Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit ?
  • Miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu ?
  • Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret ?
  • Kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat ?
  • Mis põhjustel võitlevad monetaristid kohustusliku reservi nõuete vastu ?
  • Missugune alljärgnevatest teeb avaliku sektori krediidivajaduse kontrollimise raskeks ?
  • Missugused on vaheeesmärkide soovitavad omadused ?
  • Kui ootused on kujundatud ratsionaalselt ?
  • Kes on "maailmamonetarist" ?
 
Säutsu twitteris
Seminar 11
Fiskaal - ja monetaarpoliitika Fiskaal
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit?
Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte.
2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad j defitsiidid vahel intressimäärade tõusu?
Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata, laenata mistõttu raha nõudlus suureneb ning see viib ka intressimäärad üles.
3. Selgitage, miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu?
Juhul, kui laenatav raha oli kasutamata, sel juhul on laenajatel hea võimalus see vaba raha teenima panna. Sisuliselt eksisteeris raha pakkumine, kuid nõudlust polnud ning sellise raha kasutuselevõtt ei pruugi intressimäärasid üles viia. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 4. Kas defitsiidid põhjustavad inflatsiooni?
Ühest vastust pole. Üldiselt arvatakse,et see on nii, kuna defitsiidi katmiseks võetav laen mõjub positiivselt majanduse arengule, suurendab tööhõivet ning sissetulekuid, mis võib saada ka inflatsiooni allikaks. Esiteks oleks võimalik intressimäärade tõus. Põhjuseks j oleks asjaolu, j , et defitsiitne kulutamine kujutab agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu. Teiseks on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad g väärtpaberite p hinnad jja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid .
5. Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta? Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi?
Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 6. Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat?
· Maksude kehtestamine on kiirem. · Kulutuste tegemine eelarve kaudu võib toimuda sihtprogrammide abil, paraku on vajalike sihtprogrammide väljatöötamise aeg tihtipeale ääretult pikk. ·Kaitsekulutuste vähendamine võib tekitada aga g hoopis p majanduslikku j kahju. j
7. Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise fiskaalpoliitika eesmärkide vastu?
Ergutusefektideks oleks maksupoliitika , valituse ostud , kohalike omavalitsuste doteerimine jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma käitumist ning efekti polegi.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 8. Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ?
Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus kehv . Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist, liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi saavutamise.
9 Millised 9. Milli d on koordineeritud k di it d poliitika liitik eelised li d ?
Koordineerimatuse põhjused: a) poliitikutel lühiajalised, keskpangal pikaajalised eesmärgid; b) võidakse kasutada erinevaid majandusteooriaid; c) erinevad majandusprognoosid; d) suur määramatus, eriti üleminekuperioodidel e) Eestis ka asjatundmatus ning klammerdumine ühe lähenemise (liberalismi) külge. Seega, koordineerimine võimaldaks fiskaalpoliitikal paremini oma eesmärke saavutada.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 10. Riigieelarve on: a) dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene; dokument, milles b) dokument, milles bilansi bilansipõhimõttel põhimõttelkajastuvad kajastuvadavaliku avalikusektori sektoriplaneeritud planeeritudkulutused kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa; c) dokument mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust; dokument, d) dokument, mille alusel prognoositakse kaubavahetust.
11. Riigivõlg on: a) välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa; b) sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit; c) läbi läbi aegade aegade akumuleerunud akumuleerunud defitsiitide defitsiitide summa; summa; d) suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid.
12. Eelarve puudujääk: p j a) näitab riigivõla suurust; b) näitab SKP lõhe suurust; c) c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid; d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor : a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi , mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure.
14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt ; b) c) maksud omandilt ; c) d) eraettevõtete kasumid ; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid
15. Kaudne maks on: a) tulumaks ; b) sotsiaalmaks ; c))) käibemaks; c) käib k d) haigekassa maks. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 16. Kaudsed maksud on oma olemuselt : a) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; b) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; c) regressiivsed, kuna c) kunamadalama madalamasissetulekuga inimesed sissetulekuga maksavad inimesed oma oma maksavad sissetulekust sissetulekust suhteliselt suurema suhteliselt suurema osa osa kaudseteks kaudseteks maksudeks maksudeks kui kui suurema suurema sissetulekuga sissetulekuga inimesed; inimesed; d) regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; e)) p p proportsionaalsed, , kuna hoolimata sissetulekutest,, maksavad kõik inimesed oma sissetulekutest täpselt ühesuguse osa kaudseteks maksudeks. 17. Kui riigi tulud kokku moodustavad 28 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 1 mld., ld omanikutuludest ik t l d t 3 mld. ld
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #1 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #2 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #3 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #4 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #5 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #6 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #7 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #8 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #9 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #10 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #11 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #12 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #13 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #14 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #15 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #16 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #17 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #18 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #19 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #20 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #21 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #22 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #23 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #24 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #25 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #26 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #27 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #28
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Seminar 11
  • Fiskaal- ja monetaarpoliitika
  • Fiskaal ja monetaarpoliitika
  • Arutlusi monetaarpoliitikas
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Näid
  • Näide

Teemad

  • Lembit Viilup Ph. D IT Kolledž
  • Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit?
  • Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi
  • põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab
  • hinnata, kas fiskaalpoliitika on toiminud majandusele positiivselt või mitte
  • ata, as s aa po t a o to
  • aja duse e pos t vse t võ
  • Selgitage, miks põhjustavad defitsiidid vahel intressimäärade tõusu?
  • Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata mistõttu raha nõudlus suureneb ning see
  • Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata, mistõttu raha nõudlus suureneb ning see
  • viib ka intressimäärad üles
  • Selgitage, miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu?
  • Juhul, kui laenatav raha oli kasutamata, sel juhul on laenajatel hea võimalus see
  • vaba raha teenima panna. Sisuliselt eksisteeris raha pakkumine, kuid nõudlust
  • polnud ning sellise raha kasutuselevõtt ei pruugi intressimäärasid üles viia
  • Kas defitsiidid põhjustavad inflatsiooni?
  • Ühest vastust pole. Üldiselt arvatakse,et see on nii, kuna defitsiidi katmiseks võetav laen
  • mõjub positiivselt majanduse arengule, suurendab tööhõivet ning sissetulekuid, mis võib
  • saada ka inflatsiooni allikaks
  • oleks võimalik intressimäärade tõus. Põhjuseks oleks asjaolu, et defitsiitne
  • kulutamine kujutab agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu
  • otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi
  • finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad väärtpaberite hinnad ja tõusevad
  • intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid
  • Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta?
  • Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid
  • võimalusi?
  • Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on
  • keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine
  • Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta
  • Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks
  • vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat?
  • Maksude kehtestamine on kiirem
  • Kulutuste tegemine eelarve kaudu võib toimuda sihtprogrammide abil, paraku on vajalike
  • sihtprogrammide väljatöötamise aeg tihtipeale ääretult pikk
  • Kaitsekulutuste vähendamine võib tekitada aga hoopis majanduslikku kahju
  • Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise
  • fiskaalpoliitika eesmärkide vastu?
  • Ergutusefektideks oleks maksupoliitika, valituse ostud, kohalike omavalitsuste doteerimine
  • jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma
  • käitumist ning efekti polegi
  • Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ?
  • Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus
  • kehv
  • Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist
  • liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi
  • Milli d
  • liitik
  • li d ?
  • saavutamise
  • Millised on koordineeritud poliitika eelised ?
  • Koordineerimatuse põhjused
  • poliitikutel lühiajalised, keskpangal pikaajalised eesmärgid;
  • võidakse kasutada erinevaid majandusteooriaid;
  • erinevad majandusprognoosid;
  • suur määramatus, eriti üleminekuperioodidel
  • Eestis ka asjatundmatus ning klammerdumine ühe lähenemise (liberalismi) külge
  • Seega, koordineerimine võimaldaks fiskaalpoliitikal paremini oma eesmärke saavutada
  • Riigieelarve on
  • dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene;
  • dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused
  • ja eelarve tulud allikate kaupa;
  • dokument mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust;
  • b) dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused
  • dokument, mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust;
  • dokument, mille alusel prognoositakse kaubavahetust
  • Riigivõlg on
  • välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa;
  • sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit;
  • läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa;
  • c) läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa;
  • suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid
  • Eelarve puudujääk
  • näitab riigivõla suurust;
  • näitab SKP lõhe suurust;
  • näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid;
  • näitab, et riigikogu ei oska arvutada
  • c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid;
  • Avalik sektor
  • hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud;
  • hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume;
  • hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente;
  • hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure
  • Avaliku sektori peamised tuluallikad on
  • d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure
  • maksud sissetulekutelt;
  • maksud kulutustelt;
  • a) maksud sissetulekutelt;
  • b) maksud kulutustelt;
  • maksud omandilt;
  • eraettevõtete kasumid;
  • c) maksud omandilt;
  • avaliku sektori ettevõtete kasumid
  • Kaudne maks on
  • tulumaks;
  • sotsiaalmaks;
  • käib
  • käibemaks;
  • haigekassa maks
  • c) käibemaks;
  • Kaudsed maksud on oma olemuselt
  • progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust
  • suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed;
  • suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed;
  • regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust
  • c) regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust
  • proportsionaalsed, kuna hoolimata sissetulekutest, maksavad kõik inimesed oma
  • sissetulekutest täpselt ühesuguse osa kaudseteks maksudeks
  • Kui riigi tulud kokku moodustavad 28 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 1
  • ik t l d t 3
  • ül jää
  • l k id
  • t l d SKP ää t
  • mld., omanikutuludest 3 mld. ja ülejäänud oleksid maksutulud, SKP väärtus on 65
  • mld., siis riigi maksukoormus oleks
  • c) 37%;
  • Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat õiglusprintsiipi väljendatakse
  • horisontaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt ühesugustele sissetulekutele
  • rakendatakse ühesugust maksumäära;
  • võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse
  • kõrgemat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele;
  • töökuse” printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse
  • madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele;
  • nii horisontaalse kui ka vertikaalse printsiibi alusel;
  • transparentsuse printsiibi alusel, mille kohaselt peaks igaüks teadma, mille eest ja kui
  • palju ta makse maksab
  • Lafferi kõver väljendab kompromissi
  • töötuse ja inflatsiooni vahel;
  • tarbimise ja investeerimise vahel;
  • tootmise ja tarbimise vahel;
  • maksumäärade ja maksutulu vahel;
  • d) maksumäärade ja maksutulu vahel;
  • maksude kinnipidamise ja maksusoodustuste ning tasakaalustatud eelarve vahel
  • Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures
  • reeglina on eelarve
  • defitsiidiga majandustõusude ajal;
  • tasakaalus majandustõusude ajal;
  • ülejäägiga majandustõusude ajal;
  • ülejäägiga majanduslanguste ajal;
  • tasakaalus majanduslanguste ajal
  • c) ülejäägiga majandustõusude ajal;
  • Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele
  • kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale;
  • kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks;
  • kui laenatud raha kulutati vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks;
  • b) kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks;
  • kui raha on laenatud välismaistelt rahaturgudelt;
  • kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks
  • Riigivõlga võivad suurendada
  • sõjajärgne majanduse ülesehitamine;
  • b) kauakestev majanduslangus;
  • maksude vähendamised, millega ei kaasne avaliku sektori kulude vähendamine;
  • liialt suured sõjalised kulutused;
  • e) mänguautomaatide kehv võiduprotsent
  • c) maksude vähendamised, millega ei kaasne avaliku sektori kulude vähendamine;
  • Riigivõlga on võimalik tasuda
  • võla refinantseerimisega, lastes välja uusi võlakirju, et tasuda varem võetud võlgu;
  • maksude suurendamisega;
  • rahamärkide juurdetrükkimisega;
  • b) maksude suurendamisega;
  • c) rahamärkide juurdetrükkimisega;
  • riigi omandis oleva vara müügist laekuvate summadega;
  • omanikukulude vähendamisega suurte ettevõtete ärakinkimise teel
  • Pii
  • L ff i kõ
  • ä li lt
  • d) riigi omandis oleva vara müügist laekuvate summadega;
  • Piirmaksumäära alandamine Lafferi kõvera tõusvas osas tõenäoliselt
  • suurendab inimeste soovi rohkem teenida;
  • suurendab ettevõtete soovi rohkem investeerida;
  • ei stimuleeri inimesi rohkem töötama;
  • vähendab avaliku sektori tulusid
  • vähendab avaliku sektori tulusid
  • Enamikele Euroopa maadele on praegusel ajal iseloomulik
  • riigieelar e p
  • d jääk;
  • ii i l
  • d jääk
  • d) vähendab avaliku sektori tulusid
  • riigieelarve puudujääk;
  • riigivõlg;
  • avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal koguproduktis võrreldes 20
  • b) riigivõlg;
  • avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal koguproduktis võrreldes 20
  • sajandi algusega;
  • negatiivne säästmine
  • c) avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal koguproduktis võrreldes 20
  • Suurim erinevus erasektori ja avaliku sektori võlgnevuse vahel on asjaolu, et
  • erasektori võlgnevus on praktiliselt riskivaba;
  • erasektor on põhiliselt võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik sektor aga
  • välismaistele võlausaldajatele;
  • erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt refinantseerida oma laene;
  • avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida
  • avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida
  • d) avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida
  • Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on
  • maksukoormuse automaatne reguleerumine sõltuvalt sellest kas on majanduslangus
  • või -tõus;
  • avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele
  • majandussituatsioonile;
  • b) avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele
  • poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu;
  • eelarvepoliitika mille kohaselt eelarvet muudetakse vähemalt korra kuus sõltuvalt
  • c) poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu;
  • eelarvepoliitika, mille kohaselt eelarvet muudetakse vähemalt korra kuus sõltuvalt
  • majandussituatsioonist
  • Fiskaalpoliitika on
  • keskpanga
  • tegevus
  • rahapakkumise
  • suurendamiseks
  • vähendamiseks
  • aktiviseerida või kärpida majandusaktiivsust
  • eesmärgiga tasandada majanduse
  • aktiviseerida või kärpida majandusaktiivsust, eesmärgiga tasandada majanduse
  • tsüklilisi kõikumisi;
  • valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi
  • muutmist, et stimuleerida või kärpida majandusaktiivsust, eesmärgiga tasandada
  • majanduse tsüklilisi kõikumisi;
  • valitsuse majanduspoliitika, selleks et hoida palgad ja hinnad kontrolli all
  • Ekspansiivne fiskaalpoliitika on
  • eraettevõtete tegevusse sekkuv agressiivne majanduspoliitika;
  • fiskaalpoliitika vorm, mis kindlustab avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse
  • ilma täiendava administratiivse sekkumiseta;
  • majanduspoliitika mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suurendamise või
  • majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suurendamise või
  • maksude vähendamise teel;
  • eelarvepoliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu
  • Automaatsed stabilisaatorid on
  • majanduspoliitika, mille teostamisel inimfaktor välistatakse ning kogu tegevus toimub
  • arvutite ja robotite abil;
  • fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute poolautomaatne vähenemine;
  • fiskaalpoliitika vahendid
  • mis kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse
  • c) fiskaalpoliitika vahendid
  • fiskaalpoliitika vahendid, mis kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse
  • muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub
  • Kitsendav fiskaalpoliitika on
  • c) fiskaalpoliitika vahendid, mis kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse
  • erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas;
  • valitsuse
  • fiskaalpoliitilised
  • vahendid
  • kasutatakse
  • majandusaktiivsuse
  • vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise
  • kaudu;
  • kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat
  • fiktsioon, mida kunagi reaalses majanduses ei kasutata
  • Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on
  • Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on
  • sisuliselt riigi keeldumine eravahendite (kommertslaenude) kaasamisest eelarves;
  • fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade
  • tõusule;
  • fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist
  • b) fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade
  • Kui riigi eelarve on defitsiidiga, siis hakkab see kindlasti põhjustama SKP suurenemist
  • õige
  • b) vale. Eelarve defitsiit võib põhjustada SKP tõusu ainult sel juhul, kui valitsuse laen
  • selle defitsiidi katmiseks ületab eelarve kogulanguse. Tuleb märkida, et eelarve
  • Märkus. Eelarve defitsiit või ülejääk on seotud avaliku sektori raha vajaduste saldo
  • defitsiidi suuruse kasvamisel, ceteris paribus, on kalduvus laieneda
  • suurusega
  • Avaliku sektori raha nõudmiste saldot defineeritakse
  • keskvalitsuse jooksava aasta laenuna;
  • rahvusliku võlana;
  • valitsuse väärtpaberite portfelli suurenemisena jooksval aastal;
  • avaliku sektori kulutused ületavad avaliku sektori sissetulekud antud aastal;
  • i k l t
  • d ül t
  • t l k d
  • jooksva aasta eelarve defitsiidina
  • Selgita miks SKP tase hakkab mõjutama avaliku sektori raha vajaduste defitsiidi või
  • d) avaliku sektori kulutused ületavad avaliku sektori sissetulekud antud aastal;
  • Selgita, miks SKP tase hakkab mõjutama avaliku sektori raha vajaduste defitsiidi või
  • ülejäägi suurust
  • Kui SKP kasvab, siis maksutulud tõusevad. Kui SKP kasvab nii kiiresti, et sellega kaasneb
  • tööpuuduse vähenemine, siis valitsuse sotsiaalkulutused (töötusetoetused jne.) hakkavad
  • langema. Seega hakkab ka eelarve defitsiit vähenema (või ülejääk kasvama)
  • Vastandsündmus juhtub kui SKP langeb
  • Eelarve olukorrale viitab
  • valitsuse kogukulutuste tase;
  • olukord, kus valitsus toetab fiskaalpoliitika kasutamist majanduse juhtimiseks;
  • eelarve defitsiit või ülejääk antud kogunõudlused tasemel;
  • inflatsiooni või deflatsiooni lõhe olemasolu majanduses;
  • c) eelarve defitsiit või ülejääk antud kogunõudlused tasemel;
  • valitsuse eelarve ülejäägi või defitsiidi suurus
  • Õige oli C, kuna eelarve olukorra määrab valitsuse fiskaalpoliitilised meetmed
  • kogunõudlusele: tulemus saab olla inflatsiooniline või deflatsiooniline. Vastus E ei sobi
  • K id
  • t t k
  • t l d
  • i t j
  • k l t
  • kogunõudlusele: tulemus saab olla inflatsiooniline või deflatsiooniline. Vastus E ei sobi
  • kuna ainult eelarve defitsiidi või ülejäägi suurus üksinda ei näita, kas ja kui palju
  • kogunõudlus hakkab suurenema või vähenema
  • Kuidas nimetatakse olukorda, kui maksutulude suurenemist ja valitsuse kulutuste
  • vastavat vähenemist põhjustab SKP kasv?
  • Seda nimetatakse automaatsete fiskaalstabilisaatorite toimeks
  • Kui SKP kasvuga kasvab maksude laekumine ja vähenevad valitsuse kulutused
  • sotsiaalabile siis seda
  • sotsiaalabile siis, seda
  • suurem on multiplikaator;
  • väiksem on multiplikaator;
  • väiksem on multiplikaator Mida madalam on multiplikaator seda stabiilsem on
  • b) väiksem on multiplikaator. Mida madalam on multiplikaator, seda stabiilsem on
  • majandus
  • Kui tulumaks on progressiivne, ceteris paribus, siis SKP tõus põhjustab multiplikaatori
  • väärtuse
  • tõusu;
  • languse
  • Märkus. Suvaline fiskaalpoliitika viitab valitsuste kulutuste ja/või maksupoliitika
  • spetsiifilisele reguleerimisele eesmärgiga mõjutada kogunõudluse taset
  • Missugune alltoodud fiskaalpoliitilistest abinõudest omavad laiendavat ja millised
  • kitsendavat toimet majanduslikule aktiivsusele
  • a) otseste maksude vähendamine;
  • b) personaalsete abirahade suurendamine;
  • c) avaliku sektori kulutuste suurendamine;
  • sotsiaaltoetuste vähendamine;
  • laiendab
  • d) sotsiaaltoetuste vähendamine;
  • e) eelarve defitsiidi muutumine ülejäägiks;
  • Kas autonoomsete maksude multiplikaatori absoluutväärtus on väiksem kui
  • kitsendab;
  • Kas autonoomsete maksude multiplikaatori absoluutväärtus on väiksem kui
  • kulumultiplikaatori absoluutväärtus?
  • Kui marginaalne tarbimisparameeter MPC = 0,75, siis autonoomsete maksude
  • Nii see tõepoolest on!
  • Kui marginaalne tarbimisparameeter MPC 0,75, siis autonoomsete maksude
  • multiplikaator on
  • ; b) -4; c) 3; d) -3; e) 1,333
  • d) -3;
  • Kui investeeringud ületavad säästud 10 miljoni krooni võtta ja maksebilansi ülejääk
  • eksport > import) on 30 miljonit krooni, siis majanduse tasakaalu saavutamiseks
  • peaks
  • eelarve defitsiit 40 miljonit krooni;
  • eelarve ülejääk 40 miljonit krooni;
  • b) eelarve ülejääk 40 miljonit krooni;
  • eelarve defitsiit 20 miljonit krooni;
  • eelarve ülejääk 20 miljonit krooni;
  • eelarve on tasakaalus
  • Tasakaalu korral I + X + G = S + Z + T, kus I- investeeringud; X – eksport; G – valitsuse
  • kulutused; S – säästud; Z – import; T – maksude laekumine eelarvesse
  • Õige oli b. Tasakaalu korral I + X + G = S + Z + T. Seega kui I suureneb 10 miljoni EEK-i
  • võrra ja X ületab Z 30 miljoni EEK-i võrra, siis I + X ületab S + Z täpselt 10 + 30 = 40
  • miljoni krooni võrra. Järelikult, et majandus oleks tasakaalus peab T olema G-st suurem 40
  • Väljatõrjumist defineeritakse kui
  • miljoni krooni võrra, e. eelarve ülejääk peaks olema 40 miljonit krooni
  • suurenevad avaliku sektori kulutused asendavad erasektori kulutusi;
  • kasvavad maksud põhjustavad intressimäära tõusu;
  • maksutulud on ebapiisavad finantseerimaks kasvavaid valitsuse kulutusi;
  • mõningatel inimestel tekib raskusi oma maksude tasumisega;
  • osa avalikest kulutustest finantseeritakse laenude abil
  • Nimeta kolm põhjust, miks on suhteliselt raske ette näha fiskaalpoliitika mõju suurust
  • majanduses
  • Põhjuste hulka võib lugeda: (a) väljatõrjumise suurust on raske prognoosida; (b) maksude
  • Põhjuste hulka võib lugeda: (a) väljatõrjumise suurust on raske prognoosida; (b) maksude
  • vähendamise (soodustuste suurendamise) mõju on raske hinnata, e. probleem on selles
  • kuidas tarbijad otsustavad paigutada oma täiendavad sissetulekud (mis omakorda
  • mõjutab tuleviku hindade ootusi ja sissetulekute muutusi); (c) aktseleraatori suurust on
  • Fiskaalpoliitika paljud probleemid on tingitud viitaegadest. Seosta toodud probleemid
  • mõjutab tuleviku hindade ootusi ja sissetulekute muutusi); (c) aktseleraatori suurust on
  • raske prognoosida; (d) juhuslikud hinnašokid
  • erinevate viitaegadega
  • Tekkinud probleemid
  • aeg, mis kulub multiplikaatoriefekti ilmnemiseni;
  • bi i f
  • lühi j li
  • pika perioodi tarbimisfunktsioon on erinev lühiajalisest tarbimisfunktsioonist;
  • c) äritsükkel on ebaregulaarne
  • d) administratiivne (abinõude väljatöötamine) viivitus;
  • eelarvet koostatakse ainult ükskord aastas
  • eelarvet koostatakse ainult ükskord aastas
  • Viiteajad
  • viitaeg, mis kulub probleemist arusaamisele;
  • viitaeg probleemi tundmaõppimise ja nendest arusaamise (teadvustamise) vahel;
  • iii) viitaeg muudatustest teadvustamise ja muudatuste jõustumise vahel;
  • iv) viitaeg maksumuutuste ja valitsuse kulutuste jõustumise ning SKP-s toimuvate
  • muutuste vahel;
  • viitaeg kuni inimesed kulutused kohanduvad nende sissetulekute muutustega
  • (e) (ii)
  • a) (iii);
  • (b) (v);
  • (c) (iv);
  • (d) (i);
  • Missugused alltoodud tegevustest võiks klassifitseerida fiskaal-, millist nõudluspoolse ja
  • millist monetaarpoliitikana. Selleks on katse
  • suurendada maksukoormust;
  • kontrollida erinevate vahendite abil raha pakkumist;
  • reguleerida palku kasutades kokkuleppeid ametiühingutega;
  • fiskaalpoliitika
  • monetaarpoliitika
  • nõudluspoolne
  • normeerida (piirata) krediidi suurust;
  • manipuleerida kogunõudlusega laenuprotsendi muutmise kaudu;
  • reguleerida kogunõudlust valitsuse kulutuste muutmise kaudu;
  • Mi
  • t t i l
  • Missugune järgnevatest vastustest ei ole raha pakkumise suurendamine
  • kommertspangad otsustavad vähendada likviidsust;
  • maksebilansis on rahavoogude (jooksevkonto positiivne) ülejääk;
  • avaliku sektori laenuvajaduste katmiseks müüakse võlakirju pangandussektorile;
  • keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra;
  • SKP kasvab ja rahapakkumine on endogeenne
  • d) keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra;
  • SKP kasvab ja rahapakkumine on endogeenne
  • Kui soovitakse pika perioodi lõikes kontrollida raha pakkumise kasvu, siis ta peaks
  • takistama allpool toodud põhjuseid
  • Millised oleksid kaks peamist põhjust, mis tagavad pikaajalises perspektiivis raha
  • pakkumise kasvu
  • Kaks peamist põhjust on
  • suureneb valitsuse laenu võtmine (avalikule sektorile);
  • suureneb erasektori laenu võtmine (pankadelt, mis on valmis tegutsema madalama
  • d d k
  • likviidsus määraga)
  • Üks võimalus erasektori laenamise kasvu piiramiseks on suurendada kommertspankade
  • kohustusliku reservi määra
  • Mis põhjustel võitlevad monetaristid kohustusliku reservi nõuete vastu?
  • kohustusliku reservi nõuete ja teiste raha kontrolli suunamise vastu on see, et
  • sekkutakse turu tegevusse ja hoitakse ära konkurents. Selline kontroll on
  • ebaefektiivsuse allikateks. Reguleeritud institutsioonid pole võimelised laienema
  • ebaefektiivsuse allikateks. Reguleeritud institutsioonid pole võimelised laienema
  • mittereguleeritud institutsioonid aga saavad laieneda
  • Teine põhjus oleks Goodharti seadus
  • Goodhart’i seadus väidab, et “kontroll mingi indikaatori üle on
  • moondunud sama moodi nagu indikaator ise“. Selle seaduse
  • näide rakendatuna monetaarpoliitikale oleks
  • a) kõik finantsturgudel kasutatavad interventsiooni vormid omavad
  • suhteliselt väikest mõju raha pakkumisele;
  • b) finantssüsteemi ühe osa reguleerimine moonutab finantssüsteemi
  • teiste osade tegevust;
  • ä j õ j
  • b) finantssüsteemi ühe osa reguleerimine moonutab finantssüsteemi
  • c) valitsuse laenud viivad finantsilisele “väljatõrjumisele”;
  • d) raha pakkumise kontroll ei ole võimalik ilma avaliku sektori
  • laenu vajaduste kontrollita;
  • e) erasektori laenamine on märksa olulisem monetaarse kasvu
  • faktor kui avaliku sektori laenamine
  • Goodharti seadus näitab, et finantssüsteemi ühe osa reguleerimine
  • põhjustab teise finantssüsteemi osa mittereguleeritavuse. Seega
  • välja antud laenud reguleeritud institutsioonide poolt on kehv
  • indikaator kõikidele laenudele: “kontroll on moondunud”
  • Kui on tegemist olulise avaliku sektori laenu vajadusega, siis ei ole võimalik vältida
  • raha pakkumise kasvu avaliku sektori laenu vajaduse katmiseks valitsuse
  • laenamisega
  • Mittepanganduslikust erasektorist Kui
  • mittepanganduslikust erasektorist;
  • pangandussektorist;
  • Mittepanganduslikust erasektorist. Kui
  • laenamine ei toimu pankadelt, siis rahabaas ei
  • suurene ja selle tulemusena ei teki uusi laene
  • Kui valitsus teeb seda siiski, siis on tõenäoliselt tegemist finantsilise “väljatõrjumise”
  • probleemiga. Ühtlasi oleks selle tagajärjeks
  • i ää
  • Valitsuse kulutuste ülemäärane
  • kasv suurendab raha nõudlust
  • j k i
  • lt i k
  • kõrgem / madalam intressimäär majanduses ja
  • suurem / väiksem erasektori poolne laenamine;
  • kõrgem
  • väiksem
  • ja kui samaaegselt ei kasva raha
  • pakkumine, siis tekib surve
  • intressimäära tõusuks
  • See finantsiline väljatõrjumine hakkab vähenema (vähenemine peaks olema väiksem
  • kogunõudluse kasvust), kui raha ringluse ringluskiirus
  • suureneb / väheneb
  • suureneb
  • Kui raha ringleb kiiremini, on surve intressimäära tõusuks
  • väiksem
  • Allpool on toodud pankade likviidsustaseme kontrollimise meetodid
  • vabaturu operatsioonid;
  • keskpank muudab oma laenude suurust kommertspankadele;
  • iii) raha paigutamine fondidesse;
  • iv) kommertspankade kohustusliku reservi miinimumi muutmine
  • Seosta alltoodud keskpanga tegevus eeltoodud kontrolli meetoditega ja selgita igal juhtumil
  • kas raha pakkumine suureneb või väheneb (eelda kõigil juhtumitel, et aktsioon ei ole
  • seotud avaliku sektori raha vajadustega)
  • müües rohkem valitsuse bonde, kuid vähendatakse valitsuse võlakirjade (Tresor Bill)
  • koguväärtust müües neid sama koguse ja säilitades seeläbi valitsuse laenamist endisel
  • i) (ii) (iii)
  • õi (i )
  • b / k h
  • iii)
  • tasemel; Vastus: (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb;
  • müües rohkem valitsuse bonde (kuid ka sama valitsuse võlakirjade koguse); Vastus
  • i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb;
  • ostes pankadelt (repolepingute alusel) bonde tagasi;
  • Vastus: (i) (ii) (iii) või (iv);
  • kahaneb;
  • ostes pankadelt (repolepingute alusel) bonde tagasi; Vastus: (i), (ii), (iii) või (iv);
  • suureneb / kahaneb;
  • nõutakse pankadelt likviidsete aktivate säilitamist senisest suuremates kogustes;
  • Vastus: (i) (ii) (iii) või (iv); suureneb / kahaneb;
  • iv);
  • suureneb;
  • Vastus: (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb;
  • müües vähem bonde ja väärtpabereid; Vastus: (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb
  • asendades £1 miljoni väärtuses pikka aega seisnud väärtpabereid £1 miljoni väärtuses
  • valitsuse võlakirjadega. Vastus: (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb
  • valitsuse võlakirjadega. Vastus: (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb
  • hoitakse intressimäära pankade jaoks allpool turumäära, kuid seejuures vähendades
  • laenude hulka, mida pangad selle intressimääraga laenata tohivad; Vastus: (i), (ii)
  • iii) või (iv); suureneb / kahaneb
  • suu e eb;
  • ii)
  • Kui pank tegutseb konservatiivselt järgides rangelt 10%
  • likviidsusnormatiivi ja Inglise Pank realiseerib vabaturul valitsuse
  • võlakirju £ 10 miljoni väärtuses, kui palju suurenevad selle tehingu
  • tulemusena (rahakordisti tõttu) pankade laenud?
  • £90 miljonit. Lisanduv £ 10 miljonit looks täiendavat raha ringlusse
  • £ 100 miljoni eest, kuna lihtne rahakordaja oleks 10. Paraku tuleb
  • sellest £100 miljonist £ 10 miljonit paigutata kohustuslikku reservi
  • mm* = 1/ R
  • = 1/ 0,1 = 10
  • = 10*10 = 100, reservi arvestades suureneb ringlusesse
  • 10 = 90 miljonit naela
  • Missugune alljärgnevatest teeb avaliku sektori krediidivajaduse kontrollimise raskeks?
  • Vasta kas jah või ei
  • a) poliitiline soov maksude vähendamiseks;
  • Jah. Kui valitsus vähendab ainult makse
  • b) poliitiline soov valitsuse kulutuste suurendamiseks;
  • nii et midagi muud ei muutu, siis suureneb avaliku sektori laenuvajadus
  • Jah. Sama moodi, kui valitsus
  • c) automaatne fiskaalstabilisaatori toime majandusliku tõusu ajal;
  • soovib suurendada valitsuse kulutusi, siis suureneb avaliku sektori laenuvajadus
  • Ei. Majanduskasv viib
  • l t bili
  • i t i
  • fl t i
  • i j l (töö
  • j i fl t i
  • automaatselt suuremate maksutuludeni ja vähendab valitsuse kulutusi (vähenevad näit
  • toetused töötutele)
  • d) automaatne fiskaalstabilisaatori toime stagflatsiooni ajal (tööpuudus ja inflatsioon
  • üheaegselt suurenevad);
  • Jah. Majanduslanguse tulemusena avaliku sektori
  • laenuvajadus suureneb, kuna maksutulud vähenevad ja valitsuse kulud automaatselt
  • kasvavad
  • e) surve valitsusele suurendamaks kulusid haridusele ning transpordi
  • infrastruktuuriarengule mida peetakse produktiivsuse tõstjaks ja pikaajalise
  • majanduskasvu tagajaks;
  • Jah (lühiajaliselt) Valitsuse ettenägematud kulud tõstavad
  • kasvavad
  • majanduskasvu tagajaks;
  • elanikkonna vananemine
  • Jah (lühiajaliselt). Valitsuse ettenägematud kulud tõstavad
  • avaliku sektori laenuvajadust. Ei (pikaajalises perspektiivis). Kiirema kasvuga
  • kogutoodangus kaasneb kiirem kasv maksutuludes
  • Jah See vähendab maksubaasi suurendab valitsuse
  • elanikkonna vananemine
  • Jah. See vähendab maksubaasi suurendab valitsuse
  • kulusid tervishoiule, pensionitele ja muudele soodustustele
  • Missugune on seos instrumentide, vaheeesmärkide ja poliitikaeesmärkide
  • vahel?
  • Missugused on vaheeesmärkide soovitavad omadused? Rahapakkumine?
  • S l it
  • id b t biil
  • õ dl
  • Selgitage seoseid ebastabiilse rahanõudluse ja kaupade nõudluse ning
  • vaheeesmärkide püstitamise vahel
  • Kas järgnev on õige vale või määramatu: monetaarpoliitika on ebaefektiivne
  • Kas järgnev on õige, vale või määramatu: monetaarpoliitika on ebaefektiivne
  • kui ootused on kujundatud ratsionaalselt? Selgitage
  • Kes on “maailmamonetarist”? Missugust monetaarpoliitikat ta tõenäoliselt
  • soovitaks?
  • LISA 1. Defitsiidi toime intressimääradele
  • Defitsiidiga seotud probleemid
  • oleks võimalik intressimäärade tõus. Põhjuseks oleks asjaolu, et defitsiitne kulutamine kujutab
  • agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu
  • on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks
  • võlakohustusi müüb, siis langevad väärtpaberite hinnad ja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade
  • tõ j b älj
  • j ktid
  • kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid
  • Esimese probleemi kohta arvab enamik majandusteadlasi arvab, et ainult struktuursed defitsiidid
  • mõjutavad intressimäärasid märkimisväärselt ja seda vaid majanduse liginedes täielikule tööhõivele ja
  • piiratud fondide taotlemiseks konkurentsi intensiivistumisel. Enamasti aga mitte
  • Aastadefitsiit on perioodsuurus. Riigivõlg on momentsuurus, kõigi eelnenud defitsiitide kumulatiivne
  • summa
  • K i USA l õ
  • i t ül
  • Näide
  • Kui USA-l õnnestuks igal aastal aastaeelarvet tasakaalustada, oleks ikkagi tegemist üle 2
  • triljoni $ suuruse riigivõlaga. Siit probleem, kas riigivõlg tuleb igal juhul tagasi maksta? Mitte
  • tingimata. Tagasimaksmine tähendaks, et tulevikupõlvkond peaks maksma eelmiste põlvkondade poolt
  • kasutatud hüvede eest. Riigivõla katmiseks tehakse määramatus ulatuses uut võlga. Enamik
  • majandusteadlasi ei pea mõistlikuks riigivõla pärast muret tunda, niikaua kui see kasvab aeglasemalt
  • kui SKP. Paraku USA riigivõlg kasvab isegi siis, kui eelarve on igal aastal tasakaalus
  • Võib-olla seisneb kõige suurem riigivõlaga seotud mure selles, et ta suurendab valitsuse jooksva eelarve
  • i USA l 1964
  • t i t
  • ii i õl lt
  • lt 6 5% kõi i t k l t
  • t t k id
  • intressikohustusi. USA-l 1964. aastal oli netointress riigivõlalt ainult 6,5% kõigist kulutustest, kuid
  • oli see tõusnud 13,4%-ni (125,9 miljardi $)
  • Kuidas saaks üldse kunagi kindel olla, et tulevased generatsioonid sellega nõus oleksid, kuidas nende
  • maksudollareid aastaid tagasi on kulutatud? Kas nad tahaksid rohkem kaitset ja uusi teid või rohkem
  • vanglaid? Järgneval generatsioonil pole mingeid võimalusi meie jooksvaid kulutusotsuseid mõjutada

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

40
pdf
Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika
10
docx
Fiskaal- ja monetaarpoliitika
2
docx
Fiskaal- ja monetaarpoliitika-seminar 3
196
pdf
Makroökonoomika
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
55
pdf
Seminar 1 - Eesti majandus
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !