Referaat: Muusikateraapia (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Alushariduse pedagoog

2 HALB

Esitatud küsimused

Mis on muusikateraapia?

Lõik failist

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond
AP2

Liis Lillepea
MUUSIKATERAAPIA
Referaat
Juhendaja : Kristi Kiilu

Rakvere 2011
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Mõisted 4
3. Muusika erinevate elementide mõju inimese psüühikale ja füüsisele 5
4. Muusikateraapia vormid 6
5. Muusikateraaapia lähtekohad töös leinava lapsega 7
6. Teraapia põhieesmärgid 7
7. Kokkuvõte 8
8. Allikad: 9

1. Sissejuhatus

Referaat on koostatud aines Muusikakasvatus alushariduses. Minu eesmärk oli teha lühikokkuvõte teemast muusikateraapia. Teema valikuga mul probleeme ei tekkinud. See teema pakub mulle huvi ja, mis kõige tähtsam ma usun sellesse ja selle võimesse inimesi aidata. Paratamatult on igal inimesel mingil eluperioodil raske ja, miks mitte kasutada just muusikateraapia abi.
Referaati tõin sisse mõistena, mis on muusikateraapia ja, mis üldse on teraapia. Kirjutasin lühidalt lahti ka muusika erinevate elementide mõju inimese psüühikale ja füüsisele. Juttu tuleb ka muusikateraapia vormidest . Oma referaati tõin sisse ka teema muusikateraaapia lähtekohad töös leinava lapsega ja teraapia põhieesmärgid, mis on samuti seotudleinava lapsega.

3

2. Mõisted

Teraapia tähendab meditsiinilist ravi, aga ka avaramas mõttes teenindaist, lihtsalt kohalolekut( Williams 1979). Muusikateraapia ongi selle mõiste laiema tähenduse kandja. (A. Pehk 1996: 45)
Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia , harmoonia ) kasutamine kvalifitseeritud muusikateraapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potensiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra - ja interpersonaalse interatsi-ooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45)
Mis on muusikateraapia?
Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks , mitte eesmärgiks. (E. Lukk s.a. [09.11.2011]
http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article )

4

3. Muusika erinevate elementide mõju inimese psüühikale ja füüsisele

Rütm ja tempo mõjutavad kõiki inimkehas toimuvaid rütmilisi protsesse, nagu näiteks südametööd, vereringet ja hingamist. Kõige üldisem rütmi ja tempo mõju: kiiretempoline rütmikas muusika ergutab, julgustab, stimuleerib, aeglane muusika on seevastu rahustav ning lõõgastava toimega. Kiireneva tempoga muusikapala võib aga inimese täiesti tasakaalust välja viia, aeglustuv tempo on eriti rahustav ning lõõgastav. Nii inimese psüühika kui füüsis on lõõgastunumad, kui ruumis mängib rütmikas, neutraalne, mitte pealetükkiv, mitte liialt vali ega liialt vaikne ning soovitatavat instrumentaalne muusika. Ilma kindla tempota (atemporaalne) muusika nõrgendab inimese ajutaju ning aitab seeläbi paremini lõõgastuda. Üle kultuuride ulatuv, universaalne rütm on väidetavasti hällilauludel. Laulude tempo võib kultuuriti muutbda, kuid metronoomiline regulaarsus, monotoonsus on sarnased, nii et iga inimene võib hallilaulu lauldes magama uinutada mistahes lapse, sõltumata tema rahvusest ja kultuurilisest taustast. (A. Pehk 1996: 33-35)
Harmoonia muusika elemendina mõjutab peamiselt inimese tundeelu ning emotsioone. Üldised euroopalikud tõekspidamised seoses harmooniaga on järgmised: mažoorne e. Duur .helilaadis muusika mõjub julgustavalt, jõudu andvalt, stimuleerivalt; minoorne e. Moll -helilaadis muusika võib olla inimesele abiks mures ja kurbuses. Harmoonia muutused, pinged ja vabanemised muusikas mõjutavad suuresti meie emotsioone. (A. Pehk 1996: 35-37)
Meloodia mõjutab meie mõttetegevust. Meloodia on see, mille järgi tunneme ära muusikapala ning enamusele inimestele on meloodia tähtsam muusika iseloomust. (A. Pehk 1996: 37)
Helikõrgus on muusika mõju seisukohalt väga oluline. Kõrged helid ergutavad või ärritavad, madalad mõjuvad rahustavalt. Kõrge või madal heli produtseerib vastava efekti, mis pole alati seotud muusika üldise iseloomuga . Nii võib näiteks rahuli, aeglane muusikapala anda ärritava efekti, kui seal on kasutatud valdavalt kõrgeid helisid . (A. Pehk 1996: 38)
Erineva tämbriga muusika mõju on erinev. Kriiskav intensiivne tämber ärritab, mahe tämber rahustab. Akustilistest muusikainstrumentidest väidetakse enamusele rahustava toimega olevat flöödi tämbrit ning ärritava müjuga kleveri tämbrit. (A. Pehk 1996: 38)
Tähtis on muusika kompleksses mõjus on ka dünaamikal. Järsud dünaamika muutused mõjutavad virgutavalt, kuid võivad anda ka lausa ehmatava reaktsiooni. (A. Pehk 1996: 39)
5

4. Muusikateraapia vormid

Pedagooglise muusikateraapia vormis on põhirõhk asetatud õpetamisele ja harjutamisele. Seda teraapiameetodit kasutatakse enamasti töös arengupeetusega inimestega ning eripedagoogikas. Pedagooglises muusikateraapias on kesksel kohal tegevuse ning vastastikuse kommunikatsiooni kaudu õppimine, sõna tarvitatakse seejuures minimaalselt. Taustana kasutatakse enamasti kognitiivseid ning biheivioristlikke teooriaid . Muusikaterapeut pole siin pelgalt õpetaja, vaid pigem abiline , toetaja, nõustaja, sõber, meeldiv kaaslane , sageli mängukaaslane.(A. Pehk 1996: 58)
Aktiivse muusikateraapia all mõistetakse teraapiat, kus on tegemist musitseerimisega. Musitseerimine muusikateraapias ei nõua muusikalist ettevalmistust. Tähtis on , et inimene saab end muusikainstrumendi abil evada, endast välja elada selle, mida ehk muul viisil ei taheta või ei osata teha. (A. Pehk 1996: 59)
Passiivseks muusikateraapiaks nimetatakset teraapiat, milles terapeut ei kontrolli järjekindlalt teraapia kulgu , ei määra selle suunda, ei ürita otseselt muuta klienti. Passiivse muusikateraapia alla mõistetakse aga muusika kuulamist teraapilistel eesmärkidel. (A. Pehk 1996: 60)
Individuaalne muusikateraapia eeldab, et tegemist on suhtega ühe kliendi ja ühe terapeudi vahe. Pikaajaline individuaalteraapia on enamasti paljastava iseloomuga ja psühhoanalüütilise suunaga. Individuaalses muusikateraapias on terapeudi füüsiline aktiivsus suurem võrreldes rühmateraapiaga. Muusikateraapia puhul on individuaalteraapia eeliseks see, et muusika või instrumentide valikul on tarvis taas lähtuda vaid ühest ainsast inimesest ning eksimisvõimalused on väiksemad.(A. Pehk 1996: 61)
Rühmamuusikateraapias on tegemist klientide grupi ning ühe või enama terapeutidega. Rühmamuusikateraapia üheks eeliseks on tõsiasi, et inimene, kes verbaalselt ei ole võimeline grupitöös, on siiski valmis laulma ja musitseerima koos teistega .terapeut võib muusikteraapia grupiprotsessis olla vähem aktiivne kui individullateraapia puhul. Rühma liikmed teevad ise ära enamuse tääst. Terapeudi ülesandeks on tegevus käivitada ja aidata seal, kus tarvilik. (A. Pehk 1996: 61-63)
6

5. Muusikateraaapia lähtekohad töös leinava lapsega

Leinava lapse muusikateraapia puhul kehtivad üldiselt kõik teraapia peamised põhimõtted ning terapeudile esitatavad nõuded on samad kui mis tahes psühhoteraapias. Muusikateraapeut hindab olukorda, hoolitseb selle eest, et tema seatud eesmärk ja kasutatavad meetodid oleksid sihipärased, arvestades teraapias olevat lapse probleeme. Terapeudi tööd toetatakse professionaalse juhendamisega ning tal on kohustus informeerida teraapia ja kulust lapse lähedasi, teisi hooldusmeeskonna liikmeid ja tihti ka rahastavat organisatsiooni.(J. Herkkilä, T. Holmberg, S. Niemelä, H. Ylönen 2008: 32)

6. Teraapia põhieesmärgid

Teraapiavormist olenemata on leinava lapse teraapia eesmärgd järgmised:

luua lapse ja terapeudi usalduslik suhe;
luua lapsele võimalus väljandada oma tundeid turvalises keskkonnas;
äratada, käsitleda ja uurida mälestusi lapse surnud vanematest või lähedastest inimesest;
korraldada lapse elu, et tal oleks kergem kohaneda muutunud olukorraga. (J. Herkkilä, T. Holmberg, S. Niemelä, H. Ylönen 2008: 32)

7. Kokkuvõte

Seda referaati oli väga huvitav koostada. Olen ka enne huvi tundnud ja natuke uurinud, mis on muusikateraapia, kuid nüüd sellega lähemalt tutvust teinuna leian, et see on väga huvitav ja põnev teema, minu jaoks. Eriti huvitav oli see lugeda erinevate muusikateraapia vormide kohta. Muusika on minu elus väga tähtsal kohal. Ma kuulan muusikat igapäev ja olen arvamusel, et see on minu jaoks muusikateraapia, mida viin läbi mina ise, sest see rahustab mind ja paneb mind keskenduma. Usun, et muusikateraapia suudab inimesi aidata, aga ainult siis, kui inimene seda ise tahab.

9

8. Allikad:

A. Pehk (1996) „ Muusade kunst aitab elada“
J. Herkkilä, T. Holmberg, S. Niemelä, H. Ylönen (2008) „Koos leinava lapsega“
E. Lukk s.a. [09.11.2011]
http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MinuOma123 Õppematerjali autor

Huvitav ja kasulik materjal muusikateraapia kohta.

mõisted muusikateraapia vormid põhieesmärgid muusika erinevate elementide mõju inimese psüühikale ja füüsisele

Kasutatud allikad

https://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article

Sarnased õppematerjalid

docx

Uurimistöö "Muusikateraapia koolistressi leevendajana"

Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda

Uurimustöö

doc

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel

ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate

Muusika

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia