Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reklaam kui kommunikatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Reklaam  kui kommunikatsioon
Mõiste  “„kommunikatsioon” tekkis 19 sajandil ning silmas peeti 
sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade  taha.
Keskne idee: sõnumite transport  vahemaa taha eesmärgiga  kontrollida. 
See eeldab, et sõnumeid luuakse  tsentraalselt, kõige  olulisem osapool on
saatja :
raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, 
ilmateated televisioonis,  valgusfoori värvi muutumine...
Olulisemad kommunikatsiooni määratlused:
1 sõnumite siirdamine a-lt b-le
2  tähenduste loomine ja vahetus
3  sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist 
sotsiaalset  tegelikkust  ja ühtsust
4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad  konstrueerivad 
üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi.
Kommunikatsioon on  operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end 
loovad ja taasloovad.
Realism  (Rene  Descartes ) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult
täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust.
Konstruktivism ( Immanuel   Kanti ) on seisukoht, et meil puudub neutraalne
juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me  tunneme , on
maailm mida me ise  loome .
Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi:
Realistlik  - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport  saatjalt vastuvõtjale;
2   Konstruktivistlik  - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk 
vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt.  speech  communication);
3  Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, 
mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. 
Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel
teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis,
see on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu.
SAATJA
MEEDIA
Sõnumi 
1
Sõnumi
2
Sõnumi 
3
formuleerimine
vormistamine
edastamine
Vasakule Paremale
Reklaam kui kommunikatsioon #1 Reklaam kui kommunikatsioon #2 Reklaam kui kommunikatsioon #3 Reklaam kui kommunikatsioon #4 Reklaam kui kommunikatsioon #5 Reklaam kui kommunikatsioon #6 Reklaam kui kommunikatsioon #7 Reklaam kui kommunikatsioon #8 Reklaam kui kommunikatsioon #9 Reklaam kui kommunikatsioon #10 Reklaam kui kommunikatsioon #11 Reklaam kui kommunikatsioon #12 Reklaam kui kommunikatsioon #13 Reklaam kui kommunikatsioon #14 Reklaam kui kommunikatsioon #15 Reklaam kui kommunikatsioon #16 Reklaam kui kommunikatsioon #17 Reklaam kui kommunikatsioon #18 Reklaam kui kommunikatsioon #19 Reklaam kui kommunikatsioon #20 Reklaam kui kommunikatsioon #21 Reklaam kui kommunikatsioon #22 Reklaam kui kommunikatsioon #23 Reklaam kui kommunikatsioon #24 Reklaam kui kommunikatsioon #25 Reklaam kui kommunikatsioon #26 Reklaam kui kommunikatsioon #27 Reklaam kui kommunikatsioon #28 Reklaam kui kommunikatsioon #29 Reklaam kui kommunikatsioon #30 Reklaam kui kommunikatsioon #31 Reklaam kui kommunikatsioon #32 Reklaam kui kommunikatsioon #33 Reklaam kui kommunikatsioon #34 Reklaam kui kommunikatsioon #35 Reklaam kui kommunikatsioon #36 Reklaam kui kommunikatsioon #37 Reklaam kui kommunikatsioon #38 Reklaam kui kommunikatsioon #39 Reklaam kui kommunikatsioon #40 Reklaam kui kommunikatsioon #41 Reklaam kui kommunikatsioon #42 Reklaam kui kommunikatsioon #43 Reklaam kui kommunikatsioon #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksbajeva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
22
docx

Reklaamipsühholoogia

Alluvad rohkem tsentraalsele mõjustamisele. Ja Hard-Sell tehnikatele. St. – arvestamist väärt on ka inimese/sihtrühma isiksusomadused. 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded - teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking)--- --hoiaku muutus - otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
24
docx

Reklaamiteooria konspekt

edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid:  majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea

Reklaam
thumbnail
64
docx

Positsioneerimine

inimese poolt kujutletud tulevikulisele või ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt kellegi jäljendamisega. (tahan olla sarnane või kuuluda sarnasesse maailma) Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. 20 sajandi esimeses pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotuslikku protsessi: - Kognitiive (mõtlemist esilekutsuv) - Afektiivne (emotsioone esilekutsuv) - Konatiivne (reaktsioone esilekutsuv) Mis on reklaam?  Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil Reklaam on mitteisiklik. See võib näida isiklik. Tegelikult ei ole, kuna reklaam on massikommunikatsiooni osa. Reklaam on kellegi huvides, ta ei ole vaba looming. Reklaamis töötab sõna! Bränd ei pruugigi olla nii oluline.

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

Ajukoor e neocortex ­ ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome)) · 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) hoiaku muutus otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
17
doc

Motivatsioon

Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abinõud ja eesmärgid.........................

Psüholoogia
thumbnail
24
docx

Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6 3.1. Maslow vajaduste hierarhia...............

Psüholoogia
thumbnail
15
docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

Funktsionaalne autonoomia: Kõrgemad põhivajadused võivad pärast pikaajalist rahuldamist saada sõltumatuks nii oma võimsatest eeldustest kui ka sobilikest rahuldustest. Nt varastel eluaastatel armastuse rahuldatust tundnud inimene muutub täiskasvanuna turvalisuse, kuuluvuse ja armastuse rahuldamise osas keskmisest sõltumatuks. Reklaami kuldreeglid: ● tooda seda mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa reklaamida ja maha müüa seda, mida juhtumisi toodad ● reklaam hakkab firma või kauba nimest ● hea idee on kõige alus - kas see on piisavalt unikaalne, kas selle järele on vajadus jne ● reklaam peab olema lühike ja lööv ● reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada ● ei tohi eksida nii kirjutatud kui ka kirjutamata viisakusreeglite vastu ● iga reklaam peab välja tooma selle toote ainuomase “lubaduse”, omaduse või väljavaate ● reklaam peab olema selge ja lihtsastimõistetav

Reklaamipsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun