100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meeksak
Õppematerjali autor
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, m?
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorn
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, m
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne o Interneuron
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaad
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid