Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lipiide määramine lõheproovis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Looduslike ühendite keemia
Lõhest rasvhapete määramine
Teostaja :
Matriklinumber:
Juhendaja : Ivar Järving
Õpperühm: YASB
Objekti nimi ja lähtekaal
Lõhe, 0,081g (lipiidide kaalutis 1g proovist)
Töö käik

  • Lõheproov purustati ja homogeniseeriti kloroform:metanooli seguga .
  • Eraldatud lipiidid hüdrolüüsiti leeliselises keskkonnas
  • Hüdrolüüsitud lipiidid eraldati hüdrolüüsumata materjalist heksaaniga happelises keskkonnas, sest leeliselises kk-s ei kulge hüdrolüüs lõpuni.
  • Vabu rasvhappeid analüüsiti TLC (õhukese kihi kromatograafia ) meetodil. Plaadile kanti :
    Analüüsi tulemusel oli näha, et hüdrolüüsimata proovil oli rohkem “plekke” e erinevaid rasvhappeid. Hüdrolüüsitud proovil oli AA standardiga kokku langev “plekk”
  • Viidi läbi kvantitatiivne TLC analüüs. Plaadile kanti AA standard ja hüdrolüüsitud proov . Selle tulemusel nägin , et metüleerimiseks tuleb võtta 25uL rasvhappeid.
  • Rasvhapped metüleeriti diasometaaniga , mille tulemusel saadi rasvhappe metüülester toeatemperatuuril ilma kõrvalproduktideta.
  • Metüleerimise toimumist kontrolliti TLC analüüsiga. Plaadile kanti metüleeritud proov ja rasvhappe standard. Metüülestri vähepolaarsem plekk oli kõrgemal kui polaarema rasvhappe standardi plekk. Plekid olid enam-vähem ühesuurused .
  • Metüleeritud rasvhapetega viidi läbi GC (gaaskromatograafia)
    TLC plaadid
    Identifitseeritud ühendid:
    Ret. aeg
    Rasvhape
    Kaksiksidemed
    Nimi
    Pindala
    RH-de omavaheline % koosseis
    M=g/mol
    6,430
    C 12:0
    Lauriinhape
    11288
    4,42396
    200,32
    7,192
    C14:0
    Müristiinhape
    12438
    4,874665
    228,37
    8,456
    C16:0
    Palmitiinhape
    46056
    18,05013
    256,42
    8,711
    C16:1 w7
    Δ9
    Palmitolehape
    11525
    4,516845
    254,41
    10,248
    C18:0
    Steariinhape
    7340
    2,876672
    284,48
    10,542
    C18:1 w9
    Δ9 cis
    Oleiinhape
    87565
    34,31822
    282,46
    10,626
    C18:2 w6
    Δ9,12 trans
    Linolelaidic acid
    7383
    2,893524
    280,45
    11,133
    C18:2 w6
    Δ9,12 cis
    Linoolhape
    32415
    12,70399
    280,45
    11,937
    C18:3 w3
    Δ9,12,15 cis
    α- linoleenhape
    11622
    4,554861
    278,43
    12,352
    C18:4 w3
    Δ6,9,12,15 cis
    Stearidoonhape
    2900
    1,13656
    276,40
    14,731
    C20:4 w6
    Δ5,8,11,14 cis
    Arahhidoonhape
    871
    0,34136
    304,47
    15,514
    C20:4 w3
    Δ8,11,14,17 cis
    Arahhidoonhape
    2621
    1,027215
    304,47
    15,846
    C20:5 w3
    Δ5,8,11,14,17 cis
    Timnodoonhape (EPA)
    8582
    3,363433
    302,45
    16,349
    C22:1 w9
    Δ13 cis
    Eruukhape (Erucic acid)
    1271
    0,498127
    338,57
    19,291
    C24:0
    Lignotserhape
    421
    0,164997
    368,63
    19,834
    C22:5 w3
    Δ7,10,13,16,19 cis
    DPA
    1210
    0,47422
    330,50
    20,154
    C22:6 w3
    Δ4,7,10,13,16,19 cis
    Tservoonhape DHA
    9523
    3,732227
    328,49
    20,331
    C24:1 w9
    Δ15
    Nervoonhape
    125
    0,04899
    366,62
    • Oleiinhape pärineb oliivist. Neis on 70% oleiinhapet.


    w3 ja w6 rasvhapete
    omavaheline suhe
    on ligi 1:1-le
    Kogu proovi mass 1 g e 1000 mg
    Sellest lipiide 0,081g e 81 mg
    Lähteprooviks (1,00g) valisin lõhe ning GC meetodil tuvastati proovist järgnevad rasvhapped: lauriinhape, müristiinhape, palmitiinhape, palmitolehape, steariinhape, oleiinhape, linolelaidic acid, linoolhape, α-linoleenhape, stearidoonhape, arahhidoonhape, timnodoonhape (EPA), eruukhape (Erucic acid), lignotserhape, DPA, tservoonhape DHA ja nervoonhape.
    Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse poolt 2008. aastal läbiviidud uuringus selgus, et Atlandi lõhes sisalduvad rasvhapped vastavates kogustes järgnevalt:
    100 g kohta
    1 g kohta
    100 mg kohta
    Lipiide
    6,34
    0,0634
    63,4
    neist küllastamata
    Müristiinhapet
    Palmitiinhapet
    Steariinhapet
    0,981
    0,137
    0,632
    0,212
    0,00981
    0,00137
    0,00632
    0,00212
    9,81
    1,37
    6,32
    2,12
    Monoküllastamata
    Palmitolehapet
    Oleiinhapet
    C20:1
    2,103
    0,251
    1,351
    0,279
    0,02103
    0,00251
    0,01351
    0,00279
    21,03
    2,51
    13,51
    2,79
    Polüküllastamata
    Linoolhapet
    α-linoleenhapet
    Stearidoonhapet
    Arahhidoonhapet
    EPA-d
    DPA-d
    DHA-d
    2,539
    0,172
    0,295
    0,083
    0,267
    0,321
    0,287
    1,115
    0,02539
    0,00172
    0,00295
    0,00083
    0,00267
    0,00321
    0,00287
    0,01115
    25,39
    1,72
    2,95
    0,83
    2,67
    3,21
    2,87
    11,15
    Kirjanduse andmed klapivad hästi – enamik kirjanduses olevatest rasvhappetes leidus ka analüüsitavas proovis.
    GC analüüsi tulemusel selgus, et w3 happeid oli segus 14,3%, w6 happeid aga 15,9%. Nende omavaheline suhe on 1:1 ehk w3 rasvhappeid leidus proovis peaaegu sama palju kui w6 rasvhappeid.
  • Vasakule Paremale
    Lipiide määramine lõheproovis #1 Lipiide määramine lõheproovis #2 Lipiide määramine lõheproovis #3 Lipiide määramine lõheproovis #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reeg Pluum Õppematerjali autor
    Looduslike ühendite keemia
    Proov: lõhe

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Looduslike ühendite keemia labori protokoll

    NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi) ning eemaldasime veekihi. Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga. Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära. Kolbi jäänud sademe kaalutis oli 0,0438g=43,8 mg, arvestame, et lipiide oli ~40 mg. 2. Lipiidide hüdrolüüs Lahustasime lipiidid uuesti kloroformi, saadud lahuse jagasime kahe ependorfi vahel ­ ühte 10 mg lipiide, teise kogu ülejäänud lahus. 10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500l 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60 C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs. 3. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine

    Loodus
    thumbnail
    12
    docx

    Toitumise alused.

    1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku

    Toitumisõpetus



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun