Mikroökonoomika KT (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIDA toota? KUIDAS toota ?
  • Milline on nüüd optimaalne kogus ?
 
Säutsu twitteris
I TEEMA
1.1. Majandusteadus
TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi.
MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics
OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus
Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused , ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne.
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes.
Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks.
1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika
Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu . Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks.
Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut . Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon , maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930-ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes `it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust.
2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid
Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi.
Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum.
MAJANDUSSÜSTEEMID:
  • traditsiooniline, tavamajandus – põhineb ühiskonna tavadel, traditsioonidel. On tegemist väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on algeline, seega on valitsev naturaalmajapidamine. Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes.
  • plaani- ehk käsumajandus – tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem.
  • turumajandus majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus . Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele.
  • segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib.
    3. Turg ja majandus
    3.1. Majandusagendid
    Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks.
    Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad . Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust).
    Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Kaupa ära müües saavad nad tulu, sellest kulud maha arvestades jääb järele kasum. Ettevõtete eesmärgiks on saada võimalikult suurt kasumit ja järelikult peavad nad valima sellise majandusliku käitumise, mis selle kindlustaks.
    Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist.
    Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel.
    3.2.Majandussektorid
    Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust.
  • Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne.
  • Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik.
    3.3.Tulude ja kulude ringkäik
    Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid . Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu.
    TULUDE – KULUDE RINGKÄIK (joonis)
    4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel
    4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs
    Positivistlik analüüs:
    • Selgitab, kuidas majandus toimib.
    • Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid.
    • Ei sisalda hinnanguid.
    • Tulemuseks on majanduslike institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid.
    • On võimalik kontrollida vaatluse teel.
    Normatiivne analüüs:
    • Sisaldab hinnangut või kriteeriumi.
    • Pole alati teaduslikult tõestatavad.
    • Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel.

    4.2.Teooriad ja mudelid
    Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud võimalust muutujate määratlemiseks.
    MUUTUJAD:
    • endogeensed, sõltuvad, nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud);
    • eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed.
    MUUTUJAD:
    • varumuutuja (kogus teatud ajahetkel, näiteks kassaseis 03.09.2002.)
    • voomuutuja (koguse muutus teatud perioodil, näiteks SKP suurus 2002.a.)
    Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused.
    MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID:
    • Probleemi, nähtuse valimine.
    • Mudeli vahendite valimine – definitsioonid, kontseptsioonid , määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt või matemaatiliselt.
    • Loogiliste järelduste tegemine – hüpoteesi või prognoosina. Hüpotees - tingimuslik väide( on A, on ka B).
    • Kontrollimine – parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega, statistiline protsess. Kui vaatlus ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse.

    4.3.Majandusanalüüsi keeled ( võimalused )
    On 3 erinevat võimalust:
    • Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil.
    • Gaafiline, selgitatakse joonise abil, ülevaatlik.
    • Matemaatiline, selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Näiteks nõudlusseaduse väljendamine:
    Qx = f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja
    Px on kauba x hind.
    Qx = 100 – 20 Px, üldisemalt Qx = f(Px, Py, M), kus Py on
    kauba y hind ja M on sissetulek
    4.4.Tüüpilised vead ehk eksijäreldused
    • Vale põhjuse viga ehk post.hoc. Tekib eeldusel , et kui kaks nähtust(sündmust), ilmuvad või avalduvad koos, on üks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mikroökonoomika KT #1 Mikroökonoomika KT #2 Mikroökonoomika KT #3 Mikroökonoomika KT #4 Mikroökonoomika KT #5 Mikroökonoomika KT #6 Mikroökonoomika KT #7 Mikroökonoomika KT #8 Mikroökonoomika KT #9 Mikroökonoomika KT #10 Mikroökonoomika KT #11 Mikroökonoomika KT #12 Mikroökonoomika KT #13 Mikroökonoomika KT #14 Mikroökonoomika KT #15 Mikroökonoomika KT #16 Mikroökonoomika KT #17 Mikroökonoomika KT #18 Mikroökonoomika KT #19 Mikroökonoomika KT #20 Mikroökonoomika KT #21 Mikroökonoomika KT #22 Mikroökonoomika KT #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 212 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor onde20 Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • I TEEMA
    • II TEEMA
    • III TEEMA
    • IV TEEMA
    • V TEEMA
    • Joonis, slide 7
    • Joonis, slide 9
    • Joonis, slide 12,13
    • Joonis, slide 16
    • Joonised, slide 18,19,20, 21
    • Joonis, slide 23,24
    • Joonis, slide 26, 27
    • Joonis, slide 29
    • VI TEEMA
    • Kokkuvõte

    Teemad

    • Majandusteadus
    • TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi
    • MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika
    • Majandus Seadus
    • Majandusteadus
    • Uurib
    • Mikroökonoomika ja makroökonoomika
    • mikrotasandil ja makrotasandil
    • Mikroökonoomika
    • mikroökonoomikat ka hinnateooriaks
    • Makroökonoomika
    • Makroökonoomika eraldus
    • Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid
    • MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota?
    • Majandussüsteem
    • MAJANDUSSÜSTEEMID
    • traditsiooniline, tavamajandus
    • plaani- ehk käsumajandus
    • turumajandus
    • segamajandus
    • Turg ja majandus
    • Majandusagendid
    • Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik
    • sektor ja muu maailm
    • suletud majandusega
    • Majapidamise
    • Ettevõte
    • Avaliku sektori
    • Muu maailma
    • Majandussektorid
    • Sõltuvalt sellest
    • turusektoriks ja turuväliseks sektoriks
    • erasektoriks või avalikuks
    • sektoriks (ühiskondlikuks )
    • Tulude ja kulude ringkäik
    • TULUDE – KULUDE RINGKÄIK
    • Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel
    • Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs
    • Positivistlik analüüs
    • Normatiivne analüüs
    • Teooriad ja mudelid
    • MUUTUJAD
    • MUUTUJAD
    • Mudel
    • MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID
    • Probleemi, nähtuse valimine
    • Mudeli vahendite valimine
    • Loogiliste järelduste tegemine
    • Kontrollimine
    • Majandusanalüüsi keeled ( võimalused )
    • Verbaalne
    • Gaafiline
    • Matemaatiline
    • Tüüpilised vead ehk eksijäreldused
    • Vale põhjuse viga ehk post.hoc
    • Kompositsiooni viga
    • Ceteris paribus
    • Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu
    • Olemus ja eeldused
    • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER
    • Kujutamise (konstrueerimise) eeldused
    • efektiivne tootmine
    • Ressurssid on fikseeritud
    • Tehnoloogia on fikseeritud
    • kahe kauba tootmist
    • kindlal ajamomendil
    • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS
    • Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus
    • On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
    • Kuju seondub alternatiivkuluga
    • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust
    • toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu
    • VALIKUD
    • ekstreemsed
    • efektiivsed
    • ebaefektiivsed
    • võimatud
    • POSITIVISTLIK LÄHENEMINE – sel juhul selgitatakse olukorda nii, nagu ta graafikul näha on
    • NORMATIIVNE LÄHENEMINE – selgitamisel võetakse aluseks mingi kriteerium
    • Tootmisvõimaluste kõvera nihked
    • Väljapoole
    • Edasine kõvera asukoht
    • Nihe ühest otspunktist
    • ALTERNATIIVKULU
    • TOOTMISPROTSESSI
    • alternatiivkulu ehk loobumiskulu
    • ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost
    • Tuleneb
    • Alternatiivkulu
    • Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest
    • suuremast kogusest teisest kaubast
    • Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu
    • aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast
    • füüsilistes ühikutes
    • Piir- ehk marginaalne alternatiivkulu
    • Efektiivsuse olemus
    • Tootmistegurite efektiivse
    • Hüviste optimaalse
    • Kui ühiskonnas on nimetatud olukord, määratletakse seda kui PARETO efektiivset
    • optimaalset
    • David Ricardo
    • Absoluutne eelis
    • Suhteline eelis
    • NÕUDLUS JA PAKKUMINE
    • Turu olemus
    • üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil
    • TURG - hüviste ja tootmistegurite turg
    • struktuuriks
    • olulised tunnusjooned
    • turul osalejate arv
    • kauba omadused
    • turule sisenemise ja lahkumise tingimused
    • konkurentsi vormid
    • TURUD jaotatakse lähtudes konkurentsitüüpidest
    • Täielik konkurents
    • Mittetäielik konkurents
    • hüviste turg
    • tootmistegurite turg
    • NÕUDLUSSEADUS
    • Nõudlusseadus
    • Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted
    • Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk
    • Hind
    • Nõudlus – “Demand”
    • Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?
    • piirkasulikkuse langus
    • asendusefekt
    • sissetulekuefekt
    • Turunõudlus
    • Nõudlust mõjutavad tegurid
    • Nõudlust
    • Tähtsamad nõudlust mõjutavad
    • tegurid
    • normaalhüviste ja inferioorsete
    • Inferioorsed
    • normaalhüvistega
    • teiste hüviste hinnad
    • tarbijate ootused
    • tarbijate arv
    • tarbijate maitse ja eelistused
    • PAKKUMISSEADUS
    • Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted
    • Pakutav kogus
    • Pakkumine
    • Supply – inglise keeles “pakku-mine” – S-tähistatakse
    • Pakkumiskõvera kuju põhjendused
    • tootjad tahavad
    • tootjad on võimelised
    • Turupakkumine
    • Pakkumist mõjutavad tegurid
    • PAKKUMIST
    • pakkujate arv
    • tehnoloogia tase ja areng
    • tootmistegurite(ressursside hinnad)
    • alternatiivsete kaupade hinnad
    • maksud ja subsiidiumid
    • ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes
    • Nõudluse ja pakkumise tasakaal
    • nõudlu-se ja pakkumise tasakaal
    • Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine
    • Mõnikord
    • Miinimumhind >
    • Maksimumhind
    • NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
    • Nõudluse hinnaelastsus
    • ELASTSUS
    • NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE
    • KOEFITSIENT arvutatakse järgmiselt
    • joonis
    • ELASTSUSE liigid
    • NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on
    • järgmised
    • Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des
    • Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on
    • Teised elastsuse näitajad
    • Nõudluse sissetuleku elastsus
    • Nõudluse ristelastsus
    • Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos
    • TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS
    • TRADITSIOONILINE PIIRKASULIKKUSE TEOORIA
    • Püstitatud 2 põhieeldust
    • Kasulikkuse teooria loojad
    • Alfred Marshall
    • Kogukasu - ingl. k. Total utility (TU)
    • Piirkasulikkus – ingl. k. Marginal utility (MU)
    • KASULIKKUS
    • KOGUKASU ( TU )
    • PIIRKASULIKKUS ( MU
    • KAHANEVA PIIRKASULIKKUSE SEADUS
    • SEADUS
    • MU = TU muutus / q muutus q – tarbitav kogus
    • TEGELIKUS ELUS
    • KASULIKKUSE mõõtmiseks vajatakse mõõtühikut
    • Gosseni I
    • seaduse
    • Kogukasu maksimeerimise reegel
    • Tarbija maksimeerib kasulikkust erinevates tingimustes
    • Gosseni II seaduse
    • MU1 / p1 = MU2 / p2 =…..= MUn / pn
    • Kogukasu on maksimaalne
    • Tarbija on tasakaalus
    • Katse-eksituse meetod - proovimise kaudu leitud parim olukord. Gosseni II seaduses vaadatakse suhet
    • MU/p
    • tasakaalu olukorraks
    • PIIRKASULIKKUS JA NÕUDLUSKÕVER
    • kauba piirkasulikkus määrab ära nõutava koguse q
    • Eeldatakse
    • Teisiti öeldes
    • omistada rahulolule rahalist väärtust
    • see oli optimaalne kogus
    • on olemas nõudluskõvera 1 punkt
    • Oletame
    • MU/p
    • TARBIJA HINNAVARU
    • Väärtuse paradoks
    • nagu ei kajastaks
    • Tarbija maksmise piirvalmidus on rahasumma
    • Tarbija hinnavaru
    • Hinnavaru on hüvise
    • Tegelik väärtus(
    • Turul kaupa ostes
    • Hinnavaru = kogukasu TU - kauba ostmise kogukulu
    • Hinnavaru nimetatakse ka tarbija ülejäägiks
    • Järelikult kasutatakse kasulikkuse ülejääki
    • igast varasemast ühikust
    • VILFREDO PARETO
    • ÜKSKÕIKSUSKÕVER
    • ÜKSKÕIKSUSVÄLI
    • ÜKK omadused
    • Matemaatiline väjendus
    • Eelarve kitsendus
    • EJ tõus
    • TARBIMISE TASAKAAL
    • kehtib tingimus
    • TARBIMISVALIKUTE MÕJURID
    • Sissetuleku muutuste mõjud
    • Joonis 11 Sissetuleku-tarbimise kõver (normaalkaup)
    • SISSETULEKU-TARBIMISE kõver
    • Joonisel 11
    • Joonis 12 Inferioorse kauba X sissetuleku-tarbimise kõver
    • Joonis 13
    • Joonis 14 Engeli kõver
    • Engeli kõverat
    • Joonis 15A
    • Joonis 15B
    • Antud kauba hinna muutuste mõjud
    • Joonis 16A Hinna-tarbimise kõver
    • Joonis 16B Nõudluskõver
    • Joonis 17A Ühikelastne nõudlus
    • Analüüs
    • Näeme
    • Joonis 17 B selgitus
    • Järelikult
    • Joonis 17C SELGITUS
    • Teise kauba hinna muutuste mõjud
    • Täiendkaupade hinna-tarbimise kõver
    • Asenduskaupade hinna-tarbimise kõver
    • Joonis 18. Täiendkaupade hinna-tarbimise kõver
    • Järelikult
    • Joonis 19 Asenduskaupade hinna-tarbimise kõver
    • Nõudluse muutus ja nõudlusfunktsioon
    • Joonis 20 – Suureneva sissetuleku mõju kauba X nõudlusele
    • Joonis 20 a ja b
    • Tarbija hinnavaru
    • Maksu mõju hinnavarule
    • Subsiidiumi mõju hinnavarule
    • Joonis 21
    • Joonis 22
    • Joonis 22 selgitab tarbija ülejäägi kujunemist
    • Joonis 23 Maksu kehtestamise mõju tarbijaülejäägile (hinnavarule THV)
    • Joonis 23, maks
    • Joonis 24 Subsiidiumi mõju THV-le
    • Kaasajooksmisefekt
    • Snobismiefekt
    • Vebleni efekt
    • Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooria puudused
    • Joonis 5.7. Kaasajooksmisefekt õpik, lk.109
    • Kaasajooksmisefekt
    • Joonis 5.7. kaasajooksmisefekt
    • Joonis 5.8. Snobismiefekt , õpikus lk. 109
    • Snobismiefekt
    • Joonis 5.9. Vebleni efekt, õpikus lk.110
    • Vebleni efekt
    • Vebleni efekti

    Kommentaarid (1)

    saskia40 profiilipilt
    saskia40: Joonised puuduvad.
    14:58 15-02-2018


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    I mikrökonoomika
    63
    pdf
    Mikroökonoomika-Konspekt 2010
    85
    docx
    Mikroökonoomika
    28
    docx
    Mikroökonoomika mõisteid
    89
    docx
    Mikro- ja makroökonoomika konspekt
    32
    doc
    Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
    33
    doc
    Mikro & marko ökonoomika
    32
    docx
    Mikroökonoomika eksamiks kordamine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !