varjutuse tõenäosus. Poolvari. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Kuuvarjutuse nägemine, kuu eile öösel. Kuuvarjutuse nägemiseks piisab, kui varju minev Kuu on horisondist kõrgemal - seega on varjutus nähtav poolel maakerast. Selline oli kuu --> 15.09.2010 --> Kuuvarjutus kuul olles. Kui me täieliku kuuvarjutuse ajal juhtuksime olema Kuul, siis näeksime kirka tähistaeva taustal musta ketast, mille ümber on mitmevärviliselt helendav kitsas rõngas. See on Maad ümbritsev atmosfäär, mille rõnga näiv läbimõõt on peaaegu neli korda suurem kui Kuu Maalt vaadatuna. Kuuvarjutuse skeem Pilte kuuvarjutusest.
km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 29 ööpäevaga. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km (4x väiksem kui Maal). Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem (7,36 × 1022 kg). Keskmine tihedus 3,3 g/cm3. Raskusjõud on 6x väiksem kui Maal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s ja teine 2,4 km/s. Varjutused Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline. Kuuvarjutus & Päiksevarjutus Esimene inimene kuul Armstrongi astus Kuu pinnale 21. juulil 1969 kell 2.56. Kuule astudes ütles ta selle kuulsa lause: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks"
Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka sellest väljas olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse Carl Zeissi kompaniile juhtivale optikaseadmete tootjale. http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif Kuuvarjutus Täielik kuuvarjutus on 21. veebruaril ning seda on võimalik jälgida Eestis. Kuuvarjutus on 16. augustil ning seda ei ole võimalik jälgida Eestis.
VARJUTUSED JA KUU FAASID LIISA SALUS 12.KLASS PÄIKESEVARJUTUS Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse, 2-5 varjutust aastas Täielik varjutus ei kesta üle 7 minuti ja toimuvad ~18 kuu järel ja iga 370 a järel samas kohas Osaline varjutus Rõngakujuline varjutus Päikesevarjutust on võimalik ennustada - saaros Viimane varjutus Eestis: 01.08.08 Täielik varjutus Eestis: 2128/2126 FOLKLOOR Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada KUUVARJUTUS Maa on Päikese ja Kuu vahel Nähtav poolel maakerast, toimub 2-5 korda aastas Kestab pikemat aega ~107 minutit Täielik Kuu läheb täielikult Maa varju Osaline Kuu läheb osaliselt Maa varju Saab ennustada päikesevarjutuse järgi KUU LÄBIB `SÕLME KOHTA' 2 KORDA KUUS, KUID...
Päiksesüsteemi planeediks on taevakeha, mis * tiirleb ümber Päikese * on piisava massiga * puhastanud oma ümbruse- tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruskonnas. 6. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikst näha- tekib päikesevarjutus. Kui Kuu vari katab Päikese täielikult, on tegu täieliku päikesevarjutusega, kui aga osaliselt siis on osaline päikesevarjutus. 7. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? Pool Kuust on alati valgustatud ja pool alati valgustamata. Erandiks on kuuvarjutused, kus on siis näha ka rohkem kui poolkuud, või isegi terve Kuu. See osa, mis Kuust on valgustatud oleneb Kuu, Maa ja Päikese omavahelisest asendist, ning muutub sedamööda, kuidas Kuu ümber Maa tiirleb. Olukorda, kus on nähtav kogu Kuu – täiskuu ja olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata- Kuu loomiseks. 8. Mis on teleskoop?
Maidla Põhikool Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4 Andmed kuu kohta 4 Kuuvarjutus ...
See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal
Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Taevakehade valgustatuse või nähtavuse ajutine (enamasti perioodiline) halvenemine, mida põhjustab üksteise ümber tiirlemine või üksteisest möödumine. Varjutus võib olla kas täielik või osaline. Taevakeha valgustatus väheneb, kui üks taevakeha satub teise taevakeha varju koonusesse, mille tekitab kolmas taevakeha (nt. kuuvarjutus, Jupiteri kaaslaste ja Saturni rõnga varjutus). Taevakeha nähtavus muutub, kui kolmandalt taevakehalt vaadatuna satub üks taevakeha teise taha ehk kattub temaga. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks (või
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega.
KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas + Osaline päikesevarjutus + Täielik päikesevarjutus VARJUTUSED Kuu on maa varjus. Nii tekib kuuvarjutus VARJUTUSED Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline VARJUTUSED EESTIS KUNI 2011 (PÄIKESEVARJUTUS)
tähtede suhtes? Kui omaorbiidil liikuv Maa möödubtemastkaugemalliikuvast välisplaneedist,paistabseetähtedesuhtes liikuvatvastassuunastegelikuleliikumisele. 6)Kirjelda päikesevarjutus? Päikesevarjutussiis k ui kuuon maaja päikesevahel. 7) Millised on teleskoobi eelised astronoomilstel vaatlustel? Teleskoop suurendabvaatenurka,võimaldabkogudavalgustsuuremalt pindalaltja täpseltmäärata vaatesuundaMaa suhtes 8) Miks ei toimu kuuvarjutus kaks korda kuus? 9) Millest on tingitud Maa magnetväli? 10) Mis on ekliptika? Ekliptikaon kujutletavsuurringteavasfääril, mida möödaPäikenäivaltomaaastateekondasooritab. II 1) Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Seepõhinebastronoomilistelvaatlustelja füüsikaseadustelnagu relatiivsusteooria.Arvestatakse soojusenergiat,ilmaruumipaisumistja lõputust. 2) Milline on Maa atmosfäär? Erinevteisteplaneetideomasttänuveeja elusorganismide
spetsiaalse filtriga, ei tohiks midagi halba juhtuda. Kuuvarjutus Leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu trajektoor ei läbi igal tiirul Maa varju, sellest tingituna ei ole ka kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Samamoodi nagu päikesevarjutusel, on ka kuuvarjutusel oma liigid: täielik ja osaline kuuvarjutus. Täielik kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu on täielikult Maa varjus. Osaline aga siis, kui Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud. Kuu- ja päikesevarjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele
sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab kasutata vaatlusteks kahe silmaga) ja objektiivide juures (optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile). Kumerlääts Nõguslääts Täielik ja osaline kuuvarjutus Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Täielik kuuvarjutus Osaline kuuvarjutus 2008. aastal saab Eestis jälgida täielikku kuuvarjutust 21
MAA JA TAEVAS 1 Sisukord Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas
Fifth level Päikese ääreosad. Nii näemegi taevas vaid heledat rõngast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuuvarjutus Leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel Ei teki igakord, kui Kuu liigub ümber Maa Nagu päikesevarjutuselgi, on ka kuuvarjutsel oma liigid: täielik ja osaline kuuvarjutus Täielik kuuvarjutus Kuu on täielikult Maa Click to edit Master text styles varjus Second level Third level Fourth level Fifth level Osaline kuuvarjutus Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud Click to edit Master text styles Second level Third level
Veerusõlmeks nimetatakse punkti, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse. Sõlmi ühendavat joont nimetatakse sõlmede jooneks. Varjutuse tingimus nõuab, et täiskuu või noorkuu ajal asuks Päike sõlmede joonel või vähemalt selle lähedal. Sõlmede asukoht taevas on teada, samuti Päikese liikumine. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel. Kuu vari langeb Maale, kui Kuu ise on ekliptikast maksimaalselt poolteise kraadi kaugusel. Kuuvarjutus on võimalik 23 päeva vältel, sest Kuu ei tohi olla ekliptikast mitte üle ühe kraadi kaugusel. Kuu faaside vahelist perioodi nimetatakse sünoodiliseks kuuks ajavahemik noorkuust noorkuuni on 29,531 päeva. Kuuvarjutused korduvad 18 aasta 11 päeva ja 8 tunnise perioodi järel. Päikesevarjutuse perioodiks on 54 aastat ja üks kuu. Päikese vaatlemisel tuleb olla ettevaatlik. Kasutada ei tohi binoklit või teleskoopi.
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?
Kes on selle raamatu autor? Raymond Briggs Kes on "Walking In The Air" muusika autor? Howard Blake (2p) URL http://en.wikipedia.org/wiki/Walking_in_the_Air (1p) Kopeeri siia pilt, millega saab seda raamatut illustreerida.(1p) Lehe URL, kust pildi võtsid (1p) http://en.wikipedia.org/wiki/File:The_Snowman_poster.jpg 5. küsimus 7p Kui suur on Maa ja Kuu keskmine kaugus? 384 400 km Kuidas nimetatakse maa ja Kuu lühimat kaugust? Perigee. Kuidas tekib täielik kuuvarjutus? Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused (3p) URL http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm http://www.winentrance.com/General_Knowledge/Geography/Moon-important-facts.html (1p) Kopeeri siia pilt, mis seletab, kuidas tekib kuuvarjutus. (2p) Pildi URL (1p) http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif 6. küsimus 8 p
· Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4. Teleskoobitüübid + kirjelda ühte lähemalt (ei leidnud kirjeldusi, kahjuks) Läätsteleskoop, peegelteleskoop, raadioteleskoop, satelliitteleskoop. 5
Ööpäeva jooksul liigub Päike tähtede suhtes ida poole ühe kraadi päevas. Ekliptikatasand modustab taeva ekvaatoriga nurga 23,5 kraadi. Ekliptika läbib 12 tähtkuju. (Asub taevaekvaatoril kaks korda aastas: 21 märts ja 23 september.) 8. Mis on sodiaagivöö? Millest see koosneb? Sodiaagivöö, ehk loomaring koosneb 12 tähtkujust. 9. Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral, kus kuu on üle horisondi. 10. Selgitada päikesevarjutuse tekkimist. Joonis. Täielik päikesevarjutus on nähtav seal, kuhu langeb kuu täisvari. Osaline varjutus on nähtav seal, kuhu langeb poolvari. Kuu täisvarju läbimõõt võib olla kuni 250 kilomeetrit. Täielik
valgusallika valgus (poolvari). PÄIKESEVARJUTUS Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikest näha tekib päikesevarjutus Kuna Kuu kaugus Maast varieerub, võib tekkida olukord, et Kuu vari ei kata tervet Päikest vaid ainult nii, et sellest jääb näha rõngas siis nimetatakse varjutust täielikuks rõnga- kujuliseks varjutuseks. Kui Kuu satub Maa KUUVARJUTUS varjupiirkonda, siis ei jõua Päikeselt tulev valgus selleni tekib kuuvarjutus Kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnas, on tegemist täieliku kuuvarjutusega, kui aga poolvarju piirkonnas, siis osalise kuuvarjutusega. KUU FAASID Kuu kuju muutumine taevas KASVAV KUU ( P -PÕRSS) ehk kuu faasid. TÄISKUU Ühe täistsükli pikkus kahe samasuguse faasi NOORKUU
Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib selle vahemaa ühe aastaga. Kõik tähed liiguvad ja on kindlaks tehtud, et mõne aja pärast liiguvad suure- ja väikese vankri tähed kokku ning tekib uus kuju. Erinevates maailma kohtades liiguvad tähed ja päike erinevat pidi. Sellepärast ongi mõnes kohas polaarpäev või polaaröö. Veel asub Tartus meie päikesesüsteemi makett, mille abil saab vaadata, kuidas tekib päikesevarjutus või kuuvarjutus ning kuidas Maa, Kuu ja Päike üksteise ümber tiirlevad. Päikesevarjutuse tekkimiseks peab Kuu olema Päikese ja Maa vahel, kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Ilma Päikeseta oleks Kuud Maa pealt raske näha, kuna päikese valgus peegeldub Kuu pealt ja tänu sellele on Kuud näha. Tartus saab arvuti programmiga vaadata, kuidas tähed ja Päike Maa ümber liiguvad.
Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osaliselt Maa varjukoonusesse, toimub kas täielik või osaline kuuvarjutus. Päikesevarj.-leiab aset siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Täielik varjutus on nähtav vaid seal, kus Maale langeb Kuu täisvari. Seal kus Maale langeb poolvari, on nähtav osake päikesevarjust. Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid, ja tihedused on võrreldavad
Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja ...
TEST 13 Astroloogia 1. Millised komponendid esinevad Päikese kiirguses? a. Valguskiirgus b. Soojuskiirgus c. Ultraviolettkiirgus d. Raadiokiirguss e. Korpuskulaarkiirgus f. Röntgenkiirgus 2. Päikese aktiivsuse tsükli pikkus on 9/10/11 aastat 3. Millal esineb päiksevarjutus, millal kuuvarjutus? a. Kuuvarjutus Maa varjab päikeselt tuleva valguse / Kuu varjab päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse b. Päikesevarjutus Maa varjab päikeselt tuleva valguse / Kuu varjab päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse 4. Millised faktid Kuu kohta on õiged? a. magnetväli puudub b. rakuskiirendus 1,6g (tegelikult 0,16g) c. kaugus maast 384 milj km (tegelt 384 tuhat km) d
Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km.
vahel, varjates päikesevalguse. · Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. · Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. · Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. · Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. · Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008 Kuuvarjutus · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. · Kuuvarjutuse puhul on alati täiskuu. · Ta kestab mõni tund. · Kuuvarjutust on võimalik näha igal pool, kus on öö just sel hetkel. Pildid Aitäh!
Päike valgustab alati poole kuu pinnast, mida me siis näeme Maalt kas täielikult või osaliselt või üldsegi mitte, sõltuvalt sellest, missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täielik päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus tekib, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. See kestab võrdlemisi kaua ning on näha tervel Kuu poole pööratud Maa poolkeral. Kuuvarjutuse ajal on Kuu tumepunane. Astronoomia jaguneb astromeetriaks ja astrofüüsikaks. Astromeetria tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Astrofüüsika uurib taevakehi füüsika meetoditega. Astronoomia uurimisvaldkonda on tänapäevaks tublisti laiendanud atmosfääriväline astronoomia.
Neitsi september Kalad märts 8. Kuu tiirlemine ümber Maa ja pöörlemine toimub vastupäeva. 9. Päikesevarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel ning Maa teatud pind asub Kuu poolt tekitatud varjukoonuses. Päikesevarjutuse koonuse pikkus, mida Kuu tekitab, peaks ulatuma 375000 km kauguseni. Asetseb maksimaalselt 270 km ulatuses ning kestab kuni 3 minutit. Kuuvarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Kuu asub Maa poolt tekitatud varjukoonuses. Kuuvarjutuse koonuse pikkus, mida Maa tekitab, ulatub 1,4 miljoni km kauguseni, on nähtav poole maakera ulatuses ning kestab 1,5 tundi. Maa, Kuu ja päike ei liigu ühes tasapinnas, seetõttu ei toimu päikesevarjutus iga 30 päeva tagant. Kuu orbiit on Maa suhtes kaldu: tasandite vaheline nurk on 5 kraadi. 10.3 teleskoobi tüüpi:
Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem Kuuvarjutus - kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut
Mis on horisont? Silmapiir Mis on seniit ? Kui päike langeb maale 90' nurga alt Milliseid nurki kasutatakse taevakeha asukoha määramiseks ? Kasutatakse ilmakaari, horisonti, seniiti, vaatleja asukohta Taevakehade liigitamine+3N Planeedid ehk rändtähed, mis kuuluvad päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber päikese ( Merkuur, Veenus, Maa ) Millistes liikumistes osaleb maa? Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümbe...
Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Varjutused Kui Kuu on Maa varjus, siis on kuuvarjutus. Kui Kuu katab Päikese ja takistab selle valguse Maale jõudmist, siis on päikesevarjutus. Nagu Maa tiirleb ümber Päikese, nii tiirleb Kuu ümber Maa. Maalt vaadatuna on Kuu mõnikord taevas samal ajal kui Päike. Ehkki Päike on nelisada korda suurem kui Kuu, paistavad nad taevas ligikaudu ühesuurused. Põhjus on see, et Kuu on nelisada korda Maale lähemal kui Päike. Kui Kuu asub otse ühel joonel Päikesega, siis toimub päikesevarjutus
nn.tuhkvalgus on hästi näha siis, kui kuu paistab kitsa ribana tema ülejäänud, varjus olev osa on siis ka nõrgalt valgustatud. Kuu ja päikesevarjutused Tiireldes ümber maa satub kuu 2-5 korda aastas maa ja päikesega ühele joonele ja tekivad varjutused päikesevarjutus, kus kuu varjutab meie eest päikese, ja kuuvarjutus, kui kuu ise satub maa varjukoonusesse. Kui kuu tiirleks maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal. Päikesevarjutuse korral lõikab maa pind kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täisvarju piirkonnas pole päikest üldse näha, tegemist on täieliku päikesevarjutusega. Poolvarju piirkonnas me näeme päikest vaid osaliselt varjatuna ning räägime
12K Arvestuse küsimused ja teemad Kosmoloogiast Planeedid 1. Kuidas määrati esmakordselt Maa ümbermõõtu?(Eratosthenes) 2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3
seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised loodusnähtused on sellega seotud ? Maale langes üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Päikese- ja kuuvarjutus, mis on + kirjeldus. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi.
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 1...
· Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved. · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari lageb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maa-tüüpi planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad tahketest koostiosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus; vähe kaaslasi, pikk ööpäev ja väikesed mõõtmed. 1
Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil (365 päeva, 6h ja 9 minutit) b. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o nurga all (23h, 56 minutit) c. Telje pretsessioon pöörlemistelje muutumine (26 000 aastat) 15. Mis on troopiline aasta? Päikese aastaaeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. 16. Mis on Päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Mis on kuuvarjutus? Maa on Päikese ja Kuu vahel, Maa vari langeb Kuule. 18. Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant? o Kuna Kuu tiirleb 5 nurga all, orbiidid pole paralleelsed. 19. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? a. Võimaldab suurendada vaatenurka toob kauged esemed ligemale b. Võimaldab koguda valgust suurematelt pindadelt saame näha kaugemaid, tuhmimaid tähti c
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peeg...
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb üheksast suurest planeedist, mõnest tuhandest väikeplaneedist ehk asteroidist, planeetide kaaslastest, perioodilistest komeetidest ehk "sabatähtedest" ning teadmata koguses meteoorsest ainest ehk "tolmust", millest Maa atmosfääri sattudes tekib langev täht. Suurteks planeetideks loetakse Päikest ja tema ümber tiirlevaid taevakehi, mis on oma nimed saanud Rooma jumalate järgi - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Vaadeldes planeetide paiknemist kauguse järgi Päikesest saame nad jaotada lähisplaneetideks ja kaugplaneetideks. Lähisplaneedid, mis asuvad seespool asteroidide vööd, on Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Kaugplaneedid, mis asuvad väljaspool asteroidide vööd, on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Samuti saab neid ruumis vaadelda asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Siseplaneedid, mille orbiit asub seespool Maa o...
(100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Loomine Ma a 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis ja poolvarju piirkondadega. 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 11. Kuidas on omavahel seotud tähtede värvus ja temperatuur? (136) Näitavad keemilisi elemente täheatmosfääris, iseloomustab füüsilisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.
Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 2. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4. Millise kuufaasi ajal üks või teine varjutus toimub? Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. S.t., et meie poole on pööratud täielikult Kuu päevapoolne külg. Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. V ASTRONOOMILINE TEHNIKA 1. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kauguste kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaaret järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:........................................................................................................
esimene veerand, täiskuu, viimane veerand, kuu loomine c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Kuu loomine Maa 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) päike kuu maa 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis – ja poolvarju piirkondadega. päike maa kuu 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun 11. Kuidas on omavahel seotud tähtede värvus ja temperatuur? (136) 12. Mida heledam (valge, sinine) on täht seda kuumem ta on (punane, oranž, kollane) on
Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis
Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis
Troopiline aasta aasta mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes on seotud nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus Kuu satub Maa tekitatud varju, Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langed Kuule. Päikesevarjutus Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuu on päikesel ees ning kogu või osa valgusest on varjutatud selle tõttu. 22. Kas väide ''Maa varju läbimõõt Kuu orbiidi kaugusel on 2,5 korda suurem Kuu läbimõõdust'' vastab tõele? Jah, vastab tõele. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Kuu varjutus toimub noorkuu ajal. 24
Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Näiteks Saaremaal asuv Kaali meteoriidikraater. 11. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral, kus kuu on üle horisondi. Täielik päikesevarjutus on nähtav seal, kuhu langeb kuu täisvari. Osaline varjutus on nähtav seal, kuhu langeb poolvari. Kuu täisvarju läbimõõt võib olla kuni 250 kilomeetrit
Lähte Ühisgümnaasium URMAS SISASK Referaat Koostaja: Olgert Viitak Juhendaja: Henri Käärik Lähte 2015 SISUKORD 1.ELULUGU..................................................................................................... 3 2.LOOMING..................................................................................................... 4 3. KASUTATUD MATERJAL................................................................................ 5 1.ELULUGU Urmas Sisask sündis Raplas 9. septembril 1960.aastal. Muusikaga hakkas ta tegelema juba noorelt- üheksaaastasena tegi esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis ja kaks aastat hiljem esines ta esimest korda avalikult. 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga. Sellest sai ka tema üks suurim kirg, mida on tunda ka Sisaski loomingus. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenkolt ning a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
