Maailm 20. sajandi algul (0)

1 Hindamata

Lõik failist

AJALUGU
1. 20. s algusele iseloomulikud jooned.

Tööstuse arengu kiire tempo
Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus, elektrotehnika , raudtee ...)
Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne)
Teaduse areng
Progress (pilvelõhkujad, linnastumine )
Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged , kriisid

2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.

Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa
Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus
Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel

3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon .
Ühiskondlik-poliitilised olud:

Tsaari isevalitsus- rahval polnud poliitilisi õigusi
Agressiivne välispoliitika viis kokkupõrgeteni

Vene-Jaapani sõda:

Venemaa agressiivse välispoliitika pärast
Jaapan alustas 1904
Venemaa sai lüüa 1905

1905. aasta revolutsioon:

rahutused sõjaväes : vilets varustus , suured kaotused armees
majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud
keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G. Rasputin
rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus
Kaotati maa müügilt riigile makstav maks, vähendati rendimaksu ja tõsteti põllutööliste palka
Õigus asutada ametiühinguid, lühendati tööliste tööpäeva, parandati töötingimusi, tõsteti palku
Lubati emakeelset õpet rahvuskoolides, suurenes rahvuskeelne ajakirjandus, lubati erinevaid organisatsioone

4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul.

Tekkis kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
Antant - Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907)
Iga riik soovis oma mõjusfääri suurendada

5. Imperialism ja selle ilmingud.

Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas
Monopolide teke- suurettevõtte kes annavad enamuse ja määravad hinna
Kapitalide väljavedu ületab kaupade väljaveo
Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõvusfäärideks
Maailmaturud on jaotatud monopolide vahel

6. I maailmasõja põhjused ja eeldused.
Põhjused:

Vastuolud suurriikide vahel:
- Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil
- Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast
- Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast
- Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast

Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse
Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana
Puudusid organisatsioonid , mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise
Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia

Eeldused:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kalleka Õppematerjali autor

1. 20. s algusele iseloomulikud jooned.
Tööstuse arengu kiire tempo
Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...)
Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne)
Teaduse areng
Progress (pilvelõhkujad, linnastumine)
Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid
2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.
Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus

Ajalugu 20.sajand 12.klass Uusaeg suurbritannia rahutused revolutsioon

Sarnased õppematerjalid

odt

Ajaloo KT 20. sajand

Ajaloo KT 1.20. s algusele iseloomulikud jooned. Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine. Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.)

Ajalugu

doc

Ajalugu - maailm 20. saj algul

mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus naised pidid tööle minema said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk 1904-1905 Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa

Ajalugu

doc

Ajalugu, I Maailmasõda

Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned.  Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses  Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid  Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad,

Ajalugu

doc

20.sajand ja I Maailmasõda

Ajalugu

odt

Esimene Maailmasõda

areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.

Ajalugu

docx

Maailm 1900-1920

* 1921a puhkesid talurahva ülestõusud * 1920-22 hõivas Punaarmee Azerbaidzani ning Armeenia, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida. TAGAJÄRJED: * Kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. * Tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit). * Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja tulemuseks nälg. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. * Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. MIKS KOMMUNISTID VÕITSID * Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead * Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada

Ajalugu

odt

I. MAAILMASÕDA

203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste,

Ajalugu

rtf

Maailm 1900-1918 kordamine

USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. 24. Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia. Eesotsas keiser. Suur tähtsus sõjaväelastel. 25. Saksamaa 1900 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Selle koha säilitas ka 20. sajandi konkurentsis, andes nii sajandivahetusel kui ka I maailmasõja eel 16% maailma tööstustoodangust. Kui Saksa riik ühendati, siis väga kiire tõus, puudusid tollitõkked, kaubavahetus elavnes ja keiser Wilhelm II (1871-1888) ajal hakati suurt tähelepanu pöörama laevandusele. Riigikantsler Bismarck oli seisukohal, et Saksmaa peab olema Euroopas tugevaim riik,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid