Mineraalid (0)

Vask – värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht
Hõbe – väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust
Kuld – metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad
Arseen – normaaltingimustel stabiilne, hall, rabe tahke aine
Väävel – mittemetall, rombiline ,värvuselt kollane, rohekas , punakas, kriips on valge, rabe, kristalliline, reljeefne aine, eristatav lõhn (tikud!!)
Grafiit – struktuurilt koosneb tasandikulistest lehtedest, pehme, söe vorm, pliaatsisüdamikud
Teemant – värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas , must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline , kõige kõvem mineraal , lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised
Galeniit – värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne
Sfaleriit – esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes. Lõhenevus täiuslik
Kinaver – punakat värvi, kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, kristallid on prismalised või nõeljad
Püriit - Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites
Markasiit – eelmisega väga sarnane, rombiline.
Haliit – kivisool, Esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Värvitu või lisandite tõttu hall, kollane, pruun jne. Läige klaasjas, porsunud pinnal rasvane. Soolane maitse
Sülviin - Sülviin esinev enamasti teraliste või tihedate massidena. Värvitu, piimvalge või lisandite mõjul pruunikas. Maitse kibesoolane.
Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid. Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine, roosa , roheline või värvitu. Läige klaasjas. Kriips valge. Lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esineb peamiselt mitmesugustes soontes.
Korund - Kristallid püramidaalsed, sammasjad või plaatjad. Värvus sinakas- või kollakashall, läige klaasjas. Läbipaistvad kristallid on tuntud väärismineraalidena: sinine - safiir , punane – rubiin .Kõvadus 9.
Hematiit - Moodustab tahveljaid või soomusjaid kristalle, sageli ka tihedaid muldjaid või ooliitseid masse , mis on mõnikord neerja väliskujuga. Värvus punakaspruun kuni raudmust, kriipsu värvus kirsspunane. Läige metalliline.Kõvadus 5,5
Magnetiit - Esineb oktaeedritena või tiheda massina. Värvus raudmust, kriipsu värvus must, läige metalliline. Tugeva magnetilise omadusega.Kõvadus 5.5 - 6
Götiit - Esineb nõeljate agregaatiden või muldja massina. Värvus kollakas -pruun või pruun. Lõhenevus täiuslik. Kõvadus 5-5,5
Psilomelaan - Esineb peitkristalsete agregaatidena, koorikutena, või dendriitidena. Värvus must. Leidub murenemiskoorikutes.Kõvadus 5-6
Kvarts - Kõva mineraal (võimeline kriimustama klaasi). Läbipaistvad värvitud kristallid on tuntud mäekristallina, tumedad pruunikad kristallid suitsukvartsina, must kvarts moorionina, violetne ametüstina. Kristalli pindadel on jälgitav ristiviilutus, kõvadus 7.
Kaltsedon - Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks, mis võib olla värvunud väga mitmesuguselt - hallikalt, sinakalt, kollakalt, pruunikalt, punaselt, rohekalt jne. Vastavalt värvusele on antud ka nendele eri nimetused: serdoolik - punane, plasma - roheline, karneool - lihapruun , oonüks - mustvalgete kontrastsete vöötmetega. Vöölise ehitusega kaltsedonid on tuntud ahhaatidena. Neis vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on ahhaatidele sarnased jaspised, milles aga vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kõvadus 7
Opaal – Amorfne . Sisaldub diatomiidis, ränistunud puus . Värvitu või lisandite tõttu (Cu, Fe, Mn) mitmesuguse värvusega. Läbikumavad kuni läbipaistvad sillerdavate värvidega erimid on tuntud väärisopaalidena. Läige klaasjas või rasvane. Murdepind karpjas. Kõvadus 5,5 - 6,5