Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaug...
Aatomite spektrid Spektraalanalüül: · Spektraalanalüüs on ainete elementkoostise kindlaksmääramose meetod · Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega
DISPERSIOON, SPEKTER, SPEKTRAALANALÜÜS Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). ·Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. ·Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt. ··Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus ja neeldumisspektriteks. Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. ·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkus...
lahutatakse valgus spektriks ja uuritakse seda (nt spektroskoop ja monokromaator). Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. Eelised: · Tundlik meetod · Ta ei muuda aine keem. koostist · On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) · Täpne ja lihtne. NÄITEKS: · Juuste spektraalanalüüs, kus juuksesalgud Moskvasse saadetakse ja pärast saab teada, mis aineid organismis puudu on ja mis põhjustab juuste liigset väljalangemist. Juuste spektraalanaluusi meetodi järgi saab täpselt kindlaks määrata erinevaid närvisusteemihaigusi, nahahaigusi, seedetrakti häireid, samuti välja uurida ebaselgete organismihälvete phjused, kusjuures patsiendil on seda lihtne taluda. · Temperatuuri temperatuuri ja õhurõhu õhurõhu muutused muutused,
Häädemeeste Keskkool Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid 3 2. Spektraalanalüüs 6 3. Kasutatud kirjandus 9 Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest
nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". 13. Spektraalanalüüs aine keemilise koostise määramine tema spektri järgi. Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid. Kasutamine: farmaatsia, mineraloogia, loodushoid, metallurgia, masinaehitus, kriminalistika, keemia, bioloogia, astrofüüsika.
Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektromeeter Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab). Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1. kollimaator, mille läätse L1 fookuses asub pilukujuline valgusallikas S, et saada paralleelseid kiiri prismale; 2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaada...
20. Too näiteid joonspektri kohta. Joonspektri annab elavhõbedaauruga täidetud kvartslamp. 21. Mis on neeldumisspekter? neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine (keskkond) neelab. 22. Kuidas liigitatakse neeldumisspektreid? Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui pidevspekter. 23. Mis on Fraunhoferi jooned? fraunhoferi joonteks nim. päikesespektri taustal olevaid tumedaid jooni. 24. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. 25. Kuidas nim. teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga? Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga nim. spektroskoopiaks. 26. Miks on oluline ainete koostise määramine? Ainete koostise teadmine on oluline mitmetes eluvaldkondades: farmaatsia, metallurgia, kriminalistika, keemia jt. Selleks, et vältida ohtlikke olukordi. 27
ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. 6. Valguse dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 7. Valguse spektri mõiste 8. Spektrite liigid: pidev-, joon-, riba- ja neeldumisspektrid 9. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1.ei mõjuta aine keemilist koostist; 2.piisab väikestest ainekogustest; 3.ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 10. Fotoefekt Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste ...
või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal (neeldumisspekter) Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile Spektromeeter aparaat, kus kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks Spektraalanalüüs - aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil Orbitaalkvantarv (l) selle poolest erinevad orbitaallained Magnetkvantarv (m) määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks Spinnkvantarv (s) iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused murdarvulised) Metastabiilne seisund pikaajaline seisund, kus elektron ja aatom on ergastatud olekus (10-3 sekundit)
Spektraalaparaadid ja spektrid 1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta. 2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikid...
Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem?
Kontrolltöö nr. 2. G3 klass A Kontrolltöö nr. 2. G3 klass B Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid I Defineeri I Defineeri a.) valguse peegeldumisseadus b.) dispersioonkõver c.) spektraalanalüüs a.) täielik peegeldus b.) dispersioon c.) Fraunhoferi jooned II Vasta küsimustele II Vasta küsimustele 1. Mida nim. antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline 1. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, selle sisu? füüsikaline sisu? 2
* bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s). EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Coaktivistsioon ja lihase koordinatsioon ja motoorsete ühikute mobiliseerimine töösse. M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz
abil saab keemilise elemendi spektrijoonte intensiivsuse järgi leida keemilise elemendi protsentuaalse sisalduse uuritavad aines. ##Ainete koostise teadmine on oluline mitmetes eluvaldkondades: farmaatsia, mineraloogia, loodushoid, metallurgia, masinaehitus, kriminalistika, rääkimata astrofüüsikast, keemiast, bioloogiast. Spektraalanalüüsil on keemilise analüüsi meetoditega võrreldes mitmeid eeliseid. Näiteks ei mõjuta spektraalanalüüs erinevalt keemilisest analüüsist ainete keemilist koostist. Samuti piisab analüüsiks väga väikestest ainekogustest. Ainete koostist saab uurida ka eemalt, ilma ainet laborisse toomata. See lubab uurida näiteks taevakehade koostist.
Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat
Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat
tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.) · Külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 3. spektraalanalüüs: * Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi.
AINE EHITUS Mikromaailm kõik see, mis on seotud elementaarosakestega ( põhiline uurimismeetod on kaudne katse) Makromaailm kõik see, mida tunneme oma meeltega. Siin kehtib klassikalise füüsika seadus. Saab katsetega asju kontrollida MAKROKEHADE FÜÜSIKA EHK KLASSIKALINE FÜÜSIKA ( sest vastavad seadused on ammu ja hästi teada) Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused Ta avastas elektroni ja aatomimudeli Ta aatomi mudel aatom on pos laetud, elektronid on negatiivsed, elektornid paiknevad korrapäratult Tänapäevane aatomi mudel aatom on elektriliselt neutraalne, elektronid negatiivsed, elektronid paiknevad korrapäraselt Rutherfordi katse uuris, kuidas alfa-osakesed käituvad ALFA-OSAKE ON HEELIUMI AATOMI TUUM Katse näitas, et kullalehekese pommitamisel pos laetud alfa-osakestega põrkuvad vaid üksikud alfa-osakesed kullalehelt tagasi. Tagasipõrge on võimalik v...
"Veenuse poos"päike" "Võiduajamine" NEOIMPRESSIONISM Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Pointism ehk püäntillism, Divisionism (jaotamine), impressionismi teaduslik korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne
Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede eluiga on üle 10 miljardi aasta. 5. Supernoova - Supernoova on oma arengu lõppjärku
Spektrid · Spektrid- valguse energiajaotus lainepikkuste järgi · Pidevspektril on olemas kogu Mendelejevi tabeli elemendid, nt päikesel · Igal elemendil on oma kindel spekter, mida mõjutavad olek, rõhk ja temperatuur- nende järgi nihkuvad valgusjooned · Kiirgusspekter tekib neeldumisel, sellel on must taust ja värvilised jooned · Neeldumisspekter tekib ergastamisel, kui spektrid neelduvad ja tekitavad musti jooni · Spektraalanalüüs on aine määramine spektri abil. Selle plussid- ei riku aine koostist, piisab ühest molekulist, uuritav ei pea asuma laboris Kvantteooria · Valgusosake e kvant e footon · Ühe valgusosakese energia e kvandi energia. E= h*f · Kvandi omadused: Paigalseisvat footonit pole olemas seisumass =0 Valguse kiirus 3* Liikuva osakese mass m= Impulss p=m*c
· Termomeeter (A. Celsius, 1742) · Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) · Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) · Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) · Gaasi olekuvõrrand (B. Clapeyron, 1834) · Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) · Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) · Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule, E. Lenz 1841) Klassikaline füüsika · Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843) · Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859) · Elektromagnetvälja teooria, valguse elektromagnetiline olemus (J. Maxwell, 1860 -1865) · Ideaalse gaasi võrrandid, entroopia ja süsteemi korrastatuse seos (L. Boltzmann, 1872) · X - kiired (W. Röntgen,1895) · Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) · Elektroni avastamine (J. J. Thomson , 1897) · Kvandi mõiste (M. Planck, 1900) · Raadiolambi (dioodi) leiutamine (J. Fleming, 1904) Planeetide liikumine
langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 10. Valguse disperisoon. Valguse disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. 11. Vikerkaar. Vikerkaar- tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 12. Spektraalaparaat. Spektrite liigid. Spektraalanalüüs, mis ja kuidas? Spektraalaaparaat- riist spektrite saamiseks. Spektrite liigid-on kiirgusspekter, mis jaguneb kaheks liigiks: pidevspektriks ja joonespektriks. Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonetekogum. Kiirgusspekter
Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Disoersiooniks nim. absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkust. 13. Kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 14.Milised on spektrite liigid? a) Kiirgusspekter: pidevspekter ja joonspekter b) Neeldumisspekter, 15.Mis on spektraalanalüüs, kus ja milleks seda kasutatakse? Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist(farmaatsias, metallurgias, loodushoid, kaamia, masinaehitus jne) selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Spektraalanalüüsi abil on kindlaks tehtud päikese ja tähtede keemiline koostis.
Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Igal keemilisel elemendil on oma joonspekter. · Ribaspekter annavad molekulaarsed ained. Seal on paljudest väga lähedal asuvatest joontest tekkivad gruppid. · Neeldumisspekter kujutab endast tumedaid jooni pidevspektrite taustal. Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab. · Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga. · Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus.
Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Kui valge valgus suunata spektraalriista läbi külma, mittehelendava gaasi, ilmnevad pideva spektri taustal tumedad jooned.Need tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Sellised tumedad jooned nn neeldumisjooned moodustavadki neeldumisspektri. 14. Mida kujutavad endast Fraunhoferi jooned? Fraunhoferi jooned on tumedad neeldumisjooned Päikese spektris. 15. Mis on spektraalanalüüs? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine joonspektri alusel. Selle abil saab kindlaks teha üliväikesi ainekogusid mingi teise aine koostises. 16. Milline on spetraalaparaadi ehitus, osade nimetused ja ülesanded, spektraalaparaadi liigid? Kollimaator on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises otsas koondav lääts.Vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Prismas toimub valguse dispersioon, st erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades.
Tööleht : Valguse ja aine vastastikmõju 1. Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjooneline levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt Kiirte sõltumatuse seadus : kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi pärija vastassuunas ühte teed mööda 2. Valguse murdumise põhjuseks on : valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda . 3. Mida nimetatakse murdumiseks? Murdumiseks nimetatakse seda kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise ,siis kiire suund muutub. 4. Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes)? Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes ,kuid palju kasutatakse ka prismades mis on tähtis op...
lainepikkus sagedus, periood, faas, peegeldumine, langemisnurk, peegeldumisnurk, peegeldumisseadus, tasapeegel, murdumine, murdumisnurk, murdumisseadus, suhteline murdumisnäitaja, absoluutne murdumisnäitaja, dispersioon, spekter, lääts, näiv kujutis, tõeline kujutis, läätse valem, valguse interferents valguse difraktsioon, , koherentsus, käiguvahe, polariseeritud valgus, valguse murdumine, valguse dispersioon, spekter, pidevspekter, joonspekter, kiirgusspekter, neeldumisspekter, spektraalanalüüs, footon, fotoefekt, väljumistöö, Einsteini valem fotoefekti kohta, fotoefekti punapiir, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus oskab kasutada seoseid: c sin 1 1 1 1 max = 2 k min = (2 k + 1) n= n 21 = D= = + 2; 2; v; sin ; f f a k c= f mv 2 E = A+ E=h f 2 .
Kuressaare ametikool Pagar- kondiiter Tõnis Tollimägi AATOMIFÜÜSIKA Refraat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi...
keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 10.mis on taevasfäär ja palju on silmaga tähti näha Kujutletav piir, millel tähed tunduvad asuvat. Umbes 6000 tähte 11.mis on tähtkuju ja palju neid on? Tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril. Kokku on 88 tähtkuju 12
kiiremini liikuma aine aatomid. Osa sellest energiast läheb elektronide ergastamiseks. Luminestsentsi korral antakse aga ergastav energia enamasti otse elektronidele. Teame, et mingi keha liigutamiseks on vaja anda talle kineetilist energiat, mis on võrdeline keha massiga. Kuna aatomid on palju massiivsemad elektronidest, siis on selge, et aatomite energia suurendamiseks on palju rohkem välist energiat vaja kui elektroni energia suurendamiseks. Spektraalanalüüs Kui spektrid on erinevate aatomite ja molekulide jaoks erinevad, siis peaks saama neid kasutada ainete keemilise koostise analüüsimiseks. Nii ka tehakse. Vastavat uurimismeetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus
11. Iseloomustada Jupiteri. Millest koosneb tema atmosfäär? Jupiter on suurim hiidplaneet, ning on tähistaevad Veenuse järel kõige heledam ,,täht." Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiteri tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri tihedus on väike- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed - Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende
leevendada, kuid vaevalt seda ületada. Lootus on termotuumaenergeetikal, kuid kavandatavate tegusate tehniliste suurrakendusteni läheb ilmselt veel palju aega. (4) 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA Füüsika on lähisuhteis keemiaga. Nüüdiskeemia tõlgendub suuresti aatomite elektronkatete füüsika kaudu. On kujunenud siirdealad: füüsikaline keemia, keemiline füüsika. Oluliseks toeks keemiale on füüsikaline meetod ainete spektraalanalüüs. Sellest on võrsunud terve teadusharu spektroskoopia, selle mitmekesistes variatsioonides (optiline kiirgus- ja neeldumisspektroskoopia, elektronspektroskoopia jne). Spektroskoopia on hindamatu vahend ainete ehituse ja neis toimuvate nähtuste selgitamiseks.(4) Kuna paljud teised teadused rakendavad oma uuringuis füüsikalisi meetodeid ja nähtuste füüsikalisi seletusi, on kujunenud siirdealad: biofüüsika, geofüüsika, astrofüüsika, meditsiinifüüsika
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hi...
· Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V juures kaotasid elektronid elavhõbeda aatomitega oma energia, mille tulemusena aatomite siseenergia hüppeliselt kasvas · Järgmine voolutugevuse järsk langus oli 9,8V juures · Järeldus: aatomil saavad olla vaid teatud diskreetsed energia väärtused, mille muutumine toimub hüppeliselt. Spektraalanalüüs · Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. · Spektrite saamiseks kasutatakse spetsiaalseid riistu spektroskoope ja spektrograafe. · Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga, nimetatakse spektroskoopiaks. Spektrid · Kiirgusspektrid Pidevspekter. Tahked ained ja vedelikud Joonspektrid. Gaasid · Neeldumisspektrid. Gaasid tahke aine foonil Spektrijooned ja energiatasemed.
Oska joonistada. 4. Mida nimetatakse keskkonna suhteliseks, mida absoluutseks murdumisnäitajaks? Nende seos. 5. Mida nimetatakse valguse dispersiooniks? 6. Kuidas aine murdumisnäitaja sõltub valguse värvusest? 7. Selgita vikerkaare tekkimist. 8. Mis on spekter ja kuidas see tekib? 9. Millistest osadest koosneb spektroskoop ja milline on nende osade ülesanne ning asetus? 10. Kuidas spektreid liigitatakse ja mis nende erinevuse põhjustab? 11. Milles seisneb spektraalanalüüs ja milline aatomite omadus seda võimaldab? 12. Millised eelised on spektraalanalüüsil keemilise analüüsiga võrreldes? Kvantoptiks(Voolaid) §12.-§16. 1. Selgita Plancki valemit. Mida see valem seostab? 2. Milles seisneb fotoefekti nähtus? 3. Sõnasta ja selgita fotoefekti kahte seadust. 4. Tunne ja oska kasutada Einsteini fotoefekti valemit ülesannete lahendamisel. 5
- Pea kõigil tähtedel moodustab 90% ainest vesinik (aatomite arvu, mitte massi järgi!), ülejäänust 90% on heelium ning vaid üks protsent jääb raskemate elementide osaks. Tõsi küll, just selle protsendi sisse on peidetud olulised erinevused, mis paljudele astrofüüsikutele tööd ja leiba pakuvad. Ka on enamikul tähtedest spektri kuju üsna heas kooskõlas värvuse ja kiirgusvõimega. 5. Spektraalanalüüs – millist infot saavad teadlased neid uurides. - Kõige rohkem informatsiooni tähtede ehituse kohta saame spektraalanalüüsist. Normaalsete Päikese-sarnaste tähtede spekter on neeldumisspekter, st. ta koosneb tumedatest neeldumisjoontest pideva kiirgusspektri taustal. Aatomifüüsikast teada olevad seaduspärasused võimaldavad meil spektrijoonte lainepikkuste,
Kosmoloogia Päikesesüsteemi tekkelugu: Praegune päikesesüsteem on ühetähe süsteem, mille läbimõõt on u. 100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapo...
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektrolumi...
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis ann...
Spekter, mis koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, tekib aine gaasilises olekus madalal rõhul. 86. Mis on ribaspekter ja millises aine olekus see tekib? Ribaspekter tekib, kui neelav keskkond sisaldab molekule, mis neelavad valgust kitsamates või laiemates spektrivahemikes, mida ei saa enam jooneks pidada. 87. Mis on optiline resonants? Olukord kus neeldumisjooned asuvad samas paigas kus kiirgusjooned. 88. Mis on spektraalanalüüs? Aine keemilise koostise kindlaks tegemise meetod. 89. Milleks kasutatakse spektraalanalüüsi? Et kindlaks teha aine keemilist koostist, kuna igal ainel on oma spekter. 90. Mis on spektroskoopia? Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal.
- raadiokiirgust püüavad raadioteleskoobid - uurimismeetodid: 4. Geograafiline asend ja ajaarvestus - otsene mõõtmine ja keemilised analüüsid (lähemad taevakehad) - fotograafia (väga täpsed fotod ja nende võrdlemine) - ajaarvestuse aluseks on kaks liikumist - kõige tähtsam meetod on spektraalanalüüs: - maa pöörlemine ja tiirlemine ümber päikese - ööpäev on aeg, mille jooksul maa teeb ühe täispöörde 2
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millis...
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. II ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÜHELE ÕIGELE VASTUSELE 1p. Mis on patrilokaalsus ja matrilokaalsus? A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p
Jõgeva Põhikool 8.E klass Ats Kruvi JUPITER Referaat Juhendaja õpetaja Heli Kopter Jõgeva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1ÜLDANDMED................................................................................................................. 3 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS....................................................................4 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL...........................................................................5 1.3 JUPITERI RÕNGAS.................................................................................................. 7 2 JUPITERI SÜSTEEM....................................................................................................... 8 2.1NELI SUURT KAASLAST.......................................................................
paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. tähtede liigid ja tähesüsteemid. Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus. 29. Tähtede uurimine Spektraalanalüüs, Spektraalanalüüs · Pidev spekter näitab et tähe kiirgusspekter sõltub temperatuurist, ioniseerunud plasma · Neeludmisjooned tekivad tähe atmosfääris · Joonte intensiivsus ja lainepikkus näitab tähe keemilist koostist · Doppleri efekt spektrijooned nihkuvad · Joonte laienemine väljendab pöörlemist · Saab kindlaks teha veel atmosfääri paksust, magnetvälja tugevust ja kas aine voolab välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
