b>Normaalne
ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013)
(Lihase
kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab
saehambaid
Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile)
Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal
Lihas
vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes,
kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel.
Glükoosi lõhustamine võib toimuda:
a) hapniku
juuresolekul – aeroobne glükolüüs
b) hapnikuta –
anaeroobne glükolüüs
Neil kahel on energeetiliselt suur
erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati ( 2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP
molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt
energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult
intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei
lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini.
Piimhappe laktaat tekitab väsimust, töövõime langeb. (Trepist
üles minnes tekib väsimus , peab tempot aeglustama. Tekib
hapnikupuudus. Hapniku võlga likvideeritakse hiljem hingamise
intensiivistumisega – lõõtsutamine.)
Aeroobsetes
tingimutes ja mitte väga suurt pingutust nõudev võib kesta väga
kaua järjest.
Täielik glükoosi lõhustumine: C6H12O6 +
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gundo
Õppematerjali autor
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ül
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugifunktsioon, kohale
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perif
Närvisüsteemi üldine jaotus Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. V
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -
silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine, ta ergutab assimilatsiooniprotsessi (talletab ja säilitab). Mõlema osa üheaegne koostöö pole antagonistlik, sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia -Medicina 2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 G. Loogna Anatoomia atlas- Avita 1996 Koostanud M. Kolga 19 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS H.-P. Kingisepp Inimese füsioloogia TÜ 2001 A.Lepp, E
1. Mis on närvisüsteemi üldine ülesanne? Reguleerib kogu organismi tegevust. Annab käsklusi kõikidele elunditele ja võtab vastu infot nii sise- kui ka väliskeskkonnas. (Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvate tingimustele, mille inimene viibib) 2. Kust saab närvisüsteem informatsiooni? Nii sise- kui väliskeskkonnast (Närvi impulsside kaudu e. retseptorid) 3. Millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Somaatiline ja autonoomne e. vegetatiivne (tahtele alluv ja tahtele mitte alluv) 4. Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem 5. Millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne (autonoomne) NS? Sümpaatiline ja parasümpaatiline 6. Nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi (liiki)! Unipolar, bipolar, pseudounipolar ja multipolaarsed 7. Nimeta 3 erinevat närviraku o
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex cerebi h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid