Loeng 7 - Rahateooria (0)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loeng 7. Rahateooria
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1 Sissejuhatus 1. Raha on majanduslike j eesmärkide saavutamise vahend: · töötatakse saamaks palka · ettevõtja riskib kasumi nimel · majanduslepingud on rahalises väljenduses jne.
2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest: ·inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) ·raha eest saab eluks vajalikke kaupu ·see raha h jõ jõuab b ettevõtete õ kä kätte, k kes ostavad d selle ll eest k kaupade d tootmiseks i k vajalikke tootmistegureid (tööjõudu ja toorainet). Tegelikkus on keerulisem. Lisandub raha ja kaupade liikumine avaliku sektori (riigi) ning ettevõtete, majapidamiste ja riikide vahel.
3. Arusaamatuste vältimiseks tulevikus tuleb raha mõiste kuidagi piiritleda. Aluseks on raha funktsioonid. 4. Kaasaegses g majanduses j on rahal ka ajadimensioon. j Seos tänapäeva ja tuleviku vahel. Majanduslepingud, optsioonid, jne. Riskid . Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Raha funktsioonid. Kõike, mis täidab neid funktsioone,, võib nimetada rahaks.
RAHA Käibevahend
Maksevahend
Väärtuse Vää t mõõt õõt
Akumulatsioonivahend
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3 Raha kui maksevahend Kauba või teenuse eest tasumine Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ja seega ka majanduslikku j d likk tegevust. t t
Probleem! Raha ei aktsepteerita maksevahendina, tema vastu on kadunud usaldus kiire inflatsiooni tõttu või muul põhjusel. Raha alternatiiv on bartertehingud, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Eeldab, et leiame kellegi, kes vajab meie pakutavat kaupa ning ühtlasi pakub meie nõutud kaupa. kaupa Primitiivses ühiskonnas ei olegi see raske. raske
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4 Raha kui väärtuse mõõdu funktsioon
1. Raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu
2. Raha lihtsustab oluliselt raamatupidamist Bilanss ja kasumiaruanne erinevates kaupades? Lihtsam kui kõik varad ja kohustused, tulud ja kulud on rahalisel ühismõõtmel.
3. Raha eripära, ta ei ole konstantne võrreldes teiste mõõtühikutega (meeter, kilogramm jne). Kui meeter jääb meetriks, siis raha ostujõud muutub. Täna 10 Eurot maksev kaup ei pruugi sugugi sama palju maksta aasta pärast.
44. Raha väärtuse muutumine tekitab probleeme siis, siis kui raha kasutatakse väärtuse mõõduna tulevaste maksete kindlaksmääramisel või võrreldakse eri ajahetkedel tehtavaid kulutusi. Seda arvestamata kaotavad võrdlused mõtte, majanduslepingute korral kannab aga üks pool kahju.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5 Raha on hea akumulatsioonivahend NB! Ootamatute kulutuste katteks. Raha on hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Juhul kui hinnad tõusevad, tõusevad siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Muul moel (väärtpaberitena (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara ei saa iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6 Raha ajalugu Maksevahendina on aegade vältel olnud kõige erinevamaid asju asju. Mõned neist on olnud loomset, mõned taimset, mõned mineraalset päritolu, kuid samas on mõned neist: · väärtuslik ka mitterahalises kasutuses · mitterahalises kasutuses väärtusetud Rahana kasutatud asjad on hästi säilivad. Kõikide rahade ühisjoon on aga see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid raha rollis tunnustatud. Kaubalises vormis esinenud raha, mis ka väljaspool raha funktsioone omas väärtust, nimetatakse kauprahaks.
K Kaugemas minevikus i ik Rahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne.. Järgnes metallide kasutamine kauprahana kauprahana, algul kaaluliselt kaaluliselt, hiljem müntidena müntidena. Metallraha jagunes: · täisväärtuslik kullast , hõbedast või vasest vermitud mündid · vaegväärtuslik (kaalult kergemat või madalama prooviga) metallist raha 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kaupa esindav raharaha NB! Raha täidab oma funktsioone kui inimesed teda aktsepteerivad. See eeldab inimeste vahelisi kokkuleppeid (tekkisid algul iseenesest ja andsid raha kasutajaile teatud kindluse). kindluse) Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe seni, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha
Olukord muutub, kui kasutusele tuleb kaupa esindav raha. Kaupa esindav raha on siis, siis kui teda ei saa kasutada rahana rahana, üsna väärtusetu väärtusetu. Näiteks paberraha , võeti kasutusele Hiinas 11. ja P- Ameerikas 17. saj. Kindlustunde annab siin tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Krediitraha Krediitraha on kaupa esindavast rahast samm edasi. Krediitraha vahetamise kohustust riik enam enesele ei võta. Seega võrreldes olukorraga, kus pangad peavad iga hetk olema valmis kuldmünte välja andma, on krediitraha võrratult odavam. Krediitraha korral kasutame e - pangandust, paberraha ja odavat metallmünte. Kuld - ja hõbemüntide tootmine ja hoidmine on kulukas , transport tülikas.
Krediitraha on üsna uus nähtus. Suurem osa arenenud riike kasutas kullastandardit kuni 1930. aastateni, lõplikult loobuti raha sidumisest kullaga alles 1970. aastatel. Krediitraha eest saab omandada kaupu ja teenuseid ainult siis, kui ka teised inimesed krediitraha tunnustavad. Krediitraha nõuab: 1. Abstraktset mõtlemist 2 Usaldust 2. U ld raha h emiteerija i ij vastu. 3. Reeglina on garandiks riik. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9 Krediitraha probleemid Rahaseadusest on kasu vähe ((kohustab kodanikke keskpanga p g emiteeritud raha aktsepteerima), riik peab tagama ka majanduse stabiilse arengu. Usalduse suurendamiseks kohaliku krediitraha vastu on kasutatud valuutakomitee
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 7 - Rahateooria #1 Loeng 7 - Rahateooria #2 Loeng 7 - Rahateooria #3 Loeng 7 - Rahateooria #4 Loeng 7 - Rahateooria #5 Loeng 7 - Rahateooria #6 Loeng 7 - Rahateooria #7 Loeng 7 - Rahateooria #8 Loeng 7 - Rahateooria #9 Loeng 7 - Rahateooria #10 Loeng 7 - Rahateooria #11 Loeng 7 - Rahateooria #12 Loeng 7 - Rahateooria #13 Loeng 7 - Rahateooria #14 Loeng 7 - Rahateooria #15 Loeng 7 - Rahateooria #16 Loeng 7 - Rahateooria #17 Loeng 7 - Rahateooria #18 Loeng 7 - Rahateooria #19 Loeng 7 - Rahateooria #20 Loeng 7 - Rahateooria #21 Loeng 7 - Rahateooria #22 Loeng 7 - Rahateooria #23 Loeng 7 - Rahateooria #24 Loeng 7 - Rahateooria #25 Loeng 7 - Rahateooria #26 Loeng 7 - Rahateooria #27 Loeng 7 - Rahateooria #28 Loeng 7 - Rahateooria #29 Loeng 7 - Rahateooria #30 Loeng 7 - Rahateooria #31 Loeng 7 - Rahateooria #32 Loeng 7 - Rahateooria #33 Loeng 7 - Rahateooria #34 Loeng 7 - Rahateooria #35 Loeng 7 - Rahateooria #36
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Loeng 7. Rahateooria
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Sissejuhatus
  • Raha funktsioonid. Kõike, mis täidab neid
  • Käibevahend
  • Vää t
  • Maksevahend
  • Väärtuse mõõt
  • Akumulatsioonivahend
  • Raha kui maksevahend
  • Probleem!
  • Raha kui väärtuse mõõdu funktsioon
  • Raha on hea akumulatsioonivahend
  • NB! Ootamatute kulutuste katteks
  • Juhul kui hinnad tõusevad siis raha ostujõud ja säästude
  • Juhul kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude
  • Muul moel (väärtpaberitena kinnisvarana jne) akumuleeritud
  • Muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud
  • Raha ajalugu
  • Kaupa esindav raharaha
  • Kindlustunde annab siin tavaliselt riik
  • Krediitraha
  • Krediitraha probleemid
  • Näid
  • Näide
  • Rahateooria
  • Ülekandemehhanism analüüsib raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste
  • Neoklassikud usuvad et
  • Keinslased
  • Raha erilisus e. unikaalsus
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Raha ei ole unikaalne ainult seetõttu, et ta on kõikidest väärtpaberitest liikuvam
  • Raha agregaadid
  • Raha agregaat
  • Euroopa Liit
  • Hiina
  • Raha (see on kasutusel
  • reisitšekid
  • nõudmiseni hoiused
  • üleöö ja
  • nõudmiseni deposiidid
  • Ebaraha (kvaasiraha)
  • väikesed
  • kuni 2-aastased
  • kuni kahekuused
  • tähtajalised deposiidid ja
  • säästuhoiused
  • rahaturu osakud
  • muud deposiidid
  • Alates märtsist 2006
  • Ei kasutata
  • tagasiostu
  • Panganduse reservid ja raha pakkumine
  • Raha loomine
  • Vahendid
  • Kohustused
  • Rahakordaja e. raha multiplikaator
  • Analoogne kulumultiplikaatoriga. Raha multiplikaator on selle
  • Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab
  • Tegelik rahakordaja
  • Tulemus
  • Kolmandaks
  • Raha pakkumine
  • Rahabaasi
  • Raha pakkumise
  • Raha pakkumine M
  • Järeldus
  • Keskpank ja raha pakkumine
  • Rahaturu reguleerimine
  • Vabaturu operatsioonid
  • Reservimäära muutumine
  • Diskontoprotsendi muutmine
  • Keskpankade muud regulatsioonid
  • KESKPANK
  • Seega
  • Sel juhul on keskpangal probleeme
  • Endogeensed rahateooriad
  • Endogeenne rahapakkumine
  • Finantsilised uuendused
  • Keskpankade kohandumised
  • Uuendused panganduses
  • Finantsuuendused, mis mõjutavad inimesi
  • Kaks muudatust on eriti olulised
  • See on põhjustanud raha ja majandusliku aktiivsuse vahelise esialgselt
  • Finantsilise ebastabiilsuse hüpotees
  • Finantsvõimendus
  • Kinnine rahandus
  • Spekulatiivse rahandus
  • Minsky finantsilise ebastabiilsuse hüpotees
  • Kokkuvõte endogeense raha teooriast
  • Endogeense
  • Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm
  • Kokkuvõte
  • Euroga liitumise kriteeriumite järgi
  • SKPst;
  • Majandusbuum

Teemad

  • Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend
  • töötatakse saamaks palka
  • ettevõtja riskib kasumi nimel
  • SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest
  • majanduslepingud on rahalises väljenduses jne
  • h jõ
  • inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka)
  • raha eest saab eluks vajalikke kaupu
  • see raha jõuab ettevõtete kätte, kes ostavad selle eest kaupade tootmiseks
  • vajalikke tootmistegureid (tööjõudu ja toorainet)
  • Tegelikkus on keerulisem. Lisandub raha ja kaupade liikumine avaliku sektori
  • Arusaamatuste vältimiseks tulevikus tuleb raha mõiste kuidagi piiritleda
  • Tegelikkus on keerulisem. Lisandub raha ja kaupade liikumine avaliku sektori
  • riigi) ning ettevõtete, majapidamiste ja riikide vahel
  • Arusaamatuste vältimiseks tulevikus tuleb raha mõiste kuidagi piiritleda
  • Aluseks on raha funktsioonid
  • Kaasaegses majanduses on
  • rahal ka ajadimensioon
  • Seos tänapäeva ja tuleviku vahel. Majanduslepingud, optsioonid, jne. Riskid
  • funktsioone, võib nimetada rahaks
  • õõt
  • Kauba või teenuse eest tasumine
  • Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ja seega ka
  • likk t
  • majanduslikku tegevust
  • Raha ei aktsepteerita maksevahendina, tema vastu on kadunud usaldus kiire
  • inflatsiooni tõttu või muul põhjusel
  • Eeldab, et leiame kellegi, kes vajab meie pakutavat kaupa ning ühtlasi pakub
  • meie nõutud kaupa Primitiivses ühiskonnas ei olegi see raske
  • Raha alternatiiv on bartertehingud, kus kaup vahetatakse kauba vastu
  • meie nõutud kaupa. Primitiivses ühiskonnas ei olegi see raske
  • Raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu
  • Raha lihtsustab oluliselt raamatupidamist
  • Bilanss ja kasumiaruanne erinevates kaupades? Lihtsam kui kõik varad ja
  • kohustused, tulud ja kulud on rahalisel ühismõõtmel
  • Raha eripära, ta ei ole konstantne võrreldes teiste mõõtühikutega (meeter
  • kilogramm jne). Kui meeter jääb meetriks, siis raha ostujõud muutub
  • Raha väärtuse muutumine tekitab
  • probleeme
  • siis kui raha kasutatakse
  • Täna 10 Eurot maksev kaup ei pruugi sugugi sama palju maksta aasta pärast
  • Raha väärtuse muutumine tekitab
  • siis, kui raha kasutatakse
  • väärtuse mõõduna tulevaste maksete kindlaksmääramisel või võrreldakse eri
  • ajahetkedel tehtavaid kulutusi
  • Seda arvestamata kaotavad võrdlused mõtte, majanduslepingute korral
  • kannab aga üks pool kahju
  • Raha on hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või
  • Raha on hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või
  • alanevate hindade korral
  • tegelik väärtus vähenevad
  • vara ei saa iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada
  • Maksevahendina on aegade vältel olnud kõige erinevamaid asju
  • Maksevahendina on aegade vältel olnud kõige erinevamaid asju
  • Mõned neist on olnud loomset, mõned taimset, mõned mineraalset päritolu
  • kuid samas on mõned neist
  • väärtuslik ka mitterahalises kasutuses
  • mitterahalises kasutuses väärtusetud
  • Rahana kasutatud asjad on hästi säilivad. Kõikide rahade
  • ühisjoon
  • on aga see
  • et mingil ajal ja mingis kohas on neid raha rollis tunnustatud
  • Kaubalises vormis esinenud raha, mis ka väljaspool raha funktsioone omas
  • väärtust, nimetatakse
  • kauprahaks
  • Kaugemas minevikus
  • Rahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne
  • Järgnes metallide kasutamine kauprahana algul kaaluliselt hiljem müntidena
  • Järgnes metallide kasutamine kauprahana, algul kaaluliselt, hiljem müntidena
  • täisväärtuslik
  • kullast, hõbedast või vasest vermitud mündid
  • Metallraha jagunes
  • vaegväärtuslik
  • kaalult kergemat või madalama prooviga)
  • metallist raha
  • Raha täidab oma funktsioone kui inimesed teda aktsepteerivad
  • See eeldab inimeste vahelisi kokkuleppeid (tekkisid algul iseenesest ja andsid
  • raha kasutajaile teatud kindluse)
  • raha kasutajaile teatud kindluse)
  • Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe seni, kuni kasutusel on
  • täisväärtuslik
  • kaupraha
  • Olukord muutub, kui kasutusele tuleb
  • kaupa esindav raha
  • Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa kasutada rahana üsna väärtusetu
  • Kaupa esindav raha on siis, kui teda ei saa kasutada rahana, üsna väärtusetu
  • kes võtab endale kohustuse vahetada
  • Näiteks paberraha, võeti kasutusele Hiinas 11. ja P- Ameerikas 17. saj
  • kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu
  • Krediitraha on kaupa esindavast rahast samm edasi
  • Krediitraha vahetamise kohustust riik enam enesele ei võta
  • Krediitraha korral kasutame e - pangandust, paberraha ja odavat metallmünte
  • Seega võrreldes olukorraga, kus pangad peavad iga hetk olema valmis
  • kuldmünte välja andma, on krediitraha võrratult odavam
  • Kuld- ja hõbemüntide tootmine ja hoidmine on kulukas, transport tülikas
  • Krediitraha korral kasutame e pangandust, paberraha ja odavat metallmünte
  • Krediitraha on üsna uus nähtus
  • Suurem osa arenenud riike kasutas kullastandardit kuni 1930. aastateni
  • lõplikult loobuti raha sidumisest kullaga alles 1970. aastatel
  • Krediitraha eest saab omandada kaupu ja teenuseid ainult siis, kui ka teised
  • inimesed krediitraha tunnustavad
  • Krediitraha nõuab
  • Abstraktset mõtlemist
  • U ld
  • Usaldust raha emiteerija vastu
  • Reeglina on garandiks riik
  • Rahaseadusest on kasu vähe (kohustab kodanikke keskpanga emiteeritud raha
  • Usalduse suurendamiseks kohaliku krediitraha vastu on kasutatud
  • valuutakomitee
  • süsteemi
  • mis oleks väike samm tagasi kaupa esindava raha poole. Seda kasutas Eesti
  • aktsepteerima), riik peab tagama ka majanduse stabiilse arengu
  • mis oleks väike samm tagasi kaupa esindava raha poole. Seda kasutas Eesti
  • ka Hongkong, Singapur ja Argentina
  • aastal ja 1992. aasta alguses kehtis Eestis seadusliku maksevahendina küll
  • rubla kuid tegelikult kasutati väga laialt välisvaluutat mida usaldati
  • rubla, kuid tegelikult kasutati väga laialt välisvaluutat, mida usaldati
  • Põhjus: rubla eest vajalikke kaupu osta oli raske, kui mitte võimatu, välisvaluuta
  • omaniku valikuvõimalused seevastu olid hoopis suuremad. Lisaks võis ta rahulikult
  • tulevikku vaadata sest USA ja Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord oli
  • tulevikku vaadata, sest USA ja Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord oli
  • stabiilne ning dollari ja marga väärtus ei vähenenud tohutu kiirusega
  • ISLM mudelis on siduvaks lüliks
  • raha ja tootmissfääri vahel väärtpaberite turg
  • Eeldati, et kui raha kasutatakse väärtpaberite ostuks, tõusevad nende hinnad ning
  • protsendimäär langeb ja autonoomne kulutamine suureneb. Väärtpaberite turg on küll
  • siduv lüli raha ja tootmissfääri vahel, kuid mitte ainus
  • Sageli omistatakse väärtpaberite turule tähtsusetu osa ja väidetakse, et raha mõjutab
  • majandust teiste kanalite kaudu otsesemalt
  • Vaatleme teisi kanaleid, eriti raha ülekandemehhanismi kohta käivaid eri seisukohti
  • vahelisi seoseid
  • Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi
  • muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni
  • Neoklassikud usuvad, et
  • määra
  • mitte tootmissfääri. See on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema
  • perioodi kohta. Praeguse majanduslangusega pole kooskõlas
  • Keinslased
  • raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus
  • Keinslased
  • Selle vaidluse tulemus on otsustava tähtsusega, sest see määrab rahanduspoliitika
  • struktuuri ja efektiivsuse tulevastel aastatel
  • Raha unikaalsus on asjaolu, et seda ei saa toota erasektoris
  • säilib nii raha funktsioon väärtuse kogujana
  • T i i
  • ää t
  • d t k
  • majanduses isekorrigeerivad jõud vähenevad
  • Teisi väärtpabereid võivad toota ka
  • erafirmad
  • nii et alati on võimalus, et toodetakse
  • liiga palju ja hinnad langevad. Erasektor ei saa muuta raha väärtust, küll aga valitsus
  • majanduses isekorrigeerivad jõud vähenevad
  • Neoklassikute järgi isereguleeruva majanduse aluseks on
  • üldise asendatavuse aksioom
  • Selle järgi kõik kaubad vähemalt osaliselt asendavad üksteist
  • Kui raha on unikaalne, siis ta ei sobi asendajaks
  • Rahal ei olegi häid asendajaid. Seega raha nõudluse suurenemisest tekitatud
  • hinnasignaal ei kandu alati üle teistele turgudele ja üldise asendatavuse aksioom ei kehti
  • vaid ka
  • see, et raha usaldatakse, samas teiste väärtpaberite suhtes …
  • Raha on väärtpaber, mille poole pöördume siis, kui ajad on halvad
  • Pank on äriettevõte ja teenib kasumit
  • Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga võlakohustusi
  • Seaduse järgi tuleb hoida oma käes vajalikku reservi, ülejäänud võivad välja laenata
  • K i
  • älj l
  • t d ii
  • t d d
  • iidik t i
  • Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi
  • Kui raha on välja laenatud, siis võib see muutuda deposiidiks teises pangas, kus see
  • on aluseks andmiseks kellelegi. Laenatakse nii palju, kui seadus ja riskid lubavad
  • nimetatakse
  • osalise reserviga
  • panganduseks
  • Raha loomise protsessi näide
  • Oletame, et pank A võtab deposiidi 1000 krooni. Kui kohustusliku reservi määr on
  • %, siis võib pank A laenata 800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni
  • Esimene etapp
  • Pärast laenu andmist on panga A bilanss järgmine
  • Reservid 200 krooni
  • Nõudmiseni deposiit 1000 krooni
  • krooni
  • Laen 800 krooni
  • Kokku 1000 krooni
  • Võetud laen 800 krooni võib paigutada panka B
  • Teine etapp
  • Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800 krooni võrra
  • Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800 krooni võrra
  • ning ta võib omakorda laenu anda
  • Kui pank B ei pea samuti vajalikuks omada täiendavat reservi, siis laenab ta
  • älj 640 k
  • t b 160 k
  • välja 640 krooni ja paigutab 160 krooni reservi
  • Pärast laenu andmist on panga B bilanss järgmine
  • Reservid 160 krooni
  • Nõudmiseni deposiidid 800 krooni
  • Laen 640 krooni
  • Kokku
  • krooni
  • Kokku 800 krooni
  • Kokku 800krooni
  • Kolmas etapp … jne
  • krooni, mille pank B välja
  • laenas, võib omakorda minna panka
  • C, kes laenab osa sellest välja jne
  • Kui see protsess jätkub ja sularaha
  • vahepeal välja ei võeta, siis esialgne
  • deposiit loob 5000 krooni uut raha
  • Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil
  • matemaatiline (mitte majanduslik) ekvivalent
  • Raha multiplikaatori lihtsaim
  • versioon on “laenuprotsessist
  • väljalangeva” raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus
  • on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja
  • kujul
  • mm* = 1 / R
  • mm* maksimaalse võimaliku väärtuse
  • Madalam kui mm* kahel põhjusel
  • hoiavad pangad sageli oma käes mõningast täiendavat reservi. See
  • tähendab, et antakse vähem laenu ja teenitakse vähem tulu
  • on sularaha väljavõtmine. Kui kliendid võtavad oma arvelt sularaha
  • on sularaha väljavõtmine. Kui kliendid võtavad oma arvelt sularaha
  • siis reserv väheneb ja ka laenu andmise võimalus väheneb
  • Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse
  • mm = ( 1 + C
  • / ( C
  • täht
  • kus C
  • sularaha osatähtsus;
  • kohustusliku reservi määr;
  • Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas
  • täiendava reservi määr
  • olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab
  • mõjutada
  • i, seega poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis
  • juhtub määradega X
  • Täiendav reserv ei teeni pangale kasumit, seega
  • püüavad pangad hoida seda minimaalsel tasemel
  • Täiendava reservi suurus sõltub kolmest faktorist
  • on raha hoidmise tinglik kulu suurem kõrgema protsendimäära korral
  • otsivad pangad kliente agaramalt siis, kui nad võivad saada kõrgeid
  • laenuprotsente
  • kipuvad täiendavad reservid suurenema, kui ei leita tagatisi
  • laenudele
  • Ringluses olev
  • Pankade vajalik
  • Pankade täiendav
  • raha mass CU
  • reserv RR
  • reserv XR
  • moodustavad
  • leidmiseks kasutatakse omakorda raha multiplikaatorit
  • leidmiseks kasutatakse omakorda raha multiplikaatorit
  • ning rahabaasi
  • leitakse
  • Raha pakkumine sõltub seega vahetult nii raha multiplikaatori kui
  • ka rahabaasi suurustest. Lisaks sellele, et rahanduspoliitika püüab mõjutada
  • RR –i mõjutatakse ka MB suurust teiste vahenditega
  • Suurem osa raha pakkumise igapäevasest kontrollist teostatakse riiklike
  • väärtpaberite ostu ja müügi kaudu
  • kommertspankadele
  • Vabaturu operatsioonid mõjutavad pangareservide taset ja seetõttu ka ringluses
  • Kui keskpank otsustab raha pakkumist suurendada, siis ta ostab väärtpabereid
  • üüb
  • oleva raha kogust
  • rohkem, kui müüb
  • See suurendab rahabaasi (MB) ja ka raha pakkumist (M
  • Kasutatakse ka repotehinguid. USA, Jaapan, Euroopa riigid
  • Vastupidine juhtub siis, kui keskpank müüb väärtpabereid rohkem kui ostab
  • Kui keskpank müüb väärtpabereid siis kommertspangas on raha vähem
  • Avatud turu operatsioonid
  • Kui keskpank ostab väärtpabereid siis kommertspangas on raha rohkem
  • Keskpankade kõige tõhusam vahend on võimalus muuta kommertspankade
  • kohustuslikku reservimäära
  • Reservimäära suurendamine vähendab raha hulka mida pangad saavad välja
  • Reservimäära suurendamine vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja
  • laenata
  • Selle tulemusena nii rahakordisti kui ka raha pakkumine langevad
  • Keskpangad muudavad harva reservimäära, sest sel on suur mõju
  • majandusele
  • i ää
  • Kui pank on “tühjaks laenatud” (XR = 0), võib nõutava reservimäära tõstmine
  • tingida vajaduse laenude järele ja põhjustada finantspaanika
  • Kui R
  • kasvab siis kommertspangas on raha laenude jaoks vähem
  • Reservimäära (R
  • muutumine
  • väheneb siis kommertspangas on raha laenude jaoks rohkem
  • Kui nad seda teevad, peavad nad maksma keskpangale protsenti, mida
  • Kõikidel pankadel ja laenuühistutel on õigus laenata keskpankadelt
  • Kui keskpank vähendab laenuprotsenti, siis pangad kalduvad rohkem laenama
  • kutsutakse diskontoprotsendiks. Euroopas euribor
  • ja vastupidi
  • Reeglina on see signaaliks, kas keskpank kergendab või raskendab krediidi
  • saamist
  • Kuna pangad saavad ka mujalt laenata (teised kommertspangad, välismaised
  • allikad jne.) võib diskontoprotsendi muutmine omada kohest ja siduvat mõju
  • pangandusele ja rahaturule tervikuna
  • Diskontooperatsioonid
  • Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb
  • Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb
  • Osadel on õigus kontrollida ostetavate rahafondide ja aktsiate koguseid
  • piiramaks sellist spekulatsiooni, mis oli 1929 a. krahhi üheks põhjuseks
  • Suurt ohtu võivad endast kujutada marginaalsed aktsiaarved ning vastavad
  • FED on kasutanud oma võimu, et kontrollida krediiti paljudel juhtudel
  • Suurt ohtu võivad endast kujutada marginaalsed aktsiaarved ning vastavad
  • aktsiatehingud
  • Korea sõja ajal kehtestati siselaenu suurus, et vähendada kulutamist ja
  • summutada inflatsiooni. Viimati kasutati seda võimu 1980. aastal, kui FED
  • piiras krediitkaartide omandamist
  • piiras krediitkaartide omandamist
  • Tulemus oli vapustav, kuna krediitkaartide omandamise piiramine tõi kaasa
  • majanduse “vaba langemise” (järelmaksuga ostmise võimalus kadus) ja tõi
  • kaasa FED volituste mõningase piiramise
  • Kui keskpank kontrollib täielikult raha pakkumist, siis nimetatakse
  • rahateoorias seda
  • raha eksogeenseks
  • pakkumiseks
  • Sel juhul peaks keskpank olema võimeline viima raha pakkumise kasvumäära
  • kui raha on täielikult
  • eksogeenne
  • siis raha pakkumine on
  • Sel juhul peaks keskpank olema võimeline viima raha pakkumise kasvumäära
  • soovitavale tasemele
  • Kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on
  • raha pakkumine
  • endogeenne
  • majandusliku aktiivsuse põhjustajaks
  • raha pakkumine
  • Sel juhul kaotaks keskpank palju oma võimalusest kontrollida raha
  • pakkumist
  • Kui raha on täielikult
  • siis on majanduslik aktiivsus raha
  • pakkumise põhjuseks
  • Reaalne maailm pole õnnetuseks nii täpselt piiritletud
  • Reaalne maailm pole õnnetuseks nii täpselt piiritletud
  • Sel juhul sissetuleku või raha nõudluse
  • Kui raha pakkumise kõver on
  • horisontaalne, siis muutus raha
  • nõudluses suurendab laenuandmist
  • pankades ning raha pakkumist
  • suurenemine tõstab protsendimäära
  • kuna inimesed on harjunud kasutama
  • kindlat rahakogust
  • eksogeenne pakkumine
  • pankades ning raha pakkumist
  • endogeenne pakkumine
  • Raha pakkumise mõju intressimäärale. M
  • raha nõudlus. Vaidlused
  • kü i
  • eksogeensuse ja endogeensuse küsimuse ümber mõjutavad suhtumist
  • protsendimääradesse
  • tekkimise põhjused
  • Mõ ik
  • d k k
  • lli “l
  • Mõnikord kommertspangad eiravad keskpanga kontrolli, “luues” vajadusel
  • uusi raha liike
  • Kui keskpank piiraks sularaha käivet, annaksid kommertspangad välja
  • ajutisi
  • Rahaturu fondid
  • rediitkaarte
  • või isegi kirjutaksid võlaarveid
  • võimaldab pankadel laenata “üleöist raha” üksteiselt katmaks lühiajalisi
  • Uuendus “üleöö turg”
  • reservide puudujääke
  • seega pangad võivad hoida täiendavaid reserve minimaalsel tasemel
  • tulemus: laenuandmise suureneb reservid piiri peal
  • tulemus: laenuandmise suureneb, reservid piiri peal
  • praktikas tundub, et pangad esmalt annavad laene ja alles hiljem vaatavad
  • üle vajalikud reservid
  • Goodharti seadus: “Iga raha definitsioon, mis saab ametlikuks eesmärgiks
  • kaotab kogu seose tegelike sündmustega kahe aasta jooksul.”
  • Kaks muudatust on eriti olulised
  • ATM)
  • laialdane kasutamine
  • Kõikvõimalike säästu-, hoiu- ja jooksvate kontode tekkimine
  • Kõikvõimalike säästu , hoiu ja jooksvate kontode tekkimine
  • Need olid esimesed kontod, mille baasil anti välja tšekiraamatud ning
  • millelt maksti protsente. Nüüd makstakse protsente enamikult arvetelt
  • Klientide jaoks, kes arvutite abil liigutavad oma arvetel raha, kaotab
  • erinevus tehinguteks hoitava raha ja raha kui väärtuse kogumise vahendi
  • vahel mõtte
  • stabiilse seose kadumise
  • ii ül k
  • Kui raha pakkumine on endogeenne, siis ülekandemehhanism kaotab suurema
  • osa oma tähtsusest, kuna raha pakkumise kasv on majandusliku aktiivsuse
  • tulemus, mitte esmane põhjustaja
  • Raha ja krediit mängivad majanduses tähtsat osa. Minsky näitas, et raha ja
  • võlgnevuse loomise protsess võib majanduse viia finantsilise ebastabiilsuseni
  • t k i fi
  • d t l
  • Ta märgib, et kui firmad võtavad laenuks raha, siis loodavad nad tulevikus
  • teenida piisavalt, et laen tagasi maksta. Firma häving on löök pangandusele
  • Minsky järgi viibki see majanduse ebastabiilsusele
  • Finantsvõimendus
  • kujutab firma võlgade ja omakapitali suhet. Kui firma
  • võtab laenu, siis tema finantsvõimendus suureneb
  • Kinnine rahandus
  • tekib siis, kui sularaha sissetulek katab jooksva
  • võlgnevuse
  • Spekulatiivse rahandus
  • tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev
  • sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi
  • Äritegevuse laienemise algstaadiumitel võib firma suurendada finantsvõimendust
  • Äritegevuse laienemise algstaadiumitel võib firma suurendada finantsvõimendust
  • laenates madala protsendimääraga ja omades häid võimalusi laen tagasi maksta
  • Saab hakkama majanduse laienemise varasematel etappidel. Suhteliselt lihtne oli
  • juhtida võlgu ja maksekohustusi
  • juhtida võlgu ja maksekohustusi
  • Kui laienemine jätkub, võib firma rohkem laenata ja suurendada finantsvõimendust
  • Kui teised firmad mõistavad, et enamik kasudega töötavatest firmadest kasutavad
  • finantsvõimendust edu saavutamiseks, siis võib majanduses suureneda spekulatiivne
  • rahandus
  • Majandusbuumi jätkudes, on selline spekulatsioon väheohtlik
  • Juhul kui firmad suurendavad finantsvõimendust, suurendavad nad ka oma tulevasi
  • kohustusi ning protsendimäärade kasv suurendab neid veelgi kiiremini
  • Kui majanduslik kasv ükskord aeglustub siis saadavad tulud ei kata kohustusi (raha
  • Kui majanduslik kasv ükskord aeglustub, siis saadavad tulud ei kata kohustusi (raha
  • enam ei jätku) ja firmad peavad tegema uusi laene, et tasuda varasemaid
  • Buum lõpeb, kui protsendimäärad tõusevad liiga kõrgele ja lisakrediidi allikad
  • ammenduvad
  • raha teooria aluseks on tees et majanduse areng toob kaasaraha
  • raha teooria aluseks on tees, et majanduse areng toob kaasaraha
  • pakkumise kasvu ja vastupidi
  • Raha pakkumine on endogeenne kahel peamisel põhjusel
  • Pangad annavad esmalt laenu ja alles seejärel vaatavad üle reservid
  • Keskpangad jälgivad sageli mugandumispoliitikat
  • Seega, kui raha pakkumine on endogeenne, siis majandusliku aktiivsuse tõus
  • põhjustab raha pakkumise suurenemise
  • Kommertspangad võivad keskpangad piiravatest meetmetest kergesti mööda
  • Keskpanga roll majanduse suunamisel on sel juhul olematu
  • hiilida, luues uut liiki arveid ja laenates reserve
  • Võlgnevuse loomise protsess
  • õib iia finantsilise ebastabiils seni
  • võib viia finantsilise ebastabiilsuseni
  • Rahateooria makroökonoomika üks komplitseeritumaid ja tähtsamaid osi, kuna muutused raha
  • pakkumises võivad mõjutada kõiki majanduslikke näitajaid
  • pakkumises võivad mõjutada kõiki majanduslikke näitajaid
  • Paljud majanduslikud langused on saanud alguse rahanduse sektorist ja reeglina on kõigi kiire
  • inflatsiooni perioodide juured rahanduslikes põhjustes
  • Vaatamata selles valdkonnas hulgaliselt tehtud uurimustele, on vähemalt
  • kaks põhjust
  • miks
  • tõenäoliselt kunagi ei jõuta ühtsele seisukohale rahanduslikes küsimustes
  • rahanduse põhiküsimus on ülekandemehhanism, põhjuse - tagajärje seos. Kuna põhjust ja
  • tagajärge ei saa kunagi statistiliselt määrata, siis jätkub alati ruumi võistlevatele teoreetilistele
  • argumentidele
  • raha funktsioneerib ühe lülina oleviku ja tuleviku vahel. Kuna tulevik on määramatu, siis
  • järgivad inimesed oma mõtteid, arvamusi ja intuitsiooni otsustades, kas hoiustada või kulutada raha
  • Intuitsiooni modelleerimine on mõttetu
  • Reaalses elus ei domineeri kumbki äärmus ei eksogeenne ega endogeenne rahapakkumine, mistõttu
  • tõde peaks olema kuskil vahepeal. Tänapäeval ollakse veendunud, et
  • raha on tähtis poliitikat muutev vahend;
  • raha pakkumine on küllalt elastne mis teeb raha pakkumise kontrolli erakordselt raskeks;
  • raha pakkumine on küllalt elastne, mis teeb raha pakkumise kontrolli erakordselt raskeks;
  • oma aja on ära elanud vana monetaristlikku raha pakkumise konstantse kasvu määra idee
  • Paljud analüütikud peavad vajalikuks hoolikalt jälgida mõningaid asju (majanduslikku kasvu
  • inflatsiooni, tööpuudust, maksebilanssi jne.) ja muuta vastavalt rahanduse eesmärke
  • Euroga liitumise kriteeriumite järgi
  • a) peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3
  • protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti
  • b) riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu
  • b) riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu
  • vahetuskursi euro suhtes stabiilsena;
  • c) inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti
  • kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud
  • liikmesriigi keskmist;
  • ii i i
  • d) riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2
  • protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi
  • saavutanud liikmesriigi keskmist
  • saavutanud liikmesriigi keskmist

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
pdf
Seminar 7 - Raha teooria
32
pdf
Loeng 9 - Inflatsioon
72
docx
Majanduse alused
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
40
pdf
Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika
30
docx
Majanduse loengud 9-17
82
docx
Rahanduse ülevaade





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !