Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Põhiarvsõnad" - 20 õppematerjali

põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?.
thumbnail
1
doc

Vene keelsed numbrid( Põhiarvsõnad ja järgarvsõnad)

Põhiarvsõnad . . Jrgarvsõnad. . 1 1. 2 2. 3 3. 4 4. 5 5. 6 6. 7 7. 8 8. 9 9. 10 10. 11 11. 12 12. 13 13. 14 14. 15 15. 16 16. 17 17. 18 18. 19 19. 20 20. 30 30. 40 40. 50_ 50. 60_ 60. 70_ 70. 80_ 80. 90 90. 100 100. 200 200. 300 300. 400 400. 500 500. 600 600. 700 700. 800 800....

Vene keel
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ladina keele põhiarvsõnad (numeralia cardinalia) 1-100, 1000

0 nihil 48 XLVIII duodqunqugint 1 I nus 49 XLIX ndqunqugint 2 II duo 50 L qunqugint 3 III trs 51 LI qunqugint nus 4 IV quattuor 52 LII qunqugint duo 5 V qunque 53 LIII qunqugint trs 6 VI sex 54 LIV qunqugint quattuor 7 VII septem 55 LV qunqugint qunque 8 VIII oct 56 LVI qunqugint sex 9 IX novem 57 LVII qunqugint septem 10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo 15 XV qundecim 63 LXIII sexgi...

Ladina keel
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arvsõnad

(põhiarvsõnad) 1 11 21 101 2 12 200 3 13 30 300 4 14 40 400 5 15 50 500 6 16 60 600 7 17 70 700 8 18 80 800 9 19 90 900 10 20 100 1000 , , 5-20, 30, 70, 100 (järgarvsõnad) 1. 11. ! 21. 101. 2. 12. 200. 3. 13. 30. 300. 4. 14. 40. 400. 5. 15. 50. 500. 6. 16. 60. 600. 7. 17. 70. 700. 8. 18. 80. 800. 9. 19. 90. 900. 10. 20. 100. 1000. 2000. 3000 ...

Vene keel
28 allalaadimist
thumbnail
12
doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde ­ lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde ­ pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde ­ kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes)....

Akadeemilise kirjutamise...
433 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti keele materjal

Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi...

Eesti keel
219 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Saksa keele grammatika

1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe ­ mul on Du hast ­ sul on Er/sie/es hat ­ tal on Wir haben ­ meil on Ihr habt ­ teil on Sie haben ­ neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin ­ mina olen Du bist ­ sina oled Er,sie,es ist ­ tema on Wir sind ­ meie oleme Ihr seid ­ t...

Saksa keel
149 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti keele Sõnaliigid

Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad , mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?)...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Reeglipärased on käänamise mõtets kolmas, sajas, miljones, triljones, miljardes jne. 3) murdarvsõnad, mis vastavad küsimusele mitmendik?, nt neli viiendikku, null koma seitse. Ka neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Esimeste näiteks sobib viis sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Nominatiivis põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes laiendilt partitiivi vormi, nt kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad...

Eesti keel
423 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti keel .

EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi...

Eesti keel
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvsõnade käänamine

Arvsõna Arvsõnade käänamine Põhiarvsõnad 1000, 1000000 Järgarvsõnad Kaht või enamat tuvastamata isikut väljendavate arvsõnade käänamine ...

Vene keel
53 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

See kaup müüb hästi. (N) . See hind ei rahulda meid. (K) See pakkumine ei huvita meid. . (Mitm) . Need plaanid võivad muutuda. 20 ARVSÕNA Arvsõnad jagunevad põhiarvsõnadeks (, , ), mis määravad hulka ja järgarvsõnadeks (, , ), mida kasutatakse muu hulgas ka kuupäeva tähistamisel. Oma struktuurilt jagunevad arvsõnad liht- (, , ) ja liitarv sõnadeks ( , , ). Põhiarvsõnad Järgarvsõnad 0 1 (M), (N), (K) 1. 2 (M), (N), (K) 2. 3 3. 4 4. 5 5. 6 6. 7 7. 8 8. 9 9....

Vene keel
84 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

Käskiv kõneviis 42 Passiiv 42 Modaalverbid 43 EESSÕNA 44 Eessõnad aega tähistavates väljendites 46 Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites 48 ARVSÕNA 50 Põhiarvsõnad 50 Järgarvsõnad 51 SÕNADE JÄRJEKORD PEALAUSES 54 Jutustav lause 54 Eriküsimus 55 Üldküsimus 55 Eitus 56 Koondtabel 56...

Rootsi keel
79 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Arvsõnade õigekiri

KLASSILE ARVSÕNAD JAGUNEVAD 1. PÕHIARVSÕNAD 2. JÄRGARVSÕNAD 3. MURDARVSÕNAD PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 ­ üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. ­seitsmeteistkümnes 390. ­ kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 ­ kuusteist 16. ­ kuueteistkümnes 42 ­ nelikü...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

Inglise keele grammatika

58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (m...

Inglise keel
56 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Saksa keele grammatika

läbi läbi metsa läbi linna läbi maja UM um den Wald um die Stadt um das Haus ümber ümber metsa ümber linna ümber maja Mitmus für die Babys beebidele/beebide jaoks ohne die Eltern ilma vanemateta durch die Häuser läbi majade um die Häuser ümber majade 31 ARVSÕNA Põhiarvsõnad Järgarvsõnad 0 null - 1 eins erste 2 zwei zweite 3 drei dritte 4 vier vierte 5 fünf fünfte 6 sechs sechste 7 sieben siebte 8 acht achte 9 neun neunte 10 zehn zehnte 11 elf elfte 12 zwölf zwölfte 13 dreizehn dreizehnte 14 vierzehn vierzehnte...

Saksa keel
32 allalaadimist
thumbnail
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

1) Substantiivne kasutus: Hic scribit ­ see mees tema kirjutab siin Illa legit ­ (too naine seal taga teeb) ta teeb Is accusat ­ ta süüdistab Aliquis scribi ­ keegi isik 2) Adjektiivne kasutus: Haec lex bona ­ see praegune hea seadus Illud tempus ­ too aeg; Abl. Illo tempore ­ praegusel ajal; hoc tempore ­ sel ajal Quaedam lex ­ mingi seadus Arvsõnad Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad : mitu? Kui palju? 2) Järgarvsõnad: mitmes? 3) Jaotusarvsõnad: mitmekaupa? 4) Määrsõnalised arvud: mitu korda? 18 ­ 88 duode ­ kaks vähem 19 ­ 89 unde ­ üks vähem Aasta 2014 MMXIV Duo milia quattuordeim 2014. ­ anno bis millesium quartus decimus Annus, i m. Abl. Anno (Domini) (AD) bis millesima quarto decimo Rooma kalender Kuupäev: 1.10.2014 ­ MMXIV Kalendid October Homne kuupäev (ehk 2.10.2014) ­ a. d. V Non. Oct....

Ladina keel
41 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Morfoloogia

Käänduvad omadussõnad jagunevad tüüpkondadesse nagu nimisõnadki. On omadussõnu, millel morfoloogilised vormid puuduvad. Need sõnad, väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühildu oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 7. Arvsõnad ehk numeraalid Arvsõnade liigid: 1. Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. 2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on...

Keeleteadus
10 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Lõuna-Aafrika Vabariik, Suulu keel

• Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu Kuus isithupha Seitse isikhomisa Kaheksa isishiyagalombili Üheksa isishiyagalolunye Kümme Ishumi Kasutatud allikad • http:// et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariik • http://et.wikipedia.org/wiki/Suulu_keel • http://www.sa-venues.com/language-zulu.htm...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Morfoloogia alused

3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Araabia numbritega arve märkides kasutame järgarvu puhul numbri järel punkti. Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt ainult siis, kui see on registris või uue peatüki pealkirja ees....

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Shilha berberi keel

Päritud kardinaalne numbrisüsteem sisaldab kümme arvulist numeraali, mis on ikka kasutusel ning kolm numeraalest nimisõna, mida ei kasutata enam. On ka määramata arv, mis morfoloogiliselt ja süntaktiliselt on kujundatud ühikumbritega, mis tähendab "mitu, palju" või "kui palju?" Eesti keeles jaotatakse numeraalid põhiarvõnadeks, järgarvsõnadeks ning murdarvsõnadeks. Põhiarvsõnad vastavad küsimusele mitu? nt kolm või tuhat. Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks....

Üldkeeleteadus
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun