Loeng 7 - Rahateooria (0)

Loeng 7. Rahateooria
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1 Sissejuhatus 1. Raha on majanduslike j eesmärkide saavutamise vahend: · töötatakse saamaks palka · ettevõtja riskib kasumi nimel · majanduslepingud on rahalises väljenduses jne.
2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest: ·inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) ·raha eest saab eluks vajalikke kaupu ·see raha h jõ jõuab b ettevõtete õ kä kätte, k kes ostavad d selle ll eest k kaupade d tootmiseks i k vajalikke tootmistegureid (tööjõudu ja toorainet). Tegelikkus on keerulisem. Lisandub raha ja kaupade liikumine avaliku sektori (riigi) ning ettevõtete, majapidamiste ja riikide vahel.
3. Arusaamatuste vältimiseks tulevikus tuleb raha mõiste kuidagi piiritleda. Aluseks on raha funktsioonid. 4. Kaasaegses g majanduses j on rahal ka ajadimensioon. j Seos tänapäeva ja tuleviku vahel. Majanduslepingud, optsioonid, jne. Riskid . Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Raha funktsioonid. Kõike, mis täidab neid funktsioone,, võib nimetada rahaks.
RAHA Käibevahend
Maksevahend
Väärtuse Vää t mõõt õõt
Akumulatsioonivahend
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3 Raha kui maksevahend Kauba või teenuse eest tasumine Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ja seega ka majanduslikku j d likk tegevust. t t
Probleem! Raha ei aktsepteerita maksevahendina, tema vastu on kadunud usaldus kiire inflatsiooni tõttu või muul põhjusel. Raha alternatiiv on bartertehingud, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Eeldab, et leiame kellegi, kes vajab meie pakutavat kaupa ning ühtlasi pakub meie nõutud kaupa. kaupa Primitiivses ühiskonnas ei olegi see raske. raske
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4 Raha kui väärtuse mõõdu funktsioon
1. Raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu
2. Raha lihtsustab oluliselt raamatupidamist Bilanss ja kasumiaruanne erinevates kaupades? Lihtsam kui kõik varad ja kohustused, tulud ja kulud on rahalisel ühismõõtmel.
3. Raha eripära, ta ei ole konstantne võrreldes teiste mõõtühikutega (meeter, kilogramm jne). Kui meeter jääb meetriks, siis raha ostujõud muutub. Täna 10 Eurot maksev kaup ei pruugi sugugi sama palju maksta aasta pärast.
44. Raha väärtuse muutumine tekitab probleeme siis, siis kui raha kasutatakse väärtuse mõõduna tulevaste maksete kindlaksmääramisel või võrreldakse eri ajahetkedel tehtavaid kulutusi. Seda arvestamata kaotavad võrdlused mõtte, majanduslepingute korral kannab aga üks pool kahju.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5 Raha on hea akumulatsioonivahend NB! Ootamatute kulutuste katteks. Raha on hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Juhul kui hinnad tõusevad, tõusevad siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Muul moel (väärtpaberitena (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara ei saa iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6 Raha ajalugu Maksevahendina on aegade vältel olnud kõige erinevamaid asju asju. Mõned neist on olnud loomset, mõned taimset, mõned mineraalset päritolu, kuid samas on mõned neist: · väärtuslik ka mitterahalises kasutuses · mitterahalises kasutuses väärtusetud Rahana kasutatud asjad on hästi säilivad. Kõikide rahade ühisjoon on aga see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid raha rollis tunnustatud. Kaubalises vormis esinenud raha, mis ka väljaspool raha funktsioone omas väärtust, nimetatakse kauprahaks.
K Kaugemas minevikus i ik Rahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne.. Järgnes metallide kasutamine kauprahana kauprahana, algul kaaluliselt kaaluliselt, hiljem müntidena müntidena. Metallraha jagunes: · täisväärtuslik kullast , hõbedast või vasest vermitud mündid · vaegväärtuslik (kaalult kergemat või madalama prooviga) metallist raha 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kaupa esindav raharaha NB! Raha täidab oma funktsioone kui inimesed teda aktsepteerivad. See eeldab inimeste vahelisi kokkuleppeid (tekkisid algul iseenesest ja andsid raha kasutajaile teatud kindluse). kindluse) Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe seni, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha
Olukord muutub, kui kasutusele tuleb kaupa esindav raha. Kaupa esindav raha on siis, siis kui teda ei saa kasutada rahana rahana, üsna väärtusetu väärtusetu.