Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suitsetamine ja tervis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida pean teadma õpilasena Eesti Vabariigi tubakaseadusest?

Lõik failist

Suitsetamine  ja tervis 
 
Suitsetamine 
 
 
​Suitsetamine on mingi ​aine​, ​suitsetatavate tubakatoodete​ või ​kanepi​ põletamisel 
tekkiva ​suitsu​ eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) 
nautimise eesmärgil.  
 Tubakat saab suitsetada ​suitsetatavate tubakatoodetega​ nagu näiteks ​sigarettidega​, 
sigarillodega​ või ​sigaritega​, ​piibuga​ või ​vesipiibuga​. Kanepit suitsetatakse tavaliselt 
kanepipiibuga​ või ​joindi​ näol.  
 
 
Suitsetamise liigid 
 
 Aktiivne suitsetamine - ​kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. 
 
Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise 
tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla 
kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev 
mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised  
tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, 
teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. 
Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele 
sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e- sigaret
 
 
 
Tubakasuitsu koostis  
 
Nikotiin - Looduses leidub ​nikotiini​ teadaolevalt rohkesti üksnes ​tubakataimes​. 
 Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese 
kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga ​kopsude​ kaudu verre, jõuab nikotiin ajju 
seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi. 
 Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab ​vereringet​ ​jäsemetes​ ja hajutab 
suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel 
vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on 
suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel. 
 
  Vingugaas - Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mitte täieliku 
põlemise käigus tekkiv mürgine gaas . Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg 
vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. 
Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse 
esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad 
hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse. 
 
  Tõrv - Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt 
hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede 
vastupanuvõime haigustele. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav 
tõrva kogus 3–20 mg. 
 
Suitsetamise põhjused 
 
 
​Sotsiaalsed​ ​- tutvusringkonna mõju, töötus, autoriteetide/iidolite eeskuju, madal 
enesehinnang  
 
 Suitsetamisel on palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, 
sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui 
suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum.  
--------------------------- 
 
Suitsetamise mõju tervisele 
 
Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel: 
● suureneb märkimisväärselt kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk  
● suureneb risk haigestuda südamehaigustesse 
● raseduse korral suureneb nurisünnituse ja lapse väärarengu risk  
● suureneb astma tekkimise risk (nii täiskasvanutel kui ka lastel) 
● lastel ilmnevad õppimisraskused 
● lastel suureneb psühholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus
ebaküpsus jms esinemise risk  
● suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk  
● suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk  
● lastel suureneb allergiate tekkimise risk  
● ägenevad astma, allergilised reaktsioonid 
 
Aktiivse suitsetamise tagajärjel: 
● naistel häirub emaka vereringe , mistõttu võivad suureneda  
menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad 
● tõuseb südame löögisagedus  
● tekib tubakasõltuvus 
● näljatunne väheneb 
● langeb kopsude töövõime  
● tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja 
noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib 
pääseda soolestikust tagasi makku 
● lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv 
aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. 
● Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja 
tõuseb vererõhk . See koormab aga liigselt südant. 
Vasakule Paremale
Suitsetamine ja tervis #1 Suitsetamine ja tervis #2 Suitsetamine ja tervis #3 Suitsetamine ja tervis #4 Suitsetamine ja tervis #5 Suitsetamine ja tervis #6 Suitsetamine ja tervis #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor victoriavoll Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
odt

Suits

suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi (ibid). Mida suitsetamine teeb sinu organismiga: Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Süda ja Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab veereringeelundid naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede

Bioloogia
thumbnail
10
docx

Suitsetamine

Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium­ leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis

Inimeseõpetus
thumbnail
10
odt

SUITSETAMINE

Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki.

Bioloogia
thumbnail
24
docx

Suitsetamise mõju keskkonnale

TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses....................................................................................4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele....................................................................5 Passiivne suitsetamine........................................................................................... 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte........................................................................................................... 11 Kasutatud allikad................................................................................................. 12

Töö keskkona ohutus
thumbnail
7
docx

Suitsetamine

SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu

Tervis
thumbnail
10
docx

Suitsetamise mõju tervisele

Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus. Suitsuhimu tuntakse ka veel pool aastat pärast suitsetamisest loobumist. (Psühhiaatria, autorit pole) 1.1.Tubaka ajalugu Ameerika põlisrahvas indiaanlased kasutasid tubakat meditsiinilistel ja religioossetel eesmärkidel. Hoolimata selle kahjulikest mõjudest tervisele, levis tubaka kasutamine kiiresti. Kuni 18. sajandini oli populaarne piibu suitsetamine, mis seejärel asendus nuusktubakaga. Sigaretid hakkasid levima pärast Krimmi sõda, kui sõdurid neid endaga Türgist kaasa võtsid, kuid sigarette hakati kasutama laiemalt Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda. Populaarsus saavutati alles Teise maailmasõja ajal.(Margareete Otter, narkootikumid) 1.2.Tubaka koostis Suitsus sisaldub rohkemal või vähemal määral: · Metopren ­ putukamürk, mis mõjutab loote arengut.

Uurimistöö
thumbnail
18
doc

Suitsetamise kahjulikkus

SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13

Ohuõpetus
thumbnail
5
docx

Suitsetamise kahjulikkusest

See koormab aga liigselt südant. 2. Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. 3. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun