Savannid Kerli Heilu 8.klass Savannid Kliima Kaks aastaaega suvi ja talv Suvi on vihmane ja talv kuiv Mullastik ferralliitmuld Suur raua ja alumiiniumi sisaldus Huumusevaene, vähe viljakas Niiskel ajal on kaetud sageli veega, kuival aastaajal kuivab läbi ja tekib LATERIITKIHT, mis meenutab telliskivi. Taimestik Kohastunud põuaperioodidega. Vastupidavad Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1 2m kõrged. Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab Purpurhiidkirss e. Ahvileivapuu e. baobab Harilik sõrmrohi elevandirohi Palmid Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. ...
SAVANNID Asend · Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. · Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima · Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. · Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. · Temperatuurikõikumised on aastas väikesed. Nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. · Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Taimestik · Rohttaimedest on valdavaks · Tüüpilises savannis vihmaperioodil kiiresti ...
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
Austraalia savannid Elise Kaselaid · Loomastik liigirikas · kohastumused: rohusööjad imetajad, kiskjad · Inimtegevus asutus · veekogude läheduses ja taimestikurohketes kohatades tegevusalad · põllumajandus, turism · Keskkonna probleem ülekarjatamine Loomastik Omapärasest taimestikust veelgi erilisem on siinne loomariik ja seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad alamimetajad pojad sünnivad väga väikeste ja vähearenenutena Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil K...
Savannid Across 2. Loom savannis 3. Üks tegevus savanni inimestel 6. Periood 8. Periood Down 1. Missugune kliima? 3. Mida puud taluvad? 4. Kuidas nim. loomi, kes söövad rohtu 5. Kõige tuntum puu 7. Aafrika maarahvas
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe ....
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub sam...
Kõrbeks peetakse alasid, kuid sademete hulk on alla 250mm. Pinnase järgi jaotatakse kõrbed liiva-, kivi-, savi-, lössi ja soolakõrbeteks. Suurimad kõrbealad asuvad troopilistel ja lähistroopilistel laiustel. Neid nim. ka kuumakõrbedeks. Kõrbeid esineb ka parasvöötmes mandrite sisealadel ja mäestike tuulealustel külgedel. Suurtel kõrbealadel valitsevad suurema osa aastast laskuvad õhuvoolud, mis selge ja päikselise ilmaga tekitavad kõrgrõhkkonna. Mõned kõrbed asuvad rannikul, nt: Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, California kõrb Põhja-Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas. Kõrbe teke võib olla seotud ka mäestike paiknemisega. Rannikuga paralleelselt olev mäeahelik takistab ookeanilt tuleva niiske õhumassi liikumist sisemaale. Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi ja Karakumi kõrb. Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kra...
Geograafia KT küsimused ja vastused 1.Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ? V:Troopilises või lähistroopilises(suurimad Aafrika,Ameerika,Aasia,Austraalia aladel),10 ja 20 laiuskraadide vahemikus. 2.Mille poolest erinevad aastaajad savannides ? V:Aasta jaguneb kaheks enam-vähem võrde pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. 3.Selgita savannide tekkimist. V:Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute,osalt ka metsaraie,maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. 4.Kuidas muutub savannides taimkate,kui liikuda ekvaatori suunas ?
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
kaetud vaha- või vaigukihiga eukalüpt. Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted: mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad 1. Asend: Pöörijoontest ekvaatori poole. 2. Kliima: Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Kui suvel on päike seniidis ja ilma kujundab ekvatoriaalne õhk, siis on vihmane aastaaeg. Troopiline õhk toob aga kuiva aastaaja. Õhutemperatuur alati soe. Aasta sademete hulk 250-2000 mm. 3.Mullastik: Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal
ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid, akaatsiad, pudelpuud. Taimed taluvad hästi põlenguid. Nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. MULLASTIK. Savannides on ferralliitmullad
Läänetuuled Neli selgesti eristatavat aastaaega. Suvel passadid, talvel läänetuuled. Kaks aastaaega: suvi ja talv. Passadid. Kaks aastaaega. Passadid. Kaks aastaaega. Passadid. Aastaajad puuduvad. Loodusvööndid Jää- ja külmakõrbed. Tundrad ja metsatundrad. Parasvöötme metsad, rohtlad, kõrbed. Kõrbed, rohtlad, niisked lähistroopilised metsad. Kõrbed ja savannid. Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad. Ekavatoriaalsed vihmametsad.
Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese
.... SISSEJUHATUS Savannid, näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks
5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7)
eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele, sest Etioopia ekspordib peamiselt kohvi, maisi, puuvilla, tubakat, õliseemneid. Taimedest kasvatatakse juur ja teravilja, puuviljade jaoks on maa liiga kuiv. Enam arenenud loomakasvatusharu on veise-ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud must- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10%. Maakasutus Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/etioopia/ · http://www.mdg.ee/index.php?id=10617 Aitäh kuulamast!
Inimtegevus : põlluharimine, turism, elektroonika- ja raketitööstus, uurimiskeskus ja kasmodroom Probleemid : Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad Loomad : koolibrid tuukanid , laisikud, jaaguarid, anakondad, simpansid, kapibaarad, okaabid, boad Inimtegevus : alepõllundus, vähesel määral loomakasvatusega, Probleemid : vihmametsade rüüstamine
Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju. Suguküps ema 2 aastaselt.
kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. * Mullatekketegurid: mulla kujunemist nende mõjul*Passiivsed mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene
Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja
Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti
Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik
Aafrika elevant Loxodonta africana Markus Kiili Välimus · Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt
Lõvi (nimi) Nõo Reaalgümnaasium 10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised
· Niisked lähistroopilised metsad. Üheks tunnuseks on igihaljus. Talved on suhteliselt jahedad, kuivad ja selged ilmad. Suvel on väga soe ja vihmane. Sellise kliima põhjuseks on mussoonid. Omapärased on mangroovtihnikud, kus tõusu ajal paistavad ainult puude võrad. Seale elustik on rikkalik, seal on kalu, kahepaikseid, linde ja krabisid. Taimedel on hea soolataluvus, harunev õhujuurestik. Loomadest on seal tiiger, haigur, panda, puuma, alligaator, madukael. · Savannid, lähisekvatoriaalsed metsad. Asuvad lähisekvatoriaalses vöötmes. Nende alade kliimat kujundavad suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised õhumassid. Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske
Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mutus on seotu kahejalg ja omnivoors ning sots suhetes. Klimaatiliste ja nendega seotud ökol ting muutus 7- 5milj a tagasi savannid kahejalgs. Vb oli eesjäsem vaja nt laste kandm, tööriistade valm, asjade kandmine jne. Tööriistad arend aju ja käte osavust see tõi kaasa ka rühmasisese suhtl ja prakt mõtlem. Inimesele isel neoteenia (areng aegl ja osal pidurdum) võr ahviga. Sot evol algas kõne olemasoluga. Sots evol ajal areng inim ühiskonnas. Kult, tsivils, riiklus, tehnol jne. Uued teadmis tulevasele põlvk.
aurustub, soolad jäävad pindmistele kihtidele. Kliimavööndi Paras- ja palavvööde Rohtlad, Kõrbed, d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim
Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel
troopiline ja lähistroopiline kliima. sajab paljudes kohtades mitu meetrit aastas Taimestik 58% Brasiilia pindalast kaetud metsaga Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost, teistest kiltmaa piirkondadest, rannikumäestikud kasvab rikkalikult troopikapuid Palju kasvab kohalikke puuvilju kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal Sisemaal savannid Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks Mägismaa äärmises lõunaosas leidub metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid Lõuna-Brasiilia tasandikel levivad rohtlad Loomastik Brasiilialoomastik liigirikas Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve, troopikalinde On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt.
AAFRIKA. Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri. Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiirelde...
Sajab kogu aasta hästi Talvel kuiv 0-10 mm lõikes üsna ühtlaselt palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on olemas Aastaegu ei eristata. (niiskuse järgi) Taimkate Savannid, mussoonmetsad- Kõrbed ja poolkõrbed Laialehelised ja igihaljad Vihmametsad, lopsakas ja hõrendikud metsad ja põõsastikud taimestik Kus esineb? 10-20* laiuskraadil 30. laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias
India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga.
Kliimavöötmed 8.Klass KORDAMINE http://www.hot.ee/kliimavoondid/ Miks tekivad aastaajad? 1) Maa tiirleb ümber Päikese Maa Päike 2) Maa telg on kaldu orbiidi suhtes Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvator...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud,
gli lennujaama ka d ja an sadamad. id Ladina- Mehh Savannid ja rohtlad, K Väga tihedalt Põllumajandus on väga Nafta tootmine, Hästi, kuid Kohvi, nafta Ameerika iko, okasmetsad, kõrbed, at asustatud 8,5 % tähtis. Erinevad autod, masina- mitte üle ja puuvilja Argen troopilised oli maailma istandused ja ja keskmise eksport. tiina, vihmametsad, ku rahvastikust
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljau...
ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda muutvad mandreid ja ookeane hõlmavad õhuvoolud), mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kujuneb niiske aastaaeg. Talvel mõjutab troopiline kliimavööde, mis on väga kuiv. Puhuvad passaattuuled (troopikast ekvaatorile puhuv aastaringne tuul). Sademed puuduvad ning on põuane. Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ehk puisrohtlad, mis muutuvad roheliseks niiskel aastaajal, seal elavad sõralised (antiloobid, gasellid, kaelkirjakud), kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas.
Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane
Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse. Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult. Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. Lõvi elupaigad Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Eluviis ja toitumine Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendeid. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad
Savann on troopiline või lähistroopiline rohtla. Probleemid Suureks probleemiks on karja- põllumaade liiga intevsiinve kasutamine, mis kurnab ma välja. Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope,
Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes: Ras Dashen (4620 m) Buahit (4510 m) Selki (4502 m) Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m) savannid ja hõrendikud, jahedas-(dega, 2400-3900 m)mäginiidud, kõige kõrgemal vööndis (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad. Kliima on palavvöötme troopiline mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid
4 5 Kliima Rannikul ja Ida-Aafrika alangul on kuum ja niiske. Sisetasandikul valitseb mõõdukas kliima, kirdeosa kõrb on kuum ja kuiv. Vihmaperioodid on tavaliselt aprillist maini ja oktoobrist novembrini. 6 Maatik 7 Taimestik Maastik võimaldab kasvatada troopilisi, lähistroopilisi ja parasvöötme kultuure. On väga mitmekesine Kõrbealadel on taimkate napp Maa kesk-ja lõunaosas laiuvad savannid ja leherikkad troopikametsad Kasvab papüürust, palme, mangroovi, sandlipuid ja igihaljaid tammesid. 8 Loomastik Rikkalik, Rajatud palju kaitsealasi, Ohustav on jätkuv salaküttimine, (elevantide, ninasarvikute) Elab karjadena lõvisid, kaelkirjakuid, sebrasid, eksootilisi linde ja madusid. 9 Import Põllutööinventaari, Toornaftat, Tööstusmasinaid,
Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist
1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades; 3) kiire jooksimisvõime. Loomastik Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse. Esimese vihma ja rohu tärkamisega nad lahkuvad karjadena kõik üksikult lagendikele. Savannides elavad termiidid, kes ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. Sebrad, marabud, lõvi, gasell & elevandid Inimesed savannis Aafrika savannid on ühed maailma vanemad asustatud alad. Suureks probleemiks on savannialade karja ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine, mis kurnab maa välja. Liigne karjatamine on toonud kaasa kõrbe pealetungi savannidele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev rahvaarvu kasv süvendab seda veelgi. Inimesed savannis
3. Välimus Ta on elegantne, sale, pikkade jalgadega kaslane. Karvkate on kuldne, mustade laikudega. Gepardi pea on kehaga võrreldes väike. Gepardi kehapikkus on 150cm, sellele lisandub saba, pikkusega 70 cm. Kaal umbes 70 kg. 4. Eluviis ja elupaik Gepardid elavad Aafrikas ja Lõuna- Aasias. Viimasel ajal ka Euroopas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselst Savannast lõuna pool. Indias, Pakistanis on gepard välja surnud. Parem elukoht gepardi jaoks on savannid, poolkõrbed, võsastunud avamaastikud. Gepard väldib metsa. Gepard on maailma kiirem imetaja. Lühikesel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis. Gepardi suur kiirus võimaldab tal kinni püüda väga väledaid saakloomi, nagu gasellid või noored gnuud. Kihvade puudumise tõttu ei suuda ta saaki kohapeal surmata, vaid haarab ohvrilt kõrist kinni püüdes seda läbi närida. Kui see tal ei õnnestu, ei lase ta lahti enne, kui ohver on lämbunud. Gepard ei varitse saaki,
ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, vihmametsas kirjelda, põhjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hiina kalender Xi'an Madagaskar Rahvaarv: 19 400 000 Paikneb Aafrika idarannikul Peamised vaatamisväärsused: Marmokotro mägi, Mangoky jõgi ja Mahajamba jõgi. Loodus Madagaskari loodust iseloomustavad imekaunid liivarannad, vihmametsad, kuivad savannid, kõrgmäestikud ja kohati säilinud ürgmetsad. Pildid Marmokotro mägi Mangoky jõgi Eesti Rahvaarv: 1,4 miljonit Paikneb PõhjaEuroopas Peamised vaatamisväärsused: Palmse mõis, Peipsi järv, Toila Oru park, Tallinna vanalinn ja Valaste juga. Pildid Valaste juga Palmse mõis Legend Oli ilus päev ja inimesed Venemaalt jalutasid ümber maailma. Üks väga suur ja hiiglaslik venelane nimega Kalevipoeg oli ka ringi vaatamas. Seal oli ka üks hiiglaslik meri
Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. 3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
