Ülesanne 1
Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu ( netopalk )
sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte?
Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus,
pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast).
Andmed
Brutopalk
1200 eur
Tulumaksu määr
21%
Tulumaksuvaba miinimum
144 € kuus
Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast)
ehk 24 eur
Töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast)
ehk 24 eur
Tulumaks = ( Bruto - Maksuvaba - Pensionikindlustus-töötuskindlustus) x tulumaksu määr
Tulumaks 211.68
Netopalk = Bruto -Tulumkas - Pensionikindlustus-töötuskindlustus
Netopalk 940.32
B)
Tulumaks Ilma pensionita
Tulumaks = (Bruto -Maksuvaba- töötuskindlustus) x tulumaksu määr
Tulumaks 216.72
Netopalk = Bruto -Tulumkas -töötuskindlustus
Netopalk 959.28 ilma pensionita
Vastus: Netopalk kogumis pensioniga liitudes on 940,32 eurot ja ilma liitumata on 959,28 eurot
Ülesanne 2
Kasutades eelmises ülesandes toodud maksumäärasid ja eeldades, et isik on liitunud mõne
kohustusliku kogumispensioni fondiga, leidke brutotöötasu suurus, kui netopalk on 1 167,84 eurot
kuus (isik on esitanud avalduse maksuvaba kuumäära arvestamiseks). Lisaks arvutage välja
ettevõtte täiendavad kulutused sotsiaalmaksu (33% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse
(1,0% brutopalgast) peale kuus.
Andmed
Netopalk 1167 .84 eur
Tulumaksu määr
21%
Tulumaksuvaba miinimum
144 € kuus
Tulumaks = (Bt-144- 0,02Bt- 0,02Bt) *0,21
TM= (0,96Bt-144)*0,21
TM= 0, 2018 Bt-30,24
Nt= Bt - 0,2018Bt-30,24- 0,02Bt- 0,02Bt
Nt= 0,7582Bt- 30,24
0,7582Bt= Nt- 30,24
Bt= Nt-30,24
1167,84-30,24
1137.6
0.7582 = 0.7582 = 0.7582 = 1500
Sotsiaalmaks
33 % 495
töötluskindlustusmakse
1 % 15
Kulutused 2011 eur
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helikiima
Õppematerjali autor
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui t?
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-100-280)=1547.7kr kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-200-280)=1526.7kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=10000-1547.7-100-280=8072,3 kr - kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=1000-1526.7-200-280=7993,3 kr - kui esitas 2009.a makse
Töötasuarvestus RITA MURD 2019 Brutotasu – töötuskindlustusmakse – kogumispensioni makse – tulumaks = Töötasuarvestus netotasu Töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed: Töötuskindlustusmakse = brutotasu x 1,6% Kogumispensioni makse = brutotasu x 2% Tulumaks = (brutotasu – maksuvaba tulu summa – töötuskindlustusmakse – kogumispensioni makse) x 20% Tööandja maksud: Sotsiaalmaks = brutopalk x 33% Tööandja töötuskindlustusmakse = brutopalk x 0,8% Põhipuhkuse kestus on 28. Põhipuhkus 35 päeva on alaealisel või töövõimetuspensioni saaval isikul ja 56 päeva Puhkusetasu haridustöötajal . Põhipuhkusega 28 päe
5. Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 6. Tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Näide Anu on töölepinguga töötaja (osaline tööaeg) ja tema kuupalk on alla 320 euro. On avaldus maksuvaba rakendamiseks. 19-30.oktoobrini oli Anu haiguslehel ja tööandja maksis talle 7.novembril oktoobri töötasu 77 eurot ja haigushüvitist 5 päeva eest 32 eurot. Oktoobris on 31 päeva, töötaja oli keeldunud töö tegemisest haiguse tõttu 12 päeval. Seega proportsiooni arvestamisel võetakse arvesse 31-12 = 19 kalendripäeva. Proportsiooni arvestus 320/30x 19= 202,67 euro Kuna 202,67 on tegelikust töötasust 77 eurost suurem, arvestati sotsiaalmaksu 202,67 eurolt. Novembri TSD lisa 1 veergu 4 „Arvestatud sotsiaalmaks” kanti 202,67 x 0,33 = 66,88 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed veerus 5 olid 77 eurot. Tööandja haigushüvitist (32 eurot) ei maksustatud sotsiaalmaksuga ega
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
kulude vahelt, mis on eelnevalt jagatud 1,33-ga 19. Majandusteadusliku (täpsemalt heaoluökonoomilise) käsitluse kohaselt on aktsiiside peamiseks eesmärgiks a) ebaefektiivselt madala hinna korrigeerimine b) teatud kaupade tarbimise keelamine c) tootjate kasumite maksustamine 20. Milliseid turumoonutusi tekitab Eestis rakendatav käibemaks (eeldage vastamisel, et kõiki kaupu maksustatakse 20%-ga)? a) moonutab indiviidide valikuid vaba aja ja töö vahel b) moonutab indiviidide valikuid käibemaksuga maksustatavate kaupade vahel c) moonutab valitsuse valikuid maksusüsteemi kujundamisel 21. Milline nimetatud maksudest Eestis võtab kõige enam arvesse maksevõimelisuse printsiipi? a) käibemaks b) tulumaks c) alkoholiaktsiis 22. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis milline on sellises maksusüsteemis teie piirmaksumäär? a) 10% b) 12% c) 20% 23
Juuli töötunde on talle kokku arvestatud 187 tundi. Ületunnid hüvitatakse rahas. Arvutame töötajale juuli eest väljateenitud töötasu. Juuli kuu täistööaeg on 184 tundi, seega on töötaja teinud 3 ületundi. Töötasu täistööaja eest 736.- ÜLETUNNITASU: Baastasu (736 : 184) x 3 = 12.-, ületunnilisa osa (736 : 184)x 0,5 x 3= 6 eurot Töötasu juuli kuu eest kokku 736+12+6=754 eurot ÖÖTÖÖ TLS § 45 lg 1 Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00-6.00) maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Poolte kokkuleppel võib ööajal töötamise hüvitada vastavalt vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3). NÄIDE: Töötajaga töölepingus kokkulepitud tunnitasu on 5 eurot, mis ei sisalda tasu öisel ajal töötamise eest. Töötaja töövahetus algab 20.00 ja lõpeb 08.00. Vaheajad puhkamiseks ja einestamiseks
Kasutades mõistet ettevõte, jääb mõnikord ebaselgeks, kas mingi tegevus või tulevased meetmed kavatsetakse suunata kõigile ettevõtjatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele või ainult äriühingutele. Eesti Kaubandus- Tööstuskoja tõlgendus näiteks võimaldaks mõlemat. Ettevõtte ja ettevõtluse määratlused on Euroopa riikide seadusandluses üldiselt sõltuvad kontekstist, milles neid antakse. Paljud riigid peavad ettevõtlus puhul fundamentaalseks töö pakkumise või tööandmise tingimust. Kui äriseadustikes seataksegi mingid lisatingimused ettevõtluse määratlustele, siis tehakse seda tavaliselt võimalikult üldiselt, täpsustades neid tingimisi vastavalt reguleerimisevaldkonna vajadustele. Maksu jm soodustused kehtivad ettevõtjatele või ettevõtetele mitte niivõrd riikide äriseadustikes leiduvate erinevate juriidiliste määratluste vahendusel. Neid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid