Modern krohv on välisilmelise tsementkrohviga seinakate. Tavaliselt on see segu liiva, portlandtsemendi, lubja ja veega, kuid võib sisaldada ka segu lisaained, sealhulgas kiud-ja sünteetilisi akrüüle, mis lisavad tugevust ja paindlikkust. Kaasaegset sünteetilist krohvi võib paigaldada ühe aluskihi ja viimistlus kihiga, mida saab kiiremini paigaldada, võrreldes traditsioonilise taotlus kolme-coat krohviga. Nagu igat Tsemendipõhist materjali, tuleb ka krohvi tugevdada, et takistada selle lõhenemist ja pragunemist. Plast-või traatvõrk liist, tuleb kinnitatada naelte või kruvidega. Raamitud struktuuri aluskiht peab olema kuivanud enne krohvimist. Üks meetod mida sageli kasutatakse, vältimaks tekkivaid pragusid pinnal, mis võivad ilmuda on segada erinevaid akrüül viimistlusi. Akrüüli ülesanne viimistluses on katta praod, parandada välimust ja takistada niiskusel krohvi minemast. Krohvimine peab oleme kaitstud niiskuskahjustuste eest, auru lä...
1.Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees arhitektuuri , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor kipskaunistused. Kahepoolsed trepid, Baluster( balustraad) toetajad, trepikäsipuu, rõdul toesed Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku.
zizzle 11 klass 2012 Barokk Küsimused kontrolltööks 11. kl 1. Mis iseloomustab barokkstiili? . Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine, külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus ar...
Kontrolltöö Nr 3: Barokk 1. Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees, stukkdekoor, kahepoolsed trepid, baluster, voluut, kuppel, ümarkaar, bastionid, väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss.
Interjöörides on kasutatud rohkesti tagasi võita loomingulist käekirja stukkdekoori katoliiklusele Tallinna Toomkiriku altar ja ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. Sellel ajal ehitati kantsel, altarid Simunas ja Stukkdekoor on võimsaid ja Vigalas. Ackermani stiil erineva kõrgusega ornamentaalne ja luksuslikke losse on lähemal Lõuna figuraalne reljeef. Praegu tegutseb seal Barokk Eestis oma võimu ja - Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti
tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja vihm on murendanud seinalt lahti krohvi, lõhutud akende tõttu on kannatada saanud ka hoonesiseste ruumide viimistlused). Vahepealsetel aegadel on olnud aknad isegi kilega kinni löödud, õnneks on tuul teinud oma töö ning nüüd pääseb õhk majas jälle liikuma. Kuigi ilus valge stukkdekoor on kannatada saanud ja hallitab paljudes kohtades. Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor. Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv, viimistlemisel kasutada lubimördil põhinevaid segusid. Vajalik on lammutada ka kõik hilisemad juurdeehitused. Välja on vaja vahetada aknaraamid, peauks on
Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks häv...
2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultramoodsatele elamutele ainulaadse isikupära. Vahel piisab vaid väikesest detailist. Need on kipsist kaunistused. *voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. *kartuss- kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest *balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues
Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. Leht 4 / 24 3. Seleta mõisted ja too näiteid: kunstide süntees - kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. stukkdekoor - Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultramoodsatele elamutele ainulaadse isikupära. Vahel piisab vaid väikesest detailist. Need on kipsist kaunistused. voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. kartušš - kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega
1809 - Mõdriku ja Rägavere mõisate omanik P. M. Reinhold August von Kaulbars laskis Tallinna linnaarhitekt Carl Ludwig Engelil projekteerida linnapalee Kohtu tänavale. 1811 - ehitusmeister C. J. Jänichen kavandas tiivad. Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn. auhooviga (court d` honneur) kuju 1814 - hoone valmis. See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor. Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
Barokk 11 A klass. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus,sirge joone vältimine ,külluslik üldpilt,liikuv ja rahutu üldmulje,valguslaigud,ärev meeleolu,kontrastsed toonid,väljendusrikkus,võitlus-stseenid,lahingud,seina-ja laemaalingu ühtesulamine. Millal ja kus sai barokk alguse? Sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Seleta mõisteid ja too näiteid : Kunstide süntees- Kus arhitektuur,skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. Stukkdekoor- Kipsist,lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raam...
EUROAKADEEMIA Kerly Aavik III kursus RIISIPERE MÕISA PEAHOONE Referaat aines ,,Seadusandlus projekteerimises" Juhendaja: E.Siraki Tallinn 201 Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvustatakse Riisipere mõisa peahoone ajalugu, selle praegust seisukorda ning on lisatud ka mõningased soovitused mõisaansambli kasutuseks. 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Nissi valla territooriumile. Mõisa ehitati ka hulk kõrvalhooneid, millest enamik paiknes peahoonest lääne pool, kui mida pole praktiliselt säilinud (v.a. paar ümber ehitatud ja algse välimuse kaotanud rajatist). /1/ 2 1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur Esmakordselt mainitakse Riisipere m...
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures ka...
hammaskarniis. Nurgarisaliitide kolmnurkviiludel on sirgjooneline karniis, esimese korruse nurkade pind on antud rustikas. Risaliitide vahel asuvad teise korruse rõdud toetuvad metallkonsoolidel. Rõdudel on valatud metallrinnatis, mida on elustatud noodivõtmekujulise spiraaliga. Keskristaliidi ees on kõrge trepiga palkon, mille varikatus toetub neljale saledale sambale. Sammaste vahel on rinnatis. Ka hoone interjöör on tähelepandav: saal on kunstmarmorist seintega, laes stukkdekoor, tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: "Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last." 1834-1836 a
Mõlemad mõisad kuulusid tollal von Scharenbergide aadliperekonnale. Saue mõisat hakati esinduslikult välja ehitama 1775. aastal, mil selle omandas Friedrich Hermann von Fersen. Enda järgi Friesdrichshof'iks ristitud mõisa püstitas ta kahekorruselise barokse kivihoone. Barokkstiilis kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis 18. sajandi viimasel veerandil. Peahoone kavandajaks oli arvatavalt Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz. Hoone teeb ainulaadseks teise korruse ülirikkalik stukkdekoor, mis katab pea kõiki teise korruse kui peakorruse ruume. Vähemalt osa stukki on tsehhi (böömi) meistri Karl Kalubka töö. Majanduslikesse raskustesse sattunud Fersenid müüsid mõisa 1790tel aastatel Saku mõisa omanikule Karl Friedrich von Rehbinderile. 1786. aastast sai mõis krahv Karl Friedrich von Rehbinderi järgi uue nime Friedri. Alates 1852. aastast kuulus mõis von Ruckteschellidele, kellelt ta aga üsna pea siirdus von Staelbornide aadliperekonna valdusse
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. Ruumipuuduse tõttu tuli loobuda traditsioonilisest avarast vestipüülist. Teisel korrusel harnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Ainukeseks kaunistavaks elemendiks neis lihtsa kujundusega ruumides on mitmekesised võlvlaed. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Ümarservadega laes domineerivad rosetimotiivid.9 Võlvitud keldrikorrusel, samuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga. Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone põhja- ja 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 99 Alttoa, K., (2007) Tartu Raekoda, Tartu; Paar läänekülgedel
sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 19411944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal Nõukogude väljak. Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal
monumentaalsust. Lossiehitusel lähtuti klassitsismile omastest selgetest ja rahulikest vormidest. Pargiarhitektuuris kujunes välja maastikuline e inglise stiilis park. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme, hüljati Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 6 illusionistlikud taotlused, sellele eelistati puhast valget seinapinda ja siledat lage, mille nurkades või äärtes võis olla stukkdekoor, keskkohta märkis stukkrosett. Ruumid olid suured, trepikäigud avarad. Ruume paigutati anfilaadsüsteemis, mis andis võimaluse läbi maja näha avarat ruumide perspektiivi; Koridorsüsteemis paigutati kahele poole hoonet pikuti läbivat koridori ühesuurused ruumid üksteisega vastakuti. Taolist ruumide paigutust harrastati ühiskondlikes hoonetes. Seinte kujunduses säilis varaklassitsismis jaotus paneelidega, ornamentaalne raamistus kadus
ehitamisel kasutati 17. saj. sardkivitarindeid, see aga oli pigem erand kui reegel. Barokiajastu arhitektid tegelesid enam otsingutega uute ruumi- ja fassaadilahenduste leidmiseks, peatähelepanu pöörati interjööride ja ansamblite kujundamisele. Ehitusmaterjalidest oli esikohal kivi, põhjapoolsetel aladel kasutati rohkesti tellist. Uudne oli värvilahendus, ühe ehitise juures mitut värvi kivide või krohvi kasutamine; pronksdetailid kullati. Interjöörides hakkas levima stukkdekoor, tõustes esikohale rokokoo ajastul. BAROKK ITAALIAS Itaalias hakkasid renessansiaja humanistlikud traditsioonid taanduma juba 16. saj. II poolel. Lootes kindlustada oma positsiooni killustatud Itaalias, kehtestas tugevnenud aadelkond õukonnas range etiketi, loobudes isiksuse vabast ja harmoonilisest arengust. Katoliku kiriku poolt algatatud vastureformatsioon agaviis tasakaalust välja kogu ajastu hingelaadi. Kartes
Praegusest erinev oli ka arusaam puhtusest – 19. sajandil ehitati isegi väga suuri kortereid sageli ilma vannitoata, ka jõukamad inimesed pesid ennast avalikes saunades, igapäevaselt piisas silmapesukausist magamistoas. Vannitoad hakkavad laiemalt levima 20. sajandi algul, mil need ei ilmunud üksnes uutesse elamutesse, vaid ehitati tihti sisse ka varasematesse korteritesse. Sellistes suurtes korterites on sageli säilinud uhked interjöörid: kahhelahjud, parkettpõrandad, lagedel stukkdekoor, mõnikord seintel väärispuidust tahveldis jm hämmastavalt uhkeid detaile, mida puitkorterelamust ei oskakski oodata. Paraadtrepikodades võib sageli oletada ka maalinguid, mistõttu remonti tehes tuleks olla ettevaatlik, et väärtuslikke viimistluskihte mitte hävitada. Huvitavad on ka köögitrepikojad, kuhu sageli avanevad teenijatubade ja sahvrite tuulutamiseks mõeldud siseaknad. Välisdekoori osas võisid need elamud olla väga erinevad, enamasti on tegemist väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
