Facebook Like
Hotjar Feedback

Maa kui süsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis põhjustab maavärinaid ?
  • Mis on mineraal ?
 
Säutsu twitteris

SISUKORD


1.MAA KUI SÜSTEEM 2
2.MAA TEKE JA ARENG 3
3.MAAKERA TEKE 3
4. GEOLOOGILINE AJASKAALA 4
5.MAA SISEEHITUS 6
6. LAAMTEKTOONIKA 6
6.1.Laamade liikumine 7
6.2.Laamade liikumise võimalused 8
7.VULKANISM JA MAAVÄRINAD 10
7.1. Vulkaanid 10
7.2.Maavärinad 11
7.3.Tsunaami 13
7.4.Seismoloogia 13
8.PEDOSFÄÄR 15
8.1. Muld ja mulla koostis 15
8.2. Mullahorisondid 17
8.3. Mullaprotsessid 18
8.4.Erinevad mullatüübid 19
9.ATMOSFÄÄR 20
9.1.Õhkkonna ehitus 20
9.2.Atmosfääri tähtsus 22
10.KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID 22
11.VEE JAOTUMINE MAAL 24
12.TÕUS JA MÕÕN 25
13. LIUSTIKUD 26
14. MAAILMAMAJANDUS 27
15.LITOSFÄÄR 28
15.1.Eesti geoloogiline ehitus 28
16.MÕISTED 32
17.ASUKOHAD 32
17.1. Mered ja lahed 32
17.2.Kanalid 33
17.3.Väinad 34
17.4.Saared ja saarestikud 34
17.5. Poolsaared 36
17.6.Mäestikud 37
17.7.Mägismaad 38
17.8.Tasandikud 38
17.9.Kaardid 40
  • MAA KUI SÜSTEEM


    Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.
    Süsteem jaotatakse:
    • avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga
    • suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub.
    • Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
    Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks.
    Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad ( kihid ), millest koosneb Maa – tuum vahevöö, maakoor , hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks .
    Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse .
    Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
    Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus – maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe , millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku , loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
    Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mille ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
    Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus – orgaanilise aine tootmise võime.
  • MAA TEKE JA ARENG


    Küsimus, millal ja kuidas tekkis Maa on inimeste mõtteis mõlkunud juba sajandeid . Kui vanasti arvati, et kogu maailm piirdubki selle maaga, mille peal kõnniti, siis nüüd on teada, et meie kodu Maa on üks potentsiaalselt miljarditest planeetidest meie galaktikas.
    Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
    Maa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute põhjal 4,566 miljardit aastat. Maa tüüpi planeetidel toimus tuuma ja vahevöö eristumine juba nende arengu algstaadiumil.
    Maakoore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, sõltudes otseselt planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast.
  • MAAKERA TEKE


    Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev -mullitav ülituline sulakivim.
    Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele , moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium , kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale.
    Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid . Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid . Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid.
    Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid .
    Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht .
    Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente - Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht , mis võimaldas elul siirduda merest maale.
    Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks . Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.
  • GEOLOOGILINE AJASKAALA


    Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks - aegkondadeks. Aegkonnad on jaotatud ajastuteks.
    Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe ehk fossiilide põhjal. Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega.
    Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala.
    Aegkond
    Ajastu (algus milj. aastat tagasi)
    Geoloogilised sündmused
    Taimed
    Loomad
    Uusaegkond(kainosoikum)
    Kvaternaar (2,5)
    Korduvad jäätumised põhjapoolkeral
     
    Inimühiskonna kujunemine
    Neogeen (23)
    Merede taandumine, mäestike teke, kliima jahenemine
     
    Inimlaste ilmumine
    Paleogeen (65)
    Mäestike teke, merede pealetung , pehme kliima
    Õistaimede levimine ja mitmekesistumine
    Pärisimetajate, lindude, luukalade ja putukate levimine ning mitmekesistumine
    Keskaegkond ( mesosoikum )
    Kriidiajastu (146)
    Mäestike teke
    Õistaimede ilmumine ja kiire areng
    Esimesed emakooksed imetajad , hiidroomajate väljasuremine
    Juura (200)
    Mandrite vajumine ja merede pealetung
    Paljasseemne-taimede levimine
    Esimesed linnud , hiidroomajate levimine
    Triias (251)
    Ühtse mandri lõhenemise algus, soe kliima
    Paljasseemne-taimede levimine
    Esimesed imetajad
    Vanaaegkond(paleosoikum)
    Perm (299)
    Ühtne manner, mäestike teke, mandri-jäätumised
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maa kui süsteem #1 Maa kui süsteem #2 Maa kui süsteem #3 Maa kui süsteem #4 Maa kui süsteem #5 Maa kui süsteem #6 Maa kui süsteem #7 Maa kui süsteem #8 Maa kui süsteem #9 Maa kui süsteem #10 Maa kui süsteem #11 Maa kui süsteem #12 Maa kui süsteem #13 Maa kui süsteem #14 Maa kui süsteem #15 Maa kui süsteem #16 Maa kui süsteem #17 Maa kui süsteem #18 Maa kui süsteem #19 Maa kui süsteem #20 Maa kui süsteem #21 Maa kui süsteem #22 Maa kui süsteem #23 Maa kui süsteem #24 Maa kui süsteem #25 Maa kui süsteem #26 Maa kui süsteem #27 Maa kui süsteem #28 Maa kui süsteem #29 Maa kui süsteem #30 Maa kui süsteem #31 Maa kui süsteem #32 Maa kui süsteem #33 Maa kui süsteem #34 Maa kui süsteem #35 Maa kui süsteem #36 Maa kui süsteem #37 Maa kui süsteem #38 Maa kui süsteem #39 Maa kui süsteem #40 Maa kui süsteem #41
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristiina Elisa Adson Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    16
    doc
    -----Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009 2010 õppeaastal
    61
    doc
    Geograafia eksam
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    36
    docx
    Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus
    41
    doc
    Riigieksami materjal



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun