,,Selle Euroopa hirmuõiguse viljad olid nõiaprotsessid" kirjutab Hans Hattenhauer oma ,,Euroopa õiguse ajaloos". Alguse oli saanud uus nõiajaht, mille teostamine algas keskaja lõpus. (Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi
EÜS -Eesti üliõpilasteselts Karistussalk -sõjaväe osa, mis surub maha ülestõusu Hernhuutlus -usuline liikumine 18.saj. (vabatsemine) Estofiil -balti-sakslased, kes huvitusid Eesti kultuurist ja keelest Ärkamisaeg -rahvusliku liikumise kõrgaeg (1860-1880) Päästekomitee -organisatsioon, mis kuulutas välja Eesti iseseisvuse (24.II 1918) Nõiaprotsess -kiriklik kohtumõistmine "nõidade" üle Teorent -talupoeg tasub renti mõisnikule tööga Venestusaeg -riigi keeleks muutub vene keel, haridus vene keeles Saksa okupatsioon -sakslaste vägivalla võim (1918a.) Aleksandri kool -sellest pidi tulema esimene Eesti keelne gümnaasium, kuid avati 1888a. vene keelsene "Teataja" -Konstantin Pätsi ajaleht
Eesti vanim keskkool. 1631 Tartus asutati esimene trükikoda Eestis. 16321656 Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana). 1634 - Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade pastoritelt, et nad õpetaksid talupoegi katekismust lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. 1636 - Peeti Haapsalus viimane nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Ajavahemikul 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka
1634 Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade pastoritelt, et nad õpetaksid talupoegikatekismust lugema, s.o etteloetud 12 teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. 1636 peeti Haapsalus nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati Kastininal elavat naist Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Aastatest 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Joachim Jheringi poolt
· 16321656 Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana). · 1634 - Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade pastoritelt, et nad õpetaksid talupoegi katekismust lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. · 1636 - Peeti Haapsalus viimane nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. · 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. · 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel
kokku ning lasti nööri otsas vette. Arvati, et süütu vajub põhja, nõid jää pinnale. Juhul kui veeproov tõendas, et tegu on nõiaga sunniti piinamisega neid üle tunnistama ka absurdseid süüdistusi. Levinuim karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul kasutati ka mõõgaga surmamist. Hiljem oli surmanuhtlus nõiaprotsessidel vaid erandjuhtudel ning enamasti karistati inimesi pannes neid kiriku juures häbiposti e lülli. Viimane surmaga lõppenud nõiaprotsess toimus 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine: Et tugevdada luteri usu mõju, peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Algul oli lootus köstritel, kellelt oodati, et nad õpetaksid maalapsed lugema. Lugemisoskus levis aga ikkagi väga aeglaselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeka oli koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis endale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Soomest pärit rootsi pastori peres. Pere oli väga talurahvasõbralik
puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline). Konsistoorium-Liivimaal loodud luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. Kindralsuperintendent-Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. Vöörmönder-koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Nõiaprotsess-protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel; just nüüd hakati üle kogu maa viima läbi nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Forseliuse seminar-1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seimar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Vana kirjaviis-Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693. aastal avaldas ladinakeelse eesti
Vana-Liivima kirikuvõimud ähvardasid Riia provintsiaalsinoidil 1428. a. vastuvõetud statuudis ennustamise, lausumise ja ,,juudi ebausu" tegelejaid ekskommunikatsiooniga ning ainult piiskop võis nad surmatunnil pattudest vabastada. Ka maapäevade otsused XVI sajandist keelasid igasuguse jumalateotamise- nõidumise ja ennustamise- ning nõudsid kohtuvõimudelt sellise ebausu harrastajatele karistamist. Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti 1542. aastal Rakveres ja lõppes viie talupoja põletamisega. XVI sajandi lõpu poole on Eestis nagu paljudes Euroopa maades nõidade jälitamine intensiivistunud, kuid enamik nõiaprotsesse toimus siiski XVII sajandil. Enamik nõiaprotsesside surmaotsuseid tähendas süüaluse tuleriidale mõistmist. Nõia põletamise kõrval on teada kuus mõõgaga hukkamise juhtumit nn. Pehmendavatel asjaoludel nagu nõia ja kuradi otsese lepingu puudumine või puhtsüdamlik ülestunnistamine
Saksa õiguspeegel lubas kogelejal oma vannet korrata. Inkvisatsioon kohtuprotsess, kus kohtunik küsitleb inimesi, vandumine selleks, er kinnitada oma jutu õigsust. Võlaasja ei saa arhailise kohtumõistmise järgi lahendada. Kiriklikes kohtutes parem kohtulik protsess, neile anti ka ilmalikke asju lahendada. Süüdistajad ja kaitsjad. Pühaku selgitamise protsess. Diaboli kuradi advokaat. Uusajal nõiaprotsessid arhailised ( 16. 17. sajandi nähtus on nõiaprotsess, keskajal ei tuntud). Keskaegne õigus suurel määral ostetav. Vabadus on olemas kellegi arvel, eesõigused. Õigus on privileeg, privileege annetati. 13. ja 15. sajandil paavsti ja keisri tariifid, tänu millele sai privilege (õiguseid). Õigused on väärt raha, protsessid paavstikuurias võisid kesta aastakümneid või sadu. Kulud ülisuured, esindaja ülalpidamine. 16 KESKAEGSED LINNAD
+ Kindralsuperintendent- piirkonna kiriklik juht + Vöörmünder- kiriku abitöölised, et lähendad talurahvast kirikuga. Johann Fischer + Nõiaprotsessid, + Pühajõe mäss 1642 mõisnik lõi veski Pühajäe äärde, järgmine aasta oli viljaikaldus seega rahvas uskus, et mõisnik segas Pühajõe rahu ning korraldati mäss veski mahalammutamiseks. 1694.aastal viimane nõiaprotsess, mis lõppes surmaga, poomissurmaga, Mõdrik. Kirjasõna + vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis + 1637.aastal Heinrich Stahli grammatika tuntuim sakslane, kes üritan eesti keelt uuendada ja ühtset grammatikat luua. + Piiblikonverentsid- vaieldi selle üle, milline on õige kirjaviis (Hans Susi oli üritanud juba
annaabi.ee 
