Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus
Oma referaadis annan ülevaate religiooni  levikust  ja levitajatest Eestimaal. Kui suure jälje on 
nad jätnud eestlastest talurahva traditsioonidesse ja uskumistesse. Samuti annan ülevaate muinasusu 
levikust ja püsivusest läbi kogu ajaloo. Töö sisaldab veel rahvakooli ja  rahvahariduse  algust ja arengut 
ning lõpuks nende väljakasvamist kiriku võimu alt. Käsitlen veel nõiaprotsesside levikut, kus saab 
ülevaate ristiusu ja muinasusundi kokkupõrgetest. 
Oma referaadi olen  koostanud  teose „Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis“ põhjal. Peatükid on 
jaotatud vastavalt iga autori osale raamatus.
1 Hendrik ja tema aeg
Ajal, mil  preester  Henrik tegutses ja kirjutas oma  Liivimaa  kroonikat, põrkasid 
Läänemereruumis kokku kaks maailma. Üks neist oli Euroopas universaalseks kujunenud kristlik 
maailm, teine oli  paganlik  ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- 
eikellegima, mis jäi Ida- ja Lääne-kiriku vahele.
Preester Henrik on oluline just informatsiooni vahendajana teise maailma kohta, kuhu meie 
esivanemad kuulusid. Henrik ise oli tüüpiline kristlik-katoliikliku maailma esindaja; kristliku 
imperialismi vaimustatud kuulutaja ning neitsi Maarja võidukuulsuse innukas heerold(L. Arbusowi 
väljend). Kroonika kirjutamise võttis käsile enda sõnul isandate ja kaaslaste  palvel , et tagasihoidlikult 
märkida üles kirjatükk paljudest ja kuulsusrikastest asjadest, mis sündisid Liivimaal paganarahvaste 
Jeesuse Kristuse usku pööramise aegadel. Seda ülesannet ei saa kindlasti tagasihoidlikuks nimetada, 
sest sellel ajal tegelised ajalookirjutamisega  piiskoppide , paavstide, vürstide või kuningate kapelaanid 
oma isandate käsul. Selle tõttu saab väita, et Henriku kroonika on ilmselt koostatud Riia piiskopi 
ülesandel või vaikival heakskiidul. Kroonika sisu on Riia piiskopi meelne- igast lausest, igast 
mõttekäigust on näha Riia kiriku ja tema juhi ülistamist, samuti on tõrjuvus misjonitööd tegevate 
taanlaste ja rootslaste vastu ning kriitiline hoiak ka Kristuse sõjateenistuse  vendade (mõõgavendade) 
suhtes. Henrik alustab iga peatükki piiskop Alberti ametiaasta dateerimisega, seostades ainult tema 
esimese ja neljateistkümnenda aasta üldkristliku ajaarvamisega. Mingit muud võimukandjat ei nimeta 
Henrik sellises seoses  kordagi .
Henriku töö on tüüpiline misjonikroonika, mida võib kõrvutada paljude samasugustega. 
Ideoloogilise suunituluse poolest on kroonika aktiivne ja võitlev. Autor kutsub võitlema kurjuse ja 
pimeduse  vastu- kõige vastu, mis pole veel alistatud kristlikule maailmale. Henriku hoiakus ilmneb 
sealjuures  võitlevale kristlusele omane segu vanatestamentlikust verejanust ning uustestamentlikust 
leebest armuõpetusest.
Paganate  ristiusku pööramise ja ülesanne on Henrikul nagu igal misjonikroonikul tõsine 
teema, Liivimaa ajaloo  telg .Selle ülesande täitmise loosse mahuvad võitluste, rüüsteretkede, 
põletamiste ja tapmiste kirjeldused. Sagedasti korduvad halastamatud ja asjalikud sõjasündmuste 
kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm- leebe  käsitluslaad 
otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid  tegusid  õigustab ta harilikult väga 
inimliku motiiviga, kättemaksuga,  ja  sugugi  mitte alati ema Maarja või tema poja solvamise eest.
Henriku klassikaline ja teoloogiline  haridus  oli  tagasihoidlik , oma seisundilt oli ta 
kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit 
rooma   luuletajate  tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, 
filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist,  juriidilist  ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, 
mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et 
kroonika on ülesehitatud Augustinuse kahe riigi kontseptsioonist, aga see on ebatõenäoline, sest see, 
mis oli Augustinusele  keskne  ja oluline, see Henrikut ei huvitanud ja  kroonikas  ei kajastu. Tema 
kroonika on märksa lihtsam ja  konkreetsem  ilma augustiinliku teoloogilis- teoreetilise  kontseptsioonita. 
Mainimist leiavad jumal,  Jeesus  Kristus ja neitsi Maarja. Esikohale on tõstetud neitsi Maarja.
Neitsi Maarja  kultus  on Henriku kroonikas ja kogu keskaegsel Liivimaal esile tõstetud just 
poliitilistel põhjustel.(piiskop  Albert  pühendas Liivimaa ja siinse kiriku  jumalaema  Maarja auks). 
Henriku Maarja-ülistus on väga kenas kooskõlas keskaegse Euroopa üldise lopsaka Maarja-kultusega, 
tema Maarja kuju on ema arheotüübile vastavalt armastav,  abistav , halastav,  helge , hea,  igavene , leebe.
Oma praktilises käsitluses teeb Henrik vahet kahe maailma- paganate ja  kristlaste - vahel. 
Tema ettekujutused endast ja ümbritsevast ei erinenud kardinaalselt paganlikest. Maagia oli 
katoliiklasel tähtsal kohal kristliku ideoloogia kõrval.  Kristlased  ei kahelnud paganate 
jumalate(kurivaimude) olemasolus.
Eestlaste 13. sajandi alguse uskumused taandatakse animismiteooria alla. Ürgvanade 
uskumuste järgi olid pühad vanad hiied(surnute asupaigad). Henrik kirjutab, et eestlased harrastasid 
rituaalselt kannibalismi: sõid oma  vastaste  rinnust väljakistud südame. Süda nagu verigi kujutas endast 
erilist jõukontsentraati. Henriku kirjelduste kaudu ei saa väita, et milline oli paganate seos Tarapitaga- 
jumalus oli ta kindlasti; võimalik, et sõjajumal. Henrik toob jumala nime kui palvehüüuna( Taar  avita). 
Eestlastel puudus  panteon , aga nad tegelesid ennustamisega- liisu  heitmine(jumal saab avaldada oma 
tahet).
Baltimaade  rahvastel  oli enne saksa-taani vallutusi kokkupuuteid ristiusuga nii Idast kui 
Läänest -  arheoloogilised ja keeleajaloolised materjalid. Arheoloogiliste materjalidega ei ole võimalik 
otseselt määrata ristiusu mõju ja levikut. Kindlamaid tõendeid annab  keeleteadus . Kohalike keeles on 
laenatud sõnu. See näitab, et ortodoksel kirikul olid läänemeresoomlastega juba enne 13. sajandit 
kontaktid. 
Henrik annab korraliku ülevaate paganate ristimisest. Oluline oli kuradist lahtiütlemine, siis 
tuli pühitsetud veega piserdamine. Siiski jäi ristitute hulk üpris väikseks, kuigi Henrik oma kroonikas 
kirjutas suurtest ristitute hulkadest.
Ideoloogiliseks õigustuseks oli paganluse vastu võitlemise idee, vägivaldse misjoni idee. Sõda 
oli lubatud ja jumalast seatud ülesanne. Henriku kroonikas on materiaalne moment kaalukas. 
Andamite määramine ja kogumine on samuti  kesksel  kohal. 
Vallutajad, eriti Kristuse sõjateenistuse vennad Liivimaal, aga veel enam Saksa ordu 
Preisimaal , kandsid hoolt, et pärisrahvail ei tekiks feodaalseid võimukeskusi. Vastasel juhul oleks 
ristiusustamine  läbi  viidud  riigivõimude poolt rahulikul teel, aga see oleks võtnud rüütliordudelt 
sügavaima mõtte, eluõigustuse.
Ristiretkede jooksul tekkis  kohalikel  valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda 
igakülgselt. Millise valiku tegid  siinne  rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna.
2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil
Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud 
näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas  reformatsioon  16. 
sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega 
leebeks ning evangeeliumiõpetuse omaksvõtmine aeganõudvaks. Iseloomulik oli mõlema 
usutunnistuse aastakümnete  pikkune  kõrvutieksisteerimine.
Mittesakslasteks peeti keskaegsel Liivimaal enamasti eestlasi ja lätlasi, lisaks veel 
läänemeresoome väikerahvaid liivlasi ja vadjalasi. Siinmail elavaid  soomlasi , rootslasi, taanlasi ja 
venelasi  reeglina mittesakslaste hulka ei arvestatud. Kuigi osades linnades ja maal jäi sakslaste 
ülemkiht väikearvuliseks ja eestlaste osatähtsus oli suurem- õiguslikest vahekordadest tähtsamaks 
osutus asjaolu, et  sakslased  ja taanlased allutasid endale uskumatud. Siit tuleneb sakslaste ja 
mittesakslaste sotsiaalse ja õigusliku seisundi ning kultuurilise nivoo erinevus hiliskeskaegses 
ühiskonnas.
Kiriklike reformikatsete perioodil, püüdis  kirik  Liivimaal  olude  sunnil mittesakslaste 
hingeõndsuse eest enam hoolitseda. Kirikutesse loodi mittesaksa jutlustajakoht. Alles reformatsioon 
äratas kiriku huvi rahvakeelte vastu(puhtakujuline jumalasõna Martin Luthteri õpetusest). 
Reformatsioon mõjus demokratiseerivalt mittesakslate ja linnaeestlaste kultuurioludele. Uue 
evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale 
alanud regulaarsete eestikeelsete jutlusetega tõstis  luterlik  reformatsioon esile rahvakeelse kirikliku 
trükisõna muretsemise.
2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil
Trükitud raamat jõudis Liivimaale juba 15. sajandil. Trükiste levikule  viitavad  Tallinnas 
säilitatavad inkunaablid, millest osa algselt Tallinna dominiiklaste kloostrile,  Oleviste  jutlustajale 
Reinhold  Gristile ning hiljem Tallinna linnakoolile ja raeraamatukogule kuulusid. 16. sajandil trükitud 
raamatud kuulusid juba lahutamatult Liivimaa kultuuriellu nii vaimulikus kui ilmalikus mõttes. 
Eestikeelse trükitud raamatu ajalugu algab ikkagi reformatsiooniga. 7. novembril  1525  pandi 
tollal veel katoliiklikus Lüübekis aretsi alla üks  vaat  luterlike raamatutega, sealhulgas ka 
eestikeelsetega, mis olevat olnud teel  Riiga . Raske on öelda, mis keeles  või millise sisuga need 
raamatud olid. 
Saksa ja mittesaksa missade koostaja, trükkitoimetaja ja trükkimiskoha üle võib vaid oletusi 
teha. Tegemist oli esimese sihikindla üritusega luterliku kirjavara muretsemiseks Liivimaa rahvastele, 
nii sakslastele kui ka mittesakslastele. 1535. a. Wittenbergis Hans Luffi juures trükitud alamsaksa-
eestikeelse katekismuse katked, mida oli kasutatud ühe 16. sajandil köidetud konvoluudi 
79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #1 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #2 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #3 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #4 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #5 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #6 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #7 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #8 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #9 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #10 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #11 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #12 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #13 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #14 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #15 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #16 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #17 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #18 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #19 Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Birgit Nurmela Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Koolid

Teemad

  • Sissejuhatus
  • Hendrik ja tema aeg
  • vulgatat
  • Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil
  • Eestikeelsed trükised 16. sajandil
  • Koolid
  • Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel
  • blockist
  • Kirik, aadel ja talurahvas Eestimaal 16. sajandi lõpul
  • L. Arbusow „Katoliku kirikut ei olnud enam, luteri kirikut ei olnud veel.“
  • Nõiaprotsessid Eestis 16. sajandist 19. sajandini
  • Ristiusk, teadus ja nõiaprotsessid XVII sajandil
  • Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema
  • kohtuprotsess 1767. aastal
  • Ilmalik ja kiriklik Eesti talurahva maailmavaates XIX sajandil
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

58
pdf
Eesti Uusaeg
54
doc
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
291
doc
Tõde ja Õigus II Terve tekst
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
343
pdf
Maailmataju uusversioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !