Referaat. Surmanuhtlus. Reino Veielainenile. (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
SURMANUHTLUS
Referaat
Mõdriku
2011

sisukord

sisukord 2
sissejuhatus 3
1.Surmanuhtlus ja ühiskond 4
1.1 Teooriad 6
1.1.1 Surmanuhtluse vastuargumendid 6
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 10

sissejuhatus

Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7)
Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid , samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist ühiskonnast (Saar 1996: 1840).
Eetilis -filosoofilisel tasandil põhjendatakse eitavat suhtumist surmanuhtlusesse inimelu pühadusega, mis ei pärine inimesest ega ühiskonnast, vaid Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu (Saar 1996: 1840)
Surmanuhtlus on olnud aktsepteeritud kriminaalkaristus läbi ajaloo. On tõendeid, et inimesi mõisteti surma juba Babüloonias, Antiik- Egiptuses, Kreekas ja Roomas. See on siiani levinud, ka hästiarenenud ja demokraatlikes riikides. Kuid religioon , kultuur ja aja möödumine on muutnud selle vormi (Albin 2000).

Surmanuhtlus ja ühiskond

Surmanuhtlust defineeritakse kolmel erineval viisil:

• surmanuhtlus on kättemaks mõrva eest;
  
• surmanuhtlus on karistus mõrva eest;
  
• surmanuhtlus on tagatis , et mõrvar muutuks ohutuks tulevikus
  

Surmanuhtluse sisulised argumendid poolt ja vastu:

• kas riigil on õigus surmanuhtlust kui karistust kehtestada ja kohaldada ;
  
• kas surmanuhtlus on kuritegude ärahoidmiseks vajalik ja vältimatu;
  
• millised on surmanuhtluse kohaldamise õiguslikud probleemid.
  

Riigi õigust kurjategijat surmaga karistada võib vaadelda omakorda religioossest ja õigusfilosoofilisest aspektist, et inimene nagu maapealne riikki on jumala looming, siis ei ole kellelgi õigust tõsta kätt teise inimese vastu (Sootak 1996: 10).
Tõepoolest on inimõigused ja isikud Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu, põhivabadused, sh õigus elule, Euroopa tsivilisatsiooni üks põhiväärtusi, mida surmanuhtlus vaieldamatult kahjustab. Muidugi ei ole inimelu väärtuse tähendus absoluutne ja mõned inimelu hävitamise vormid on lubatud ( abort ) või diskuteeritakse nende võimaliku lubamise üle (eutanaasia). Kui aga mõelda näiteks terrorismivastase eriüksuse tegevusele, kus inimese tapmine teatavatel tingimustel on lubatud või isegi kohustuslik, tundub see ebajärjekindlusena inimelu pühaduse kaitsmisel. Ilmneb, et ka Euroopa kultuuriruum [1842] mis võib inimelu üldiselt kõrge väärtustatuse korral olla ühel elul suurem väärtus (pantvang) kui teisel (terrorist) ( Saar 1996: 1842).
Siit pärineb surmanuhtluse pooldajate oluline argument, mille järgi inimese elul kui tema organismi funktsioonil ei ole absoluutset, iseeneslikku väärtust. Elu pärineb küll Loojalt, kuid selle realiseerimine võib toimuda nii üldiseks hüvanguks kui ka üldiseks kahjuks ning see sõltub inimesest endast, tema tahtest. Väärtuslik ja hoidmist väärt on esimene rohkem kui teine ning seetõttu võib üldise hüvangu nimel ka elusid ohverdada (nagu laeva kapten, kes laeva säilimiseks ei lähe päästma vette kukkunud meremeest). Lehtineni (1977) väitel olevat kõlbeliselt õigustatud mõrvarilt elu
võtmine, kui sellega hoitakse ära süütud ohvrid , sest mõrvari eksistentsi säilitades seatakse ohtu ja ohverdatakse süütud elud ( ibid ).
Surmanuhtluse pooldajad põhjendavad oma seisukohta eetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike kaalutluste põhjal. Samas leiavad nad, et surmanuhtlus on kõige kindlam viis kurjategijast vabanemiseks. Surmanuhtlus on moraalne õiglus, mitte kättemaks. Sellega kaob individuaalne kättemaks ja ühiskonna korratus (Albin 2000).
Surmanuhtlus on lõplik karistus , kuna antud isik ei soorita enam ühtegi kuritegu kuna ühiskonnas on inimesi, kes ei tunnista või tunneta oma käitumises mingeid moraalseid piire . Mina olen seisukohal, et selliste inimeste likvideerimine on vajalik, paratamatu ja samas ühiskonnale kasulik.
Kõige levinum poolt väide surmanuhtluse kohta on vajadus ühiskonnale. Nimelt olevat see hirmutusvahend seaduse ja korra tagamiseks. Vastavalt hirmutusteooriale on ühiskonna heaolu tarbeks vajalik tappa korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mõttest midagi samalaadset korda saata (Espersen 1997).
Minu isiklik arvamus on surmanuhtluse pooldamine kuna paadunud mõrvareid ja lastepilastajaid ei ole võimalik ümber kasvatada ja parem oleks