Organismide paljunemine, sugurakkude areng ning viljastumine (0)

Organismide paljunemine:

• Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel.
  
• Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust.
  
• !Eri liikide esindajad tavaliselt EI ristu!
  
• Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega.
  
• See on üks mittesugulise paljunemise viise.
  
• Vegetatiivselt aga paljunevad bakterid , protistid , seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid .
  
• Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel(selle eel toimub DNA kahekordistumine).
  
• Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune.
  
• Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
  

Mitoos:

• Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees.
  
• Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
  
• Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees.
  
• Moodustub 2 tütarrakku.
  
• Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes.
  
• Kahe mitoosi vahele jääva raku eluperiood on interfaas .
  
• Raku eluring ehk mitoos ->interfaas->mitoos on rakutsükkel.
  
• Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine.
  
• Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine.
  
• Iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul .
  
• Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.
  
• Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil.
  
• Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud.
  
• Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus.
  
• Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas , anafaas ja telofaas .
  
• Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks.
  
• Tuumakesed kaovad.
  
• Rakk polariseerub .
  
• Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa .
  
• Just siis on kromosoomid kõige paremini näha
  
• Anafaasis kahestuvad tsentromeerid.
  
• Kromatiidid jõuavad jälle poolustele .
  
• Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid.
  
• Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed.
  
• Tekib 2 tütarrakku.
  

Meioos:

• Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks.
  
• Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks.
  
• Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
  
• Meioos koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku.
  
• Meioosis on samad faasid nagu mitosis ainult 2 korda.
  
• Esimese jagunemisega on kromosoomide arv 2 korda vähenenud.
  
• Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
  

Sugurakkude areng:

• Suguliselt ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas -ja emasorganism.
  
• Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemaorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad.
  
• Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks.
  
• Uus organism ühendab endas mõlema vanemaorganismi geneetilist omadusi, sest ükspool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust.
  
• Mehe seemnerakud on spermid.
  
• Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.
  
• Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.
  
• Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
  
• Spermatogonees ( seemne raku arengut spermatogoonist küpse spermini) võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
  
• Naise munarakud valmivad munasarjades.
  
• Nende eellasteks on ovogoonid.
  
• Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks.
  
• Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas.
  
• Mistahes kahjulikud mõjurid ( alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene.
  
• Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulutsiooniks.
  
• Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi.