Looduslikud puhastusvahendid Puhastusvahendite letid on kauplustes pikad ja kirjud, sest oma vahend on igale pinnale – klaasipesuvahend, pliidipuhastusvahend, WC-poti puhastusvahend, põrandapesuvahend, kraanikausi ja vanni puhastusvahend, roostevabast terasest pindade puhastusvahend, nõudepesuvahend, vaibapuhastusvahend, mööblipuhastusvahend, nõudepesumasina tabletid ja pesuvahendid jne. Üks vedelik rõõmsavärvilisem kui teine. Üks vedelik või kreem uhkema lõhnaga kui teine – ookeanibriis, jõuline kevad, sidrun, mänd, lavendel... Iga puhastusvahend maksab 1-10 eurot ning kui see kõik kokku arvutada, saab üsna suure summa. Paljulubavate müügiargumentidega vahendite kõrval on aga üks, mis suudab asendada neid kõiki ja seda oluliselt odavamalt – see on sooda. Allpool loetletud kasutusvõimalustest näeb, et soodat võib kodu koristades kasutada peaaegu kõikjal. Sooda hävitab seeni ja baktereid, eemaldab rasva, plekid ja u...
Kasvuhooneefekt Evelin & Pilleriin Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid Algupäraselt looduslik nähtus Hädavajalik maakera elustikule Maa keskmine temp. oleks -18°C praeguse +15°C asemel Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiin CO2 fossiilsed kütused lubja tootmine Tähtsamad kasvuhoonegaasid Metaan CH4 Maagaasi põhikomponent Koduloomade väljaheidetes Prügilad Sood ja rabad Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüs...
Jõhvi Gümnaasium Nahahooldusvahendid Kaidi Pass 11b Jõhvi Nahk Nahas on kaks kihti, mis on struktuurilt ja funktsionaalselt väga erinevad Epidermis Epidermis moodustab naha pinna. Epidermise pind koosneb kõvadest keratiinist täitunud maha surutud plaatidest. See moodustab tõhusa kaitse, takistab keemilisi aineid ja ka vee sisenemist läbi naha organismi, takistab haigusetekitaja mikroobide sattumist alumistesse kudedesse, vähendab vee aurustumist seestpoolt; peab vastu olulist mehaanilist kulumist. Kogu epidermis uueneb umbes kuue nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pi...
TOIDUHÜGIEEN TOIDUMÜRGISTUSTE JA MADALA HÜGIEENITASEME HIND: Toiduaineettevõtete omanikele: · Tööpäevade kadu (tootlikkuse langus) · Võimalik ettevõtete sulgemine · Reputatsiooni alanemine · Võimalikud trahvid ja uurimismaksumused · Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt · Kaod saastunud toiduainetega · Suur töötajate voolavus Töötajatele: · Võimalik töökohast ilmajäämine · Võimalik lisatasude äravõtmine KÕRGE TOIDUHÜGIEENI EELISED: · Rahulolevad tarbijad · Vastavus seadusesätetele · Toidu säilivusaja pikendamine · Head töötingimused · Töötajate kõrge moraal · Madal tööjõu voolavus HÜGIEENI ÜLDREEGLID- peavad tagama toidu kvaliteedi ja ohutuse inimese tervise kaitse eesmärgil. Need nõuded on kohustuslikud toidu käitlemisel. TOIDUKÄITLEJA- füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitm...
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapi...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond Justina Bulõnina AUT 15 MATERJALIÕPETUS Iseseisev töö Juhendaja Indrek Einasto Tartu 2015 Sisukord Mustad ja värvilised metallid...................................................................................... 5 Omadused............................................................................................................... 5 Materjali tihedus................................................................................................... 5 Materjali sulamistemperatuur..............................................................................5 Elektrijuhtivus...................................................................................................... 5 Soojusjuhtivus........................................................................................................
Valga kutseõppekeskus Dana Makejenko KS14 Toiduhügieen Valga 2014 Sisukord Toiduhügieeni üldeeskiri................................................................................................................... lk 3 Mis on toiduhügieen........................................................................................................ ...................lk 4 Toiduhügieeni määravad tegurid............................................................................................... ......lk 5 Isiklikud hügieeninõudeid................................................................................................................lk 5-6 Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan.............................................................................................lk 7 HACCP-Hazard analysis and critical control point......................................................................lk 8 To...
Kosmeetikakaubad Maire Kask Liigitus Hügieeniline kosmeetika õpetab inimest oma keha eest hoolitsema Dekoratiivkosmeetika aitab inimese välimust korrigeerida Inimese nahk Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid N...
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poo...
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge k...
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi lain...
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsama...
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA........................................................................................ 4 1.2AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG............................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused ...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
