Referaat - Vaaraod (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi ei ole katki." [(WWW) http://www.ohtuleht.ee/index.aspx ?
 
Säutsu twitteris
Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste instituut
Klassiõpetaja kõrvalainega








VAARAOD
Referaat


Koostaja : Kadri Kivirand,
EKL-4kõ
Juhendaja : Amino Põldaru






Tallinn 2010

Sisukord:


Sisukord: 2
Sissejuhatus 3
Vaaraode võim 5
Valitsenud vaaraod 8
Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) 8
Thutmosis I ja Thutmosis II (u 1504 –u 1479 eKr) 8
Hatšepsut (u 1479 –u 1458 eKr) 9
Thutmosis III (u 1479 –u 1425 eKr) 10
Amenhotep II (u 1427 – u 1400 eKr.) 10
Thutmosis IV (u 1400 –u 1390 eKr.) 11
Amenhotep III (u 1390 –u 1352 eKr) 11
Amenhotep IV (u 1352 –u 1336 eKr) 12
Ramses I (u 1295 –u 1294 eKr) 13
Ramses II 14
Tutanhamon (u 1336 –u 1327 eKr) 14
Elu pärast surma 17
Vaarao võim nõrgeneb 20
Kokkuvõte 21
Kasutatud kirjandus 22

Sissejuhatus


Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku:
  • Vanem kiviaeg – kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.
  • Noorem kiviaeg – algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama.
  • Kahe kuningriigi maa – sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad.
  • Vaaraode valitsemine – 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [6]

Vaarao (egiptuse keeles ’suur maja’) on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [3] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas . Piibli tradistiooni kaudu on see sõna jõudnud meieni vaarao kujul. [4]
Vana riigi ajastu Egiptuses kadus piir jumala ja kuninga vahel. Ainuke vahe seisnes selles, et kuningat, vastandina „suurtele“ jumalatele, nimetatakse tema elu ajal „armuliseks“ jumalaks ; kuid pärast surma kadus seegi erinevus ja temagi muutus „suureks“, nagu olid teised jumalad. [4]
Kuningal oli viis nime: oma päris nimi ja peale selle veel neli nime, mis talle anti troonileastumisel. Igal tema nimel oli teatav suhe tema pompoosse titulatuuri teatava koostusosaga. Põhiline trooninimi oli seatud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga tiitliga. Vaarao isiklik nimi oli seotud „päikese poja“ tiitliga. Selles tiitlis peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu jumalustamine, usk despootia „jumalikkusesse“. Egiptus saavutas tollel ajal suure võimsuse, mille poolest eraldus ta teistest, nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide, neegrite ja liibüalaste barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis Egiptuse kuningas tabada isegi „kaigast tõstmata“, „ilma vibu pingutamata surmata neid nooltega“. Egiptlased uskusid, et päikesejumal on Egiptuse jumal, et päike paistab ainult Egiptusele sest üksnes Egiptus väärib seda, et tema peale vaataks päike. Egiptuse kuningas aga on, nagu kõik teised suured jumalad, „päikese poeg“.[4]
Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi ning piitsa. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. [1] Milline tahes suurnik langes kuninga juurde ilmudes mitte ainult põlvili, vaid koguni kõhuli. Suudelda tohtis ta ainult põrmu kuninga jalgade ees. Ajajärgul, mil kungigavõim oli mõnevõrra nõrgenenud, teatas üks suurnik oma raidkirjas uhkusega sellest, et vastuvõtul lubas kuningas tal suudelda jalgu. Egiptuse tekstid räägivad minestustest, millesse langesid kuningaga rääkivad isikud. Kuninga nime ei tohtinud ilmaaegu suhu võtta, sest kuninga nimi oli, samuti nagu jumala nimi, täis maagilist jõudu. Seepärast kasutati vaaraost rääkimisel kõige sagedamini väljendusi „nemad olid“, „nemad käskisid“ jms. [4]
Egiptuse valitseja ehk vaarao võim oli erakordselt suur. Talle kuulus Egiptuses kogu maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maa peal. Nad uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. [1] Vaaraod pidid riietuma, sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni lahingutes. [6] Arvati, et oma võimuga tagab vaarao korra kogu maailmas. Egiptlased uskusid, et kui vaarao on tugev, siis annavad põllud saaki ja salved on vilja täis. Kui tema võim peaks aga nõrgenema, siis saabuvad ikaldused ja nälg. [1] Nende alamad arvasid, et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa edukust kauplemises võõraste maadega. [6]
Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade rikkusi. Naised juhtisid harva riiki, ja kui, siis ainult lühikest aega dünastia lõpus, kui ei olnud ühtegi kuninglikust soost meest võimu üle võtmas. [6]

Vaaraode võim


Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas. Nad käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid . Mõned vaaraod, nagu näiteks Pepi II, asusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastateks. Pojad pärisid isadelt võimu. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki. Meistrid valmistasid kauneid esemeid vaaraole ja tema perele. Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda, mida saadi kõrbekaevandustest. Kuninglik paar näitas tihti rahvale oma rikkusi. Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised olid võimalused näidata vaaraode võimu. [6]
Vaarao võim oli küll piiramatu, kuid kogu Egiptuse elu ta üksinda juhtida siiski ei suutnud. Vaarao valitses riiki ametnike toel. Kõige kõrgemad ametnikud olid maakondade asevalitsejad, kes kandsid koolt, et kõik vaaraode korraldused täidetud saaksid. Nende juhtimisel tehti kohalikke ehitustöid ja hoiti korras niisutuskanaleid. Lihtrahvalt kogusid nad andamit. Vaaraole allusid ka preestrid , kes pidasid ühendust jumalatega , täitsid usurituaale ja kandsid hoolt pühakodade – templite – eest. Kõrgemad ametnikud ja preestrid moodustasid Egiptuse ülikkonna. [1]
Vaaraode dünastiad ja nende saavutused perioodide kaupa:
  • Arhailine periood – (2920 eKr – 2575 eKr) Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine. Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi. [6]
  • Vana riik – (2575 eKr – 2134 eKr) Seda aega tuntakse kui püramiidide ajastut . Arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. Tekstide kirjutamisel hakati kasutama pildilisi sümboleid ehk hieroglüüfe. [6] Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III – VI dünastia valitsejad : kuningad Džoser, Snofru , Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aastal eKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära. Vaaraode autoriteet varises kokku ja riik jagati 2 rivaalitseva dünastia vahel Ülem- ja alam-Egiptuseks ning algas esimene vaheperiood . Pärast vana riigi lagunemist ühendati Egiptus ühtseks riigiks Teebast pärit valitsejad. [10]
  • Esimene vaheperiood – (2134 eKr – 2040 eKr) Kuuenda dünastia järel tuli võimule rida nõrku valitsejaid. Nomarhid võitlesid suurema võimu eest. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda. [6]
  • Keskmine riik – (2040 eKr – 1640 eKr) Keskmise riigi ajaks loetakse 11.–13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon . Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. [10] Tugevad vaaraod taasühendasid maa. Kaheteistkümnenda dünastia vaaraod lasid rajada kanaleid ja tiike pinnase kuivendamiseks. [6] Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Riigi juhtimises etendasid tähtsat osa piirkondade - noomide asehaldurid. Umbes 1650 .a. Kr. tungisid Egiptusse Aasiast hüksoslased see sündmus tähistab Keskmise riigi lõppu. [10]
  • Teine vaheperiood - (1640 eKr – 1550 eKr) Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda. [6]
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Referaat - Vaaraod #1 Referaat - Vaaraod #2 Referaat - Vaaraod #3 Referaat - Vaaraod #4 Referaat - Vaaraod #5 Referaat - Vaaraod #6 Referaat - Vaaraod #7 Referaat - Vaaraod #8 Referaat - Vaaraod #9 Referaat - Vaaraod #10 Referaat - Vaaraod #11 Referaat - Vaaraod #12 Referaat - Vaaraod #13 Referaat - Vaaraod #14 Referaat - Vaaraod #15 Referaat - Vaaraod #16 Referaat - Vaaraod #17 Referaat - Vaaraod #18 Referaat - Vaaraod #19 Referaat - Vaaraod #20 Referaat - Vaaraod #21 Referaat - Vaaraod #22 Referaat - Vaaraod #23 Referaat - Vaaraod #24 Referaat - Vaaraod #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KadriKiv Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • VAARAOD
  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Vaaraode võim
  • Valitsenud vaaraod
  • Elu pärast surma
  • Vaarao võim nõrgeneb
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus
  • %20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf
  • Tutanhamoni hauakamber (26.11.2010)

Teemad

  • Sisukord
  • Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr)
  • Thutmosis I ja Thutmosis II (u 1504 –u 1479 eKr)
  • Hatšepsut (u 1479 –u 1458 eKr)
  • Thutmosis III (u 1479 –u 1425 eKr)
  • Amenhotep II (u 1427 – u 1400 eKr.)
  • Thutmosis IV (u 1400 –u 1390 eKr.)
  • Amenhotep III (u 1390 –u 1352 eKr)
  • Amenhotep IV (u 1352 –u 1336 eKr)
  • Ramses I (u 1295 –u 1294 eKr)
  • Ramses II
  • Tutanhamon (u 1336 –u 1327 eKr)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
odt
Referaat Kairo
76
rtf
Vana-Egiptus
8
docx
Referaat - Vana-Egiptus
14
doc
Referaat Vana-Rooma kohta
27
pptx
Vaaraod - Power Point
20
docx
Vana-Egiptuse referaat
116
doc
Vanaaeg
9
odt
Vana-Egiptuse kunsti ülevaade





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !