Maailm kahe maailmasõja vahel (14)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes
Tulemused:

Võitjad said uusi maid ja eeliseid . (UK, F, USA)
Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused
Austria-Ungari lagunes – Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia
Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome
Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse.
Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse
Itaaliast sai suurriik
Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst
Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis

Probleemid sõja lõppedes:

Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F)
Võit ei olnud täiuslik – venemaast oli saanud vaenlane – maailmarevolutsiooni oht
Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud
Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud
Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud
Isegi võitjariigid olid võimetud sõjakulusid kokku arvutama

Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil

Venemaa – Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik)
Austria-Ungari – Austria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia -Sloveenia riikidest)
Türgi – kaotas valdused Lähis-Idas

Pariisi rahukonverents ja Versailles ’i rahuleping
Pariisi rahukonverents:

Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele.
Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid)
Prantsusmaa – Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa „murust madalamaks“
USA – leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta
Suurbritannia – Saksamaad tuleb „õiglaselt“ karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel
Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud

Versailles’i rahuleping:
Saksamaa tingimused:

Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra.
Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon.
Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)
Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest.
Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse.

Kuidas hinnata Versailles’i rahulepingut sinu enda seisukohalt?
Saksamaale määrati liiga ranged tingimused, sest tegelikult olid teised riigid ka sõjas süüdi mitte ainult Saksamaa. Kuna Saksamaa kaotas suure

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

544 laadimist Kokku alla laetud

14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inksss Õppematerjali autor

I Maailmasõja tulemused, põhilised probleemid sõja lõppedes.
Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel, Hispaania kodusõda. Suure majanduskriisi põhjused ja selle mõju inimestele. Roosvelt ja tema "Uus kurss", demokraatia olemus, Weimari vabariik, Totalitarismi avaldumine Itaalias ja Saksamaal. Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel, inimsusevastased kuriteod Nõukogude Liidus ja Saksamaal, kultuur 1920-1930

esimese maailmasõja tulemused pariisi rahukonverents versailles rahuleping rahvusvahelised suhted 1930ndatel hispaania kodusõda suur majanduskriis totalitarism uus kurss demokraatia kultuur 1920 kultuur 1930 nõukogude liit kahe maailmasõja vahel

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919

Ajalugu

doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Ajalugu

odt

Maailm II maaimasõja vahel

Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa. Tegemist ei olnud mitte lepingu, vaid diktaadiga. Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla soomusmasinaid, allveelaevu ja kennuväge, mereväes kuus lahingulaeva, Reini jõe pk

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid rahulepingu ümbervaatamise ja kuigi nad kaotasid ikkagi alasid, saavutasid selle, et ei pidanud palju maksma. Kogu poliitilist korraldust, mis pärast esimest maailmasõda Euroopas oli, nimetatakse Versailles'i süsteemiks. Rahulepingud on sellest üks osa, aga selle osa on ka see, et esimese maailmasõja tulemusel lagunesid neli suurt impeeriumit: Osmani, Austria-Ungari, Saksa impeerium (kaotas kolooniad) ja Vene impeerium. Tekkis ka palju uusi riike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart enne esimest maailmasõda? On suur Austria-Ungari impeerium ning Venemaal ja Saksamaal on ühine piir. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart pärast esimest maailmasõda? Poolal on Poola koridor, seda

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

Maailmasõjad

docx

Ajalugu 3. kursus

.. 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid