Kuidas tekib hääl ja mis on häälemurre Kuidas tekib hääl Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib hääl. Mida peenemad on häälepaelad seda tugevamini nad võnguvad ja seda kõrgem on hääl. Naistel on kõri väiksem kui meestel, siis on neil ka häälekurrud lühemad ja peenemad ning hääl kõrgem Hääl Hääl on inimese hingamise ja hääleelundite koostöös tekitatud heli. See võib olla rääkimine, naermine, kisendamine jne. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Pildid Häälemurre
Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole. Samal ajal tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelises ja rindkere põhi laskub allapoole. Väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Sissehingatav õhk : hapnik 20,8 % : süsihappegaas 0,03 % Väljahingatav õhk: hapnik 15,7 % : süsihappegaas 3,6 % Hingamissagedus on normaalsest sagedasem hingamine.
koosnevad-vesiniksidemetest, fosforhappejääkitest, desoksüriboosist(suhkur), lämmastikualustest(A,T,G,C) ja monomeeridest RNA-ribonukleiidhape ül on realiseerida gineetiline info koosnevad-lämmastikualustest(A,U,G,C), foforhappejäägist, riboosist sordid- informatsiooni rna(mrna)-gin. Info transport - transport rna(trna)- mõtestab gin. Info lahti - ribosoomi rna(rrna)- ribosoomide ehituses VESI ül osaleb rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides väljahingatav õhk sisaldab vett hea lahusti suur soojusmahtuvus hüdrofiilne-lahustub vees hästi hüdrofoolne-tõrjub veemolekule fotosünteesis tarvis temp säilitamisel osaleb kuju ja vormi säilitaja ainevahetuse kiirus sõltub veest kaitseb
Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Kasutatud materjal: Koostatud: http://miksike
Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz
Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tsitraaditsükkel Eraldub 20 vesiniku aatomit, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest; Vesiniku aatomid seotakse NAD poolt 10 NADH2 molekuli (mis suunduvad hingamisahelasse); Jääkproduktina eraldub CO2, mis difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk). GLÜKOLÜÜS Glükolüüsil moodustus 2 NADH2 molekuli; Tsitraaditsüklis 10 NADH2 molekuli. Seega ühe glükoosi molekuli kohta TSITRAADITSÜKKEL tekib kokku 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. HINGAMISAHELA REAKTSIOONID Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest
energiat) ADP + P-rühm → ATP (30 kJ energiat) Tähtsus: energia salvestaja/talletaja, energia ülekandja Glükoosi lagundamine (dissimilatsioon, universaalne energiatalletaja) -toimib mitokondris ja tsütoplasmavõrgustikus (rakuhingamisel organismil) C6H1206 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O I ETAPP – GLÜKOLÜÜS -tsptoplasmavõrgustikus →NADH2 ja ATP (60 kJ energiat) II ETAPP – TSITRAADITSÜKKEL -mitokondris → CO2 Väljahingatav õhk (süsihappegaas) on pärit tsitraaditsüklist III ETAPP → HINGAMISAHEL -mitokondris sisemembraanide harjakestes → ATP 36 molekuli/ H20 kokku 38 molekuli Etanooli käärimine e anaeroobne glükolüüs. 1 etaool, sest glükolüüsi lagundamine glükolüüsiga pärmseentel – glc → 2 etanoli + 2CO2 . rakendatakse biotehnoloogias piimhappe moodustamine /käärimine -lihastes. piimhape ei lahustu lihasrakkudes! -piimhape viiakse verega maksa lihasrakkudest -langetab vere pH’d
Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht · FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht · KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 3 Normaalne forsseeritud spirogramm voolu- mahu teljestikus · FVC - forsseeritud vitaalkapatsiteet · ·FEV1 - esimese sekundi jooksul väljahingatav maht e. nn. "esimese sekundi ekspiratoorne maht" · ·Suhe FEV1/FVC (Tiffeneau indeks, normaalselt >70%) näitab hingamisteede läbitavust (<70% viitab obstruktsioonile) · ·PEF ("Peak Expiratory Flow") ekspiratoorne tippvool · ·MEF ehk FEF 75, 50, 25 - (Maximal Expiratory Flow e. Forced Expiratory Flow) hingamisteedest väljuva õhu kiirus tasemetel 75%, 50% või 25% FVC-st · ·MMEF (Maximal Mid-Expiratory
Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt > NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt > 10 NADH 2 molekuli > suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk). Siin toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Valgusstaadium fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil
CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2 katlakivi hape lahustuv vesi süsihappegaas sool Video- katlakivist vabanemine http://www.youtube.com/watch?v=JYfu64kWTIg&feature=related http://www.chemicum.com/?video=18&lan=EE Tekitame ise kaltsiumkarbonaati Töövahendid: Kaltsiumhüdroksiidi lahus, katseklaas, kõrs, soolhape. Töökäik: Vala kaltsiumhüdroksiidi lahus katseklaasi. Aseta katse-klaasi kõrs ja puhu enda väljahingatav õhk katseklaasi. Jälgi katseklaasis toimuvat. Jätka puhumist ning tee kokkuvõte: a) Ca(OH)2 + CO2 b) .......... Kui oled puhumise lõpetanud, siis lisa lahusele hapet. Selgita toimuvat! (kirjuta ka võrrand) Eestikeelne video: http://www.chemicum.com/?video=16&lan=EE Jäävast karedusest vabanemine Jäävast karedusest vabanemiseks kasutatakse vee pehmendajaid, mis peavad sadestama Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Kuidas saaks sadestada karedust põhjustavad
Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erinev. 5. Kui suur on hingamissagedus ja millest see sõltub? Hingamissagedus sõltub vanusest. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksem on tema hingamissagedus. Täiskasvanu:12-14 minutis. Teismeline:15-20 minutis. Väikelaps:20-30 minutis. Vastsündinu:30-50 minutis. 6. Mille poolest erineb sisse- ja väljahingatav õhk? Ainete sisalduse poolest. 7. Mis on hormoonid ja kuidas nad toimivad? Hormoonid-Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka erilised keemilised ained. Toimivad: Hormoonid teguleerivad organismi ainevahetust ja selle kaudu ka talitust. 8. Nimeta sisenõrenäärmed, nende poolt toodetavad hormoonid ja nende ülesanded! 9. Mille poolest erinevad I ja II tüüpi suhkrutõbi ja kuidas neid ravitakse?
püsivalt sooja hoida Keemilised reaktsioonid kiirenevad- Ainevahetus peatub toodetakse veel rohkem soojust päikesepiste alajahtumine 1. Hapniku ja süsihappegaasi transport toimub vere vahendusel. Hapnik- aktiivne transport Süsihappegaas- passiivne transport 2. Sissehingamine Väljahingamine Sissehingatav õhk 20,8% hapnik Väljahingatav õhk- 16,6% hapnik 0,03% süsihappegaas süsihappegaas 4,4% Vahelihas tõmbub kokku(lameneb) Vahelihas lõtvub(kumerdub) Roietevahelised lihased lõtvuvad Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku 3. Insuliin Glükagoon Kui veresuhkur liiga kõrge eritub Kui veresuhkur liiga mada, hakkab kõhunäärmest insuliini kõhunääre sünteesima glükagooni 4
Golgi kompleks-põiekeste ja tsisternide süsteem -valkude ümbertöötlemine Golgi kompleksi ja lüsosoomi seos- Mitokonder: sisemine membraan on sisse sopistunud DNA (mitokondri enda DNA) ribosoomid toodavad talle vajalikke aineid joonis:paljunevad pooldudes toodavad energiat e orgaaniliste ainete lagundamine e rakuhingamine e jõujaamad e rakuaku millest sõltub mitokondrite arv rakus? miks vajavad mitokondrid hapnikku? Kus tekib väljahingatav C02? Tsütoskeleti koostis: valgulised niidid, torukesed, akterite/spermatosoidide viburid jne müofibrill – lihaste niidid, lihaste tsütoskelett teostamine liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine) tsentrosoom- tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid Rakukest: koosneb tselluloosist Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib Korgikiht: Korp: Kloroplasti ehitus: 2 membraani, lamellid (toimub fotosüntees), ribosoomid, DNA
püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit Vesiniku aatomid seotakse NAD poolt 10 NADH2 molekuli (mis suunduvad hingamisahelasse); Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Jääkproduktina eraldub CO2, mis difundeerub mitokondritest 2 ADP + Pi 2 ATP välja (väljahingatav õhk). Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – Glükolüüsil moodustus 2 NADH2 molekuli; mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada Tsitraaditsüklis 10 NADH2 molekuli NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Seega ühe glükoosi molekuli kohta tekib kokku 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela
nõuetele. Vajadusel teisendada ühikud m/s ümber l/s - ile. Järeldused: Ventilatsiooni all oli õhuliikumiskiiruseks 0.23m/s. Kui liikuda mujale (nt ruumi keskele), siis oli kiiruseks kõigest 0.03 m/s. Õhuliikumiskiirus on väiksem ruumi nurkades ja suurem ruumi keskel. 9 10 4. ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010) Ruumides on süsihappegaasi peamiseks allikaks väljahingatav õhk. Kerget tööd tegeval keskmise kasvuga inimesel on ainevahetusel tekkiv süsihappegaasihulk umbes 20 l/h. Süsihappegaasi tekib igal põlemisel (küünlad, sigaretid, gaasipliit jm) Ruumi õhu süsihappegaasisisaldus viitab liiga vähesele ventilatsioonile. Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline süsihappegaasi hulgaga, võib süsihappegaasi põhjal kirjeldada õhu kvaliteeti, kuigi süsihappegaasi iseenesest ei pruugi olla kahjulikult kõrge
ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt -> NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt -> 10 NADH2 molekuli -> suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk). Siin toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Hingamisahela reaktsioonid glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Et glükolüüsil moodustub 2 molekuli NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10 NADH2, siis 1 molekuli glükoosi kohta tekib kokku 12 NADH2 molekuli. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis
makroenergilised ühendid Anorgaanilised ained. 1. Miks on vesi rakus tähtis? Ta on hea lahusti ja osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada kehasisest püsivat temperatuuri ja kaitseb. 2. Millest tuleneb vee hea lahustuvusvõime? H20 molekuli ehituslikest iseärasustest ta on dipoolne. Polaarse lahustina lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilisi polaarseid ühendeid. 3. Miks sisaldab väljahingatav õhk rohkesti vett? Sest ainevahetuse jääkproduktina tekkinud vesi eemaldatakse organismist eritus- ja hingamiselundkonna kaasabil. 4. Miks jahtub ja soojeneb merevesi võrreldes ümbritseva maapinna või õhuga aeglasemalt? Sest vesi on suure soojusmahtuvusega, mis on tingitud arvukatest vesiniksidemetest vee molekulide vahel. Et vee temperatuuri tõsta, on vaja need madala energeetilise
püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt -> NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt -> 10 NADH2 molekuli -> suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk). Siin toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Hingamisahela reaktsioonid – glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Et glükolüüsil moodustub 2 molekuli NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10 NADH2, siis 1 molekuli glükoosi kohta tekib kokku 12 NADH2 molekuli. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis
sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga või joindi näol. Suitsetamise liigid Aktiivne suitsetamine - kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e-sigaret. Tubakasuitsu koostis
Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt -> NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt -> 10 NADH2 molekuli -> suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk). Siin toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Hingamisahela reaktsioonid glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Et glükolüüsil moodustub 2 molekuli NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10 NADH2, siis 1 molekuli glükoosi kohta tekib kokku 12 NADH2 molekuli. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis
tundenärvilõpmetega. Iga võõrkeha kutsub tänu sellele esile köhatuse või läkastuse. 2. Kõrivatsake selle seinas on palju seroosnäärmeid, mille nõre niisutab häälepaelu. 3. Häälekõrialune õõs läheb üle hingetoruks. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on
Suurim neist on kilpkõhr, mis on kehapinnalt kombitav. Veel üks kõhr kõrikaas sulgeb neelamise ajal kõri, et toit ikka söögitorru (mitte hingetorru) satuks. Ka kõri on seestpoolt kaetud virveepiteeliga. Kõriga seondub veel hääle tekitamine, seal paiknevad elastsetest kiududest koosnevad häälepaelad. Häälepaelade vahele jääb häälepilu, see kas laieneb või aheneb kõri lihaste toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli. Artikuleeritud kõne moodustamiseks on tarvis ka keelt, suuõõnt, huuli ja ninaõõnt. ***Proovige sisse hingates rääkida! Hingetoru (trachea) on ca 12 cm pikkune toru. Trahhea toeseks on poolringikujulised kõhrelised rõngad, mis tagaosas on lahti (sarnaselt hobuserauaga). See võimaldab söögitorus liikuda ka suurematel toidutükkidel. Ka trahhea on seest vooderdatud limaskestaga, mille all paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane
molekulidega JA GTP eralduvad vesiniku ioonid, pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest H-ioonid seotakse NAD või FAD poolt → 6NADH ja 2FADH (suunduvad hingamisahelasse) tekib 2 GTP = 2 ATP molekuli vaheetapist eraldub jääkproduktina CO , mis difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk) ja 2 NADH molekuli. 3. Hingamisahela reaktsioonid:kogu protsessi käigus tekkinud energia salvestatakse ATP'sse → toimub mitokondri harjakeste membraanidel → NAD ja FAD transpordivd eelnevalt tekkinud H-ioonid → kokku 10 NADH +H molekuli ja 2 FADH → kasutatakse hapniku redutseeritud NADH+H ja FADH oksüdeerimiseks → Vabanevad H-ioonid NADH ja FADH molekulidest (moodustuvad NAD ja FAD kasutatakse uuesti 1. ja 2. etapis)
kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. Ujumisoskus Ujumisoskuseks loetakse, kui inimene suudab vees liikuda tund aega, minimaalne ujumisoskus on aga 100 meetri ujumine rahulikus tempos ja mingis kindlas ujumistehnikas. Laste puhul loetakse ujumisoskuseks seda, kui suudetakse käte ja jalgadega tööd tehes läbida 25 meetrit. Praktika on näidanud, et kõige raskem on õppida õiget hingamist vees, sest väljahingatav õhk tuleb välja puhuda vette. Vees hingamist tuleb algul õppida teadlikult, sest kardetakse, et kui kogu aeg õhku sisse ei hingata, siis vajutakse vee alla. Teadke, et enne kui sissehingatud vana õhk pole välja hingatud, pole võimalik uut õhku ka sisse hingata. Ohud ja vastunäidustused vees · Ujumisel on enamlevinud jala kramp, mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda
6 5.UJUMISOSKUS Ujumisoskuseks loetakse, kui inimene suusab vees liikuda tund aega, minimaalne ujumisoskus on aga 100 meetri ujumine rahulikus tempos ja mingis kindlas ujumistehnikas. Laste puhul loetakse ujumisoskuseks seda, kui suudetakse käte ja jalgadega tööd tehes läbida 25 meetrit. Praktika on näidanud, et kõige raskem on õppida õiget hingamist vees, sest väljahingatav õhk tuleb välja puhuda vette. Vees hingamist tuleb algul õppida teadlikult, sest kardetakse, et kui kogu aeg õhku sisse ei hingata, siis vajutakse vee alla. Teadke, et enne kui sissehingatud vana õhk pole välja hingatud, pole võimalik uut õhku ka sisse hingata. Milleks on ujumine hea? · Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine.
7,365). Inimene sureb, kui pH langeb alla 6,8, või tõuseb üle 7,8. HINGAMINE · Ilma hapnikuta saab organism hakkama 4-6 min. · Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4% CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1% Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi. CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus. Sissehingamisel: · Rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk liigub kopsudesse/ Kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided · Diafragma lameneb ja rindkere suureneb · Atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: · Rinnaõõne maht väheneb ja õhk liigub organismist välja
tugeva ninaverejooksu. 5) Kus asuvad häälepaelad ja mis võimaldab erinevate helide tekkimist? - Häälepaelad asuvad kõriõõne keskmises ahenenud osas – häälekõris. Häälekõri külgseintel paikneb kaks paari kurde: ülemised – esikurrud ja alumised – häälekurrud. Häälekurrud piiravad häälepilu. Häälitsemisel häälekurrud pingulduvad ja nende õhukesed servad muutuvad häälepaelteks. Väljahingatav õhk liigutab häälepaelu, mille tulemuseks on helide tekkimine. 6) Missugused faktorid kutsuvad esile reflektoorse köha? - Kõri ülemise osa limaskest on väga tundlik erinevate ärrituste suhtes (tolm, keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel sidemetega ühendatud hobuserauakujulisest kõhrest.
võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal seisundil täpselt vastupidine, saate ehk isegi aru miks. Molekuli ehitus Ahelvorm: CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH-CHO seega aldehüüdalkohol Ahelvormi on tasakaalulises segus väga vähe, toatemperatuuril umbes 0,3% ometi määrab just ahelvorm glükoosi keemilised omadused, sest ainult ahelvormi molekulis on olemas aldehüüdrühm.
võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal seisundil täpselt vastupidine, saate ehk isegi aru miks. Molekuli ehitus Ahelvorm: CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH-CHO seega aldehüüdalkohol Ahelvormi on tasakaalulises segus väga vähe, toatemperatuuril umbes 0,3% ometi määrab just ahelvorm glükoosi keemilised omadused, sest ainult ahelvormi molekulis on olemas aldehüüdrühm.
ärritusilminguid. Madal suhteline niiskus soodustab õhu tolmumist paberi- ja tekstiilikiudude eraldumist ning suurendab staatilist elektrit. Kõrge suhteline õhuniiskus soodustab mikroobide ja hallitusseente kasvu ning suurendab teatud materjalidest (puitlaastplaadid) õhku erituvate saasteainete hulka. Õhus on palju saasteineid, mis võivad ruumi sattuda ka välisõhust (õietolm). Tähtis on kõrvaldada saasteainete allikad. Ruumides on süsihappegaasi peamiseks allikaks väljahingatav õhk, süsihappegaasi tekib ka põlemisel (küünlad, sigaretid, gaasipliit). Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline süsihappegaasi hulgaga, võib selle põhjal kirjeldada õhu kvaliteeti, kuigi süsihappegaasi sisaldus ei pruugi olla kahjulikult kõrge. Ruumiõhus hõljuv tolm koosneb eri suurusega kübemetest. Ruumides, kus suitsetatakse, on see põhiline saasteosakeste allikas. Tubakasuits soodustab kopsuvähi teket
Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks. Tagasõõrmete e koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane © EeeOoo takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste
Igasugune võõrkeha ärritus kutsub reflektoorselt esile köhatamise või läkastuse ja võib põhjustada kõri limaskesta turset. Kõrivatsakese seintes on rohkesti seroosnäärmeid, millede nõre niisutab häälepaelu. Hääl tekib kõri keskosas nn. Kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasabil, mis piiravad häälepilu. Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Kõnelemisel häälekurdude servad (häälepaelad) pingutuvad ja häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib heli - hääl. Häälepaelte pingutamine ja lõõgastumine, samuti häälepilu laienemine ja ahenemine sõltuvad kõrilihaste tegevusest. Kõrilihased on vöötlihased ja jagunevad häälekurdude pingulioleku reguleerijateks, kõriahendajateks ja -laiendajateks. Hääle artikuleerimine häälikuteks (kõneks) toimub suuõõnes keele, suulae ja huulte abil. Hääle värvinguks (tämbriks) ja resonantsruumiks on olulised kõri naaberõõned -
Tärklis(polüsahhariid) glükoos(monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes.) Piimhape ei ole lihasrakkude poolt omastatav ja tekib lihasvalu. Mida vanem on inimene seda vähem toodavad rakud energiat. Piimhape kandub verega maksa. II etapp tsitraadi tsükkel püroviinamarihape lagundab mitokondrid. Tsitraaditüskli käigus eraldub CO2 ja H. Difusiooni käigus tungib CO2 mitokondritest välja CO2 meie väljahingatav õhk, ja õhus sisalduv CO2. III etapp Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitkondrite, sisemembraanide harjakestes. NADH2 molekulie arvel sünteesitakse täiendatavalt ATP molekule 12 NADH2i molekule kohta sünteesitakse üks glükoosi molekul. Vesinik vabaneb ja eraldunud vesinik seotakse hapnikuga, ja tekib vesi. Vesi on higi ja veearu. Kui palju on energiat 100ml piimas kus on 2,9g valku, 4,7g süsivesikuid, 2,5g rasvu? 1g valk =17,6Kj 1g lipiide= 38,9kJ 1g süsivesikuid = 17,6kJ
edasi. Üha rohkem kasutatakse päikeseenergiaga töötavat soojuse allikaid, millisel juhul kasutab jaotussüsteem tavaliselt vett. 5.2 Ventilatsioon Ventilatsioon on protsess mille käigus vahetatkse ja pannakse toas õhk ringlema et, tõsta ruumi õhu kvaliteeti. Ventilatsiooni ülesanneteks on: · Eemalda ruumist ebameeldivad lõhnad, niiskus, toss · Vahetada väljahingatav süsihappegaas puhta värske õhu vastu välja. · Hoida sisemine õhk ringluses. Ventilatsioon hõlmab nii õhu vahetust välisõhu vastu kui ka õhuringlust hoones sees. Need on ühed põhikriteeriumid et, hoida siseõhk normaalne. Meetodid õhu ringlema panemiseks on jaotatud: · Mehaaniline / sunniviisiline · Naturaalselt. Mehaaniliseid või sunniviisiliseid ventilatsioone kasutatakse siseõhu kvaliteedi kontrollimiseks
Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid. vahele suletud vererakkudega Roe, higi, väljahingatav veeaur korgitakse plastiliiniga, Vereülekandel saadud Vere valgelibled ehk leukotsüüdid katab haava kindlalt punase 3. Vere kogus ja % kehakaalust tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20 erütrotsüütide eluiga lühem tõrjuvad, õgivad ja lagundavad trombiga · Hüübimise igal etapil (B., E., S.)
Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel lõhustub moodustub energia, vabanevad vesi ja süsihappegaas, mis transporditakse verega välja Hingamisteed Ninaõõs (õhk soojeneb ja puhastub) neel (lahknevad toidu ja õhu teed) kõri (väljahingatav õhk paneb häälekurrud vibreerima ning tekkib hääl) hingetoru ehk trahhea (õhk soojeneb ja puhastub veel) kaks bronhi juhivad õhu kopsu kopsualveoolid (mullitaolised moodustised, kust toimub hapniku liikumine veresoontesse) Sissehingamisel Tõmbub vahelihas kokku Roietevahelised sisemised lihased tõmbuvad kokku Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette Rinnaõõs laieneb
moodustab kõripealise. Häälepaelad ehk häälekurrud asuvad kõriõõne alguses, nende sees paiknevad häälside ja häälelihas. Mõlemad algavad pilkkõhrelt ja kinnituvad kilpkõhre nurga sisepinnale.( Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Rääkimisel ja laulmisel, s..t. hääle tekitamisel, tõmmatakse häälekurrud pingule ja lähendatakse teineteisele. Ahenenud häälepilust läbiminev väljahingatav õhk paneb häälekurrud võnkuma ning see tekitab hääle.) Kõri ülesanded: õhu juhtimine ja hääle tekitamine. · Joonis lk 122 87. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes. · Hingetoru ehk trahhea ligikaudne pikkus o 10 cm ja läbimõõt 2,5 cm. · Ta algab kõrist 6. 7. Kaelalüli kõrgusel ja hargneb 5. Rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. · Hingetoru toestavad 15-20 U-kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein
õhus. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane on kõhreliste seintega torujas organ,mis takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Selleks suleb labidakujuline kõrikaas neelamisel sissepääsu hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad, mis koos nende vahele jääva häälepilu ja kõhredega moodustavad hääleaparaadi. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste-alveoolidega. 18
• Eralduvad vesiniku ioonid, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest; • H-ioonid seotakse NAD või FAD poolt 6 NADH ja 2 FADH (mis suunduvad 2 hingamisahelasse); • tekib 2 GTP = 2 ATP molekuli • Krebsi tsüklile eelnenud vaheetapist eraldub jääkproduktina CO , mis difundeerub mitokondritest 2 välja (väljahingatav õhk) ja 2 NADH molekuli • Glükolüüsil moodustus 2 ATP ja 2 NADH molekuli • Vaheetapis 2 NADH molekuli • Tsitraaditsüklis 6 NADH ja 2 FADH ja 2 ATP molekuli 2 • Mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. (Lihtsutatuna Krebsi tsükkel koosneb paljudest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult H ioonid, mis seotakse NAD ja FAD molekulidega jaGTP) 3.Hingamisahel • Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel.
Nad toituvad põhjalähedases vees hõljuvatest väikestest loomadest. Karbid ise on aga oluliseks komponendiks kalade menüüs. Ka inimesed tarvitavad karpe toiduks ning karpide kodadest valmistatakse väärtuslikke ehteid. Kuna karbid on vee-eluviisiga loomad, siis hingavad nad lõpustega. Lõpused paiknevad neil mantlihõlmade vahel. Omapäraste sifoonide abil pumpavad karbid vett mantlihõlmade vahelt läbi. Veest saavad nad vajaliku hapniku ning väljahingatav süsihappegaas kantakse veega väljavoolusifooni kaudu välja. Veega koos kanduvad mantlihõlmade vahele ka vees hõljuvad tillukesed loomad, mis kantakse suu juurde. Karpidel on meeleelunditest arenenud vaid maitsmis- ja kompimismeel. Kompimiselundina kasutavad nad jalga. Nagu enamik limuseid, on ka karbid lahksugulised. Munad muneb emane mantliõõnde. Sinna juhivad isaskarbid ka seemnerakud. Kui munadest kooruvad vastsed, kinnituvad nad emaslooma lõpuste külge
............................................................18 LISA 1 2 KASUTATUD MÕISTEID Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2010: 2) Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste välja puhutud tubakasuitsu sissehingamist. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) 3 SISSEJUHATUS Uurimistöö on tehtud passiivsest suitsetamisest, mis on väga aktuaalne ja autori
Eest katavad kõri allpool keeleluud paiknevad kaelalihased, külgedel asetsevad kilpnäärme sagarad ja suured kaela veresooned, taga on neel. Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. Viimases võtavad osa häälepaelad. Neid on kaks: parem ja vasak. Häälepaelad on tõmmatud kilpkõhre ja pilkkõhre vahele ning piiravad häälepilu. Nad koosnevad elastsetest kiududest. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, mille tagajärjel tekivad helid. Meestel on tavaliselt suuremad häälepaelad kui naistel, mis mõjutab hääle kõrgust. Artikuleeritud kõnest võtavad osa veel keel, suuõõs, huuled ja ninaõõs. Kõri kõhred: alumine kõhr sõrmuskõhr ühendab kõri hingetoruga; kilpkõhr (hüaliinkõhr) paikneb kõikide kõhredest eespool, saab hästi kombelda. Meestel kilpkõhre nurk 90º, naistel - 110º; pilkkõhr paariline, kolmnurkse kujuga. Hingetoru ehk trahhea.
Kui ruum on jahedam, tuleb tekk peale panna, kuum ei tohi ka olla (ei tohi higistada). PAV määramiseks kasutatakse hapniku tarbimise määramist, tavaliselt 10 minuti jooksul. Selle tarbitud hapniku hulga põhjal arvutatakse välja energia vahetus 10 minuti kohta, edasi tunni ja 24 tunni kohta. Enamlevinud meetod PAV määramiseks on Krogh´i meetod: · Krogh´i spirograaf, saab määrata hapniku tarbimist kindla aja jooksul. · Katsealune hingab spirograafis olevat hapnikku, väljahingatav õhk läheb spirograafi · CO2 on vaja ära siduda, muidu hakkab inimene lõõtsutama (teeb tööd), kui CO 2 ei seota ära. · Spirograafis seotakse CO2 ära ning edasi saab hapniku taset määrata. · Hindamiseks võrreldakse katsealuse tulemust PAV standardi ehk normiga, mis leitakse Harris-Benedicti tabelis (ÕISis tabel). See tabel on koostatud suure hulga inimeste PAV näitajate põhjal ja seal on võetud arvesse katsealuste sugu, vanus,
mmHg piiridesse. Loomulikult ei ole vererõhk püsivalt konstantne väärtus vaid kõigub alati teatud piirides, olenevalt sellest, millises olukorras organism hetkel on (tervislik seisund, füüsiline koormus, emotsionaalne olukord jne.). 8. Hingamiselundkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 260-292) Iga organism vajab elutegevuseks hapnikku. Inimorganism saab hapnikku õhust hingamise teel. Elundid, mille kaudu sisse- ja väljahingatav õhk inimorganismis liigub, moodustavad hingamiselundite süsteemi. Hingamiselundeid võib jaotada kaheks: hingamisteedeks, mille kaudu sisse ja väljahingatav õhk liigub, ning kopsudeks, kus toimub gaasivahetus. 8.1. Hingamisteed: Hingamisteedele (kõri, trahhea, bronhid, bronhioolid) on iseloomulik, et nende seintes leiduvad kõhrelised plaadid. Seetõttu on hingamisteede valendik alati avatud. Mida
esikukurdude abil. Kuna kõriesiku limaskestas on paljuu tundenärvilõpmeid, siis võõrkeha ärritus kutsub esile läkastamist või kõri limaskest turset. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse sinas häälepilu ümbritsevate häälkurdude kaasabil, kõrivatsakese seinteas asuvad häälepaelu niisutavad seroosnäärmed. Kui inimene hingab, siis on häälepilu avatud, rääkimisel seevastu häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekib heli. Suuõõnes toimub hääle artikuleerimine kõneks keele, suulae ja huulte abil. Neel, suuõõs ja ninaõõs on olulised hääle tämbri kujunemise osas. Suu ja neelu haigused. Ägeda tonsilliidi sümptomid ja ravi. Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides
Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Hingamiselundkond Ninaõõsneelkõrihingetoru e. trahheakaks kopsutoru e. bronhidbronhioolidalveoolid e. kopsusombud. difusioongaas liigub kõrgema kontsentratsiooniga keskonnast madalamale. O2 CO2 Sissehingatav õhk 21 % 0,04 % Väljahingatav õhk 16 % 4 % Funktsioonid 1. Kindlustab organismi ja väliskeskonna vahelise gaasivahetuse. 2. Tagab organismi pideva varustatuse vajaliku hapnikuga. 3. Tagab raku hingamise käigus organismi varustatuse energiaga. Hingamiselundkonna regulatsioon Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus. Piklikajust väljuvad pidevalt närviimpulsid hingamis ja diafragmalihastesse. Lihaste kokkutõmbumisel algab sissehingamine
haiguste tekkega, kõige tavalisemad ja "süütumad" keskkonna tubakasuitsu sümptomid on silma, nina ja kurgu ärritus ning pisaratevool. Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri andmetel on 30% kõikidest vähihaigete surmajuhtudest põhjustanud tubakasuits. 80% kopsuvähi juhtumitest seostatakse suitsetamisega. Süsinikdioksiid (CO2) Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Ruumides on CO2 põhiallikaks tihti inimene ise (väljahingatav õhk), CO2 on põhiline saasteaine gaasi, petrooleumi, puidu ja kivisöe põlemisel ahjudes. Mõju tervisele CO2 toimib kui hingamisteede ärriti, vähese CO2 sisalduse korral tekib ebamugavuse ja umbsuse tunne. Pideva kokkupuute korral võivad tekkida peavalu, peapööritus ja iiveldus. CO2 sisaldus suureneb öösel magamistoas ja ülerahvastatud ruumides(klassiruumid). Süsinikmonooksiid ehk vingugaas (CO) on toksiline lõhnatu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus.
Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on tavaliselt võrdsed. Keha veevajadus sõltub ainevahetuse intensiivsusest: * madal ainevahetustase – vähe vett, vana loom * aktiivne – palju vett, noorloom Sisend – joogivesi, toit, metaboolne vesi (tekib ainevahetuse käigus). Isegi kui organism ei söö, joo tekib metaboolset vet ja kaotab väga palju vett (lisaks veele ka elektrolüüdid). Väljund – väljahingatav veeaur, piim (lehm), uriin, väljaheide, higi. Aurustumine hingamisteedest ja keha pinnalt on vältimatu. Dehüdratatsioon – kui veekaotus ületab kehasse lisanduva vee. 10% vee kaotust kehamassist on eluohtlik (va kaamlid). Samal ajal kaotab keha neerude töö tulemusena ka elektrolüüte. Organismi sisekeskkond – koevedelik, lümf, veri – võimaldab KK tingimusi hoida stabiilselt üksikutele rakkudele optimaalsel tasemel (sisekeskkonna homöostaas). 2. Veri. 2.1
suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 22 seisundil täpselt vastupidine, saate ehk isegi aru miks. Molekuli ehitus Ahelvorm: CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH-CHO seega aldehüüdalkohol
suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal seisundil täpselt vastupidine, saate ehk isegi aru miks. Molekuli ehitus Ahelvorm: CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH-CHO seega aldehüüdalkohol Ahelvormi on tasakaalulises segus väga vähe, toatemperatuuril umbes 0,3% ometi määrab just ahelvorm glükoosi keemilised omadused, sest ainult ahelvormi molekulis on olemas aldehüüdrühm
annaabi.ee 
