SEMIOOTIKA AJALUGU II (0)

SEMIOOTIKA AJALUGU II
Strukturalism .
Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.
Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas.
Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele:

Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud.

Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel.

Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi- Strauss :“Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos.”
LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele.
S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon

traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks võimalik teadvustada ja neil on isegi suurem gnoseoloogiline väärtus, kui substantsionaalsetel. Kanti asi iseeneses välistatakse. Nietzshe Jumala surm – Autori surm.

Mõistusväliste mõistuse aluste eksplitseerimine, mis lähtub Marxi ja Freudi töödest. Erinevad mõistelised konstruktsioonid (LS mentaalsed konstruktsioonid, Foucault episteem , Lacani sümboolne kord) pretendeerivad mitteteadvuse olemuse ja funktsioonide formaliseerimisele, arendamisele ja selgitamisele.

Neoratsionalism
Struktuuri vastandiks võib lugeda texture ( faktuur ), mis vastukaaluks struktuuri loogilisele ja üldisele iseloomule on individuaalne ning üksik ("Uue kriitika" juhtkuju J.C. Ransom ´i järgi on poeetiline teos "avatud loogiline struktuur vaba individuaalse faktuuriga".) Hiljem kasutati neid termineid ka Freudi terminoloogia raames, kus siis struktuurile vastab id ja faktuurile ego.
Saab rääkida kolmest