Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal (0)

1. Rahvasteliit

• Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon , mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel.
  
• Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu.
  
• Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel.
  
• Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse.
  
• Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis.
  
• Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms).
  

2. Saksamaa reparatsioonide küsimus

• Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid .
  
• Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf.
  
• Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest.
  
• Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna.
  

3. Locarno konverents

• Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa.
  
• Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1.detsembril 1925 nn Locarno lepingud .
  
• Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles `i rahulepingus sätestatud tingimustel.Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa.
  

4. Briand - Kelloggi pakt

• 27.augustil 1928 kirjutasid 15 riiki alla rahvusvahelisele lepingule, nn Briand - Kelloggi paktile, mis mõistis hukka sõja kui suveräänse riigi poliitika ühe abinõu.
  
• Pakt oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikide omavahelise sõjapidamise.
  
• Pakti nõrgad kohad: puudus mehhanism takistamaks neid riike, kes lepingut rikuvad; pakt kaotas tahtmatult sõja ja rahu õigusliku piiri, sest edaspidi alustati sõda ilma sõda kuulutamatta.
  

5. Demokraatia tunnused ja demokraatlikud riigid

• Vanad demokraatlikud riigid: Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia
  
• Uued demokraatlikud riigid: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 1920. aastail.
  
• Demokraatia tunnused: inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused) ; enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud ; poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel ; kodanikuvabadused ; mitmeparteisüsteem
  
• Vanad demokraatlikud riigid olid võrreldes uutega teatud kui ülekaalus pahempoolsete jõudude mõju poolest, poliitilise stabiilsuse, elujärje paranemise ja majanduskriisist demokraatlikuna väljumise poolest.