Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks
heastanud. Võivad nad küll ju soodsa tuulega purjed heisata ja päris kaugele jõuda, kuid võlurid nõiuvad vastutuule ja sunnivad laeva tagasi tulema. Nad suudavad tuule puhuma panna sealt, kust soovivad ja võivad mere tüüneks muuta või tõsta valju tormi ja tuult. Nüüd Abessiinia provintsi ehk Kesk-India juurde. Selle provintsi ülemkuningas on kristlane ja talle alluvad provintsi ülejäänud kuus kuningat kolm kristlased ja kolm saratseenid. Provintsi kristlasi tuntakse ära kolmest märgist näost: üks läheb laubalt nina keskpaika, ja üks kummalgi palgel. Need märgid on tehtud tulise rauaga, mis ongi nende ristimine. See näitab ristimissakramendi vastuvõtmist ja need põletatakse peale veega ristimist. Sellel maal on ka juudid, kellel on kaks märki, üks kummalgi palgel. Saratseenidel on ainult üks märk, mis jookseb otsaeest nina keskpaika. Suurkuningas elab provintsi keskel, saratseenid Adeni pool.
varasemad teated riiklikest moodustistest Ida-Aafrikas. Araablased said Ida-Aafrika ranniku koloniseerida India ookeani kaudu, kuid Aafrika sisemaal ekspansioon lõunasse peatus tihedate dzunglite tõttu, mis ulatusid umbes kümnenda põhjalaiuskraadini. Viimane suur araabia vallutus Aafrikas oli Nuubia, mis jäi kristlikuks 14. sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud. Samal ajal kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid Granadat, oli Portugal saanud piisavalt tugevaks, et pidda sõda Aafrikas
Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Ajal, mil terve Lääne-Euroopa oli jagatud kõikvõimalike, omavahel tihti vaenus olevate feodaalide vahel, ründasid seda ala ka välisvaenlased. VIII saj. hakkasid Euroopa lõunarannikut ründama araablased, keda eurooplased ise nimetasid saratseenideks. Nende käes oli juba terve Põhja-Aafrika ning mitmed Vahemere saared. Saratseenid korraldasid rüüsteretki Lõuna-Euroopa maadesse, võtsid sõjasaaki, viisid inimesi Idamaadesse orjusse, mis enamasti oli eluaegne. Tagasi pääsesid vaid need, keda suudeti leida ja välja osta. Teised kas vahetasid usku, et paremale elujärjele saada, või surid raske töö ja nälja kätte. 900. aasta paiku tungisid Aasia steppidest Doonau-äärsetele rohumaadele ungarlased, kes hakkasid korraldama röövkäike lääne poole. Nad olid head ratsanikud ja osavad
ennast ristida Karl Martell – Frangi riigi majordoomus, kes lõi Poitiers’ lahingus (732 a) araablased tagasi, tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega (feodaalkorra algus) Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal Karl Suur – Frangi riigi keiser, kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast. Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne- Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks Vennatapusõjad – verised sõjad kuningliku perekonna liikmete vahel riigi maavalduste pärast Majordoomused – Kirikuriik – 756 a
-11. sajandil 1. Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a
8. saj-sse langeb karolingide renessanss. Kult õitseng sai alguse 7. saj. Iirimaal. Briti kloostrikultuur saavutas õitsengu 8. saj-l, Beda Venerabilise ajal, kes kirj raamatu Briti kiriku ajaloost. Karl Suur edendas kloostrikultuuri Mandri-Euroopas ning ka kujundas õukonnakultuuri. Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks. 9. saj. lõpul kadus keisritiitel käibelt. Algasid uued nomaadide rünnakud Lääne-Euroopale. Meritsi hoidsid Euroopat hirmu all saratseenid, idast tulid ungarlased ning 10. saj. I poolel olid Lääne-Euroopa purustav jõud. Põhja poolt ründasid normannid, kelle mõju oli kõige suurem. Normannid rüüstasid eelkõige Briti saari, Pr rannikut ning rajasid oma riike Briti saarel (Danelaw) ja Normandias (Rollo), viimane küll frankiseerus. Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias. Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11
kuningapoeg oma pilli järgi tantsima. Siiski ei suutnud Saksi rahutused ja 792. aasta reetmine Karli murda. Ta püsis oma laagriga endiselt Regensburgis, et jätkata ettevalmistusi uueks sõjakäiguks avaaride vastu. Ehitati lahtikäiv sild ja selle juures jõudis kuningas veel kutsuda kokku sinod, mis tegeles adoptioaanliku õpetuse küsimustega ja mõistis selle kketserlusena hukka. Kui kõik ettevalmistused avaaride vastu olid lõpetatud, algas Saksimaal ülestõus. Kas saksid, saratseenid ja avaarid olid sõlminud ka eelnevaid kokkuleppeid, ei ole võimalik tõestada. 793. aastal, nagu oli toimunud Saksimaal ülestõus, toimus veel sündmusi, mis panid Frangi kuninga võitmatuse tõsiselt proovile. Itaalias, Burgundias, Provence'is ja mõnes Prantsusmaa piirkonnas, seega Frangi riigi võtmealadel, puhkes katastroofiline näljahäda. Nagu teatavad Mosellani annaalid, püüdsid inimesed oma nälga kustutada kõige viletsama prügiga ning oli isegi nii olnud, et vend õgis
Vastast, keda võideti, ei olnud kombeks tappa, vaid tema eest nõuti lunaraha. Vabal ajal tegelesid feodaalid jahipidamise ja rüütliturniiridega. Need nägid välja sellised, et võistlejad kappasid üksteisele vastu ja püüdsid üksteist sadulast maha paisata. Neid eraldas vaid madal barjäär ja nad kasutasid tömbi otsaga odasid. Võitja sai tasuks teise rüütli varustuse. Viikingite retked 8. sajandil hakkasid Euroopa lõunarannikut laastama araablased ehk saratseenid. Nende valduses oli Põhja- Aafrika ja ka Vahemere saared. Nad olid sõjakad ja korraldasid laevadel palju röövretki. 9. sajandi algul tungisid Aasiast Doonau äärsetesse maadesse ungarlased, kes korraldasid röövretki lääne poole. Nad olid osavad vibukütid ja kiired ratsanikud. Ning pikka aega suutsid nad tegutseda karistamatult. Skandinaaviamaadest pärit sõdalased, keda lääneeurooplased nimetasid normannideks, Ise nimetasid nad endid aga viikingiteks. Nad ründasid enam
madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega- kohalike avaaride, sllavlastega. Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955. Saavad Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus lüüa. Pärast lüüasaamist jäid paikseks, võtsid vastu ristiusu. Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, mida loetakse Ungari riigi alguseks. SARATSEENID: Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania v.a loodeosa. Kujunesid välja iseseisvad emiraadid. 732 saavad Karl Martellilt Poitiersi lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kjunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA:
(Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks Saratseenid. Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Vallutasid 9.-10 saj. Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia. Saksamaa: Saksi dünastia. Valitsesid Saksamaad (alates 962 Saksa-Rooma) 919-1024 Tugevdati kuningavõimu ja pandi alus keskaegsele Saksa-Rooma suurriigile. Heinrich I (valitses 919-936)Saksi hertsog, kes valiti Saksamaa kuningaks. Tugevdas kuningavõimu. Vallutas hevelid ja daleminsid
Iseloomulikud olid turniirid - rüütlite sõjalised võitlusmängud. Seal üritati tömbi odaga vastane hobuse seljast maha paisata. Võitja sai tavaliselt tasuks kaotaja relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste
Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud ületähtsustatuks, sest selleks ajaks olid ungarlased juba alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka
Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud ületähtsustatuks, sest selleks ajaks olid ungarlased juba alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur
Võib eraldi rääkida orjaruumist Lõuna Euroopas, sest Skandinaavia olukord on iseenesestmõistetav. Hispaanias Itaalias olid orjad tavaliseks tööjõuks. Eriti tugevalt püsis orjade osakaal kõrge aladel, kus oli rooma-imp ajal orjade osakaal kõrge. Nt Kreekas , Itaalias, hispaanias ka keskajal orjade suhtes kõrgel. Eriti palju just sadamalinnades ( Valencia, Lissabon jms) . 13 saj Genoas orje 10-15 %. Ehk s pm sama kõrge kui rooma imp ajal . Seal põhilisteks orjadeks saratseenid( moslemid), slaavlased. Kui rekongista hiliskeskajal taandus a polnud otseselt enam seotud tagasivallutama hakati üha enam importima orju must mere äärest. Ka juute orjastati , kuid vähe. Orjade funktsioon tuleb selgelt välja ka sellest, põhiline orjade rakendusala ei olnud põllutöö vaid majapidamised. ( Põhiliselt orjad naised, tüdrukud ja poisid). Kk kirjanduses orjust hukka ei mõisteta, mida näitab Ameerikasse orjade viimine. Debatte tekitas kristlastes orjade kasutamine
Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest.
Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest.
Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine “barbarite” rünnakulaine – Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid – normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers’ lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast – ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku – allumist jumala tahtele – kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam – alistuma, Allah – jumal). Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepääs – 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest.
1 1 8 hobusesabad. Nende jalus koperdavad lapsed oleksid võinud ahvidelegi hirmu peale ajada! Otsekui jõuk kirikuvande alla panduid. Kõik see kupatus tuli Reims'i otse Alam-Egiptusest Poola kaudu. Paavst oli neid pihile võtnud, nagu räägiti, ja neid patukahetsuseks määranud seitse aastat järjepannu mööda ilma rändama, ilma et nad voodis tohiksid magada. Sellepärast °H nende nimeks ka «patukahetsejad» ja nad haisesid. Arvatavasti olid nad varem saratseenid, sellepärast uskusid nad ka Jupiterisse ja nõudsid kümme Tours'i 205 naela kõigilt ülempiiskoppidelt, piiskoppidelt ja saua ning mitrat kandvailt abtidelt. Üks paavsti bulla olevat nõnda määranud. Reims'i tulid nad ennustama Alzeeria kuninga ja Saksa keisri nimel. Nagu te ise arvata võite, keelati neile linna tulek. Selle peale olid nad lahkesti nõus oma laagri Braine'i värava taha nõlvakule üles lööma, sinna, kus vanade kriidikaevanduste kõrval veski asub
annaabi.ee 
