indikatiivne ostukorv- näitaja, mis peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust. ostujõud e. raha väärtus- kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta rahapoliitika- makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega. keinsionism- ,,paks riik", monetarism- ,,õhuke riik" fiskaalpoliitika- makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil. makroökonoomika- majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi valuutakomitee süsteem- riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil, raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega. maksukoormus- riiklike maksude suhe SKP-sse, näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude näol ümber, mis näitab kui suur roll on riigil majanduses
Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus. Maksukoormus on riigiti väga erinev. Maksud: · käibemaks · kapitalimaks · aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid) Maksud: otsesed kaudsed kohalikud Riigieelarve kulutused on suured Suureneb tootmismaht
1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b)
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem valimistega, lõpeb d
transporditeenused jms feminism ideoloogia, mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale fikseeritud vahetuskurss koduvaluuta hind, mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud ja ei muutu finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid; vt ka reaalkapital fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil fraktsioon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine haldusriik Max Weberi pakutud oskussõna tähistamaks riiki, kus ametnikkonnal ja haldusinstitutsioonidel on ülemäära suur mõjujõud poliitiliste esindusorganitega võrreldes
aprillil 1948. aastal. IMF(Rahvusvaheline Valuutafond) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Maailmapank - Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Rahvasteliidu järglane, mis on loodud 26. juunil 1945 San Franciscos algselt 51 liimesriiki. ÜRO eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine world
Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani Infoühiskond Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus. See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord
Kõik kommentaarid