Milline
neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod ? Valige üks:
x
Haige jälgimine sugulaste poolt kodus
Haige jälgimine teatava perioodi vältel
Kirurgilised uurimismeetodid
Patoloogilistel
juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja
arvatud… Valige üks või mitu: lk 10, 13-14
Kiuned, vilinad, urinad
Kuivad bronhiitilised räginad
x
Pueriilne kahin
Märjad raginad
Mullilised räginad
Instrumentaalne diagnostika … Valige üks või mitu:
Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis
Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon , palpatsioon ja auskultatsioon
x
Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid
x
Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis
Kerning ’i
katsega hinnatakse:… Valige üks või mitu: lk 22-23
Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust
Ajutüve pitsumise ohtu
Lülisamba lumbaallülide vaheketaste survet närvidele
x
Meningeaalärritusnähtude olemasolu
Mis
on kaebus? Valige üks:
See, mis patsienti vaevab
x
See, mida patsient arstile või õele räägib
See, milline haigustunnus patsiendil on
Koputuskõlal
eristatakse kolme põhivarianti, need on… Valige üks või mitu: lk
7, 13
x
Tume kõla
x
Tümpaaniline kõla
x
Normaalne kopsukõla
Karbikõla
Kroonilisele
bronhiidile on pigem iseloomulikud: … Valige üks või mitu lk 14
Kiuned
x
Urinad
Vilinad
Räginad
Okulotsefaalne refleks ehk nukusilmade fenomen väljendub… Valige üks lk 18
x
Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel vastupidises suunas
Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel peaga samas suunas
Komatoosse haige intaktse ajutüve puuduvate reflekside korral liiguvad silmad pea pööramisel vastupidises suunas
Komatoosse haige intaktse ajutüve korral silmad pea pööramisel kaasa ei liigu
Haiguse riskitegurid ehk riskifaktorid : … Valige üks või mitu:
x
Jaotuvad mittemõjutatavad, osaliselt mõjutatavad ja mõjutatavad
Riskitegurite esinemisel ei pruugi veel haigus esineda, kuid suurendab riski haiguse tekkeks
Riskitegurite esinemisel haigestub patsient tavaliselt riskiteguri poolt põhjustatud haigusesse
Jaotuvad mittemõjutatavad, osaliselt mittemõjutatavad ja mõjutatavad
Ägeda
pimesoolepõletiku diagnoosimisel kasutatakse järgnevaid katse,
välja arvatud… Valige üks või mitu: lk 37
x
Sitkovski kats
x
Rovsing kats
Lasegue kats
x
Psosas’e sümptom
Blumberg-Sjotkin sümptom
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Me S
Õppematerjali autor
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronit
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt. Väikeaju, tasakaal ja koordinatsioon. Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus. Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Epidemioloogia liigid · Rutiinne e. Igapäevane - demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid (Näit: Eesti vähiregister) · "Akuutne" epidemioloogia - nakkushaigused, puhangud · Tervishoiupoliitika epidemioloogia - kogutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet · Akadeemiline epidemioloogia - Teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine Kliiniline epidemioloogia · Kliiniline epidemioloogia rakendab epidemioloogia meetodeid küsimuste lahendamiseks, mis on otseselt seotud praktilise meditsiiniga. · Hindab uusi ravimeetodeid - randomiseeritud kliinilised katsed Kliilinilised ravimuuringud jagunevad I faas: toksilisuse kindlaks tegemine II faas: mingisuguse kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid