Kutseharidus (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kutseharidus ?

Lõik failist

SISUKORD
Sissejuhatus 3
Mis on kutseharidus ? 4
Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad 4
Kutseõpe välismaal 6
Praktika kutsekoolis 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad: 10

Sissejuhatus

Paljud meist tahavad kindlasti oma õpinguid näiteks välismaal jätkata. Sellepärast valisimegi teemaks kutsehariduse välismaal. Järgnev tekst annab väikese ülevaate kutseharidusõpingutest välismaal. Juttu tuleb ka...

Mis on kutseharidus?

Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet.
Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist.
Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus . Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat.
Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenädalat, sh vähemalt 40 õppenädala mahus üldharidusaineid.
Kutseõpe keskhariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud keskharidus . Õppe maht on 20-120 õppenädalat. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse õppima asumiseks. Haridus - ja Teadusministeeriumi struktuuri kuulub kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond , mille põhiülesandeks on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks koordineerib kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond Haridus - ja Teadusministeeriumi poolset osalemist kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel.

Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad

Tehnikaalad
Arvutiteadused
Ärindus ja haldus
Kunstid
Tootmine ja töötlemine
Arhitektuur ja ehitus
Põllumajandus,
Metsandus ja kalandus
Tervis
Sotsiaalteenused
Teenindus
Transporditeenused
Keskkonnakaitse
Turvamine

Kutseõpe välismaal
Välismaal saab kutseharidust omandada kahel moel – läbida välismaal terve kursus või osa sellest. Mõningaid takistusi ilmneb alati, sest Euroopa kutseharidussüsteemid erinevad üksteisest oluliselt. Mõnes riigis peavad noored enne kutseõppe alustamist saama kohustusliku keskhariduse, teisel maal võib aga kutsehariduse saada keskhariduse osana . Erineb ka kutseoskuste omandamise viis — see võib toimuda täielikult töökohal või osaliselt ka õppeasutuses. Näiteks Taanis ja Saksamaal on kutseharidus üles ehitatud nõnda, et koolitus toimub nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas. Oluline on teada, et kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega. Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile. Reeglina toimub kutsehariduse omandamine kohalikus keeles, vahest leidub seal ka võimalusi keelekursuste läbimiseks. Selleks, et välismaal läbitud koolitust tunnustataks ka kodumaiste õpingute osana, tuleb selles eelnevalt vastavas õppeasutuses kokku leppida. Eelduseks on see, et õpe välisriigis toimub Eestiga samal haridustasemel. Enamikes Euroopa riikides saab ühes kutsekooli lõputunnistusega ka kutsetunnistuse. Sellisel juhul tuleb kindlasti uurida ka Europassi kutsetunnistuse lisa kohta. Europassi kutsetunnistuse lisa ei ole personaalne dokument ja paljudes Euroopa riikides on kutsetunnistuse lisad vabalt Internetis kättesaadavad. Kutsetunnistuse lisa on oluline juhul, kui on olemas juba Eestis väljastatud kutsetunnistus ja on soov välismaal tööd leida. Meeles tuleb pidada, et välismaal omandatud ühe- või kaheaastane kutseharidus ei pruugi meie haridussüsteemis ja ka tööandja silmis olla iga kord piisavalt aktsepteeritav. Hoopis rohkem hinnatakse välismaal saadud praktikakogemust. Rotary noorsoovahetuse raames on võimalik osaleda aasta-, suve- ja laagrivahetuses. Rotary Noorsoovahetuses saavad osaleda kõik õppivad noored sõltumata õppevormist, sealhulgas ka kutseõppurid. Programmi osalustasu on aastavahetuse puhul tavaliselt 250 €, suve- ja laagrivahetuse puhul 100 €. Ise tuleb tasuda sõidupiletite ning kindlustuse eest.
Praktika kutsekoolis
Kui kogu kutsekoolitusprogrammi läbimine on välismaal mõnevõrra keeruline, siis koolituse praktilise osaga tavaliselt nii suuri takistusi ei teki. Tööpraktika sooritamiseks välisriigis on mitmeid võimalusi. Võid minna omal käel või kooli kaudu, kas vahetusprogrammi raames või sõpruskooli abiga.
Välispraktika on eelkõige õppimine mitmekesisuse kaudu. Põimuvad nii formaalne õppimine kui tööelu , rahvuskultuur ja kutsealane ehk töökultuur.
Praktika teostamine välismaal on keerulisem võrreldes praktikaga kodumaal. Õppeprotsessi mõjutavad nii geograafiline kaugus kui kultuuriline keskkond. Mõnele noorele on välispraktika esmakordne võimalus välismaal viibida ja üksi võõras ümbruses hakkama saamine võib olla hirmutav. Eriti sellises olukorras tuleb suurt tähelepanu pöörata enda turvalisusele.
Kuna praktikal puutud tihedalt kokku uute kolleegidega ja täidad koos nendega tööülesandeid, ei ole kohanemine eriti raske. Sulanduma pead ka kultuurikeskkonda, märgates uusi tavasid ja neid austades. Praktika juurde kuulub lisaks rahvuskultuurile võõra maa töökultuuriga kokku puutumine (kellaaegadest kinnipidamine , meistri ja algaja suhe jm).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tahame öelda, et selle referaadi valmistamisel saime teada palju uut ja huvitavat kutseharidusvõimalustest välismaal ning ka seda kuidas on korraldatud Eesti kutsehariduslik tegevus ja kuidas on korraldatud ülejäänud euroopas kutseharidusõpingud.
Kasutatud allikad:
http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/HARIDUS_JA_KULTUUR/Haridus/Kutsekoolid/
http://www.kool.ee/?9818
http://www.rajaleidja.ee/oppimine-kutsekoolis-3/
http://www.rajaleidja.ee/kutsekoolid/

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kennutz Õppematerjali autor

haridus kutseharidus kutsetunnistus kutseõpe kutsekoolid kutsetunnistuse lisa

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kutseharidus Eestis ja Euroopas

TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik

Sissejuatus õpingutesse

doc

Kutseõpe

Järjest rohkem on levinud mõtteviis, et gümnaasiumisse pole mõtet minna" paberi" pärast, sest majanduslik olukord soosib neid, kel on ette näidata dokument eriala omandamise kohta. Samas saab kutsehariduskeskuses tugeva aluse ka see, kes soovib omandada kõrgharidust peale kutseõpet. Oluline on samuti see, et kutseõppe eest maksab riik. Gümnaasiumi lõpetajad võivad ootamatult leida end olukorrast, kus soov õppida on, kuid raha selleks pole. Õnneks tuleb jälle appi kutseharidus, sest ka peale gümnaasiumi hariduse omandamist, on võimalik õppida omale amet. Samuti õpivad kutseõppes juba küpsemasse ikka jõudnud õppurid, kes soovivad oma ellu vaheldust ja on leidnud uued väljakutsed. Nii kaua kui kutseõpe on kättesaadav kõigile soovijaile, sõltumata majanduslikust olukorrast, areneb nii kutseõpe ise, kui neis õppivad õppurid. Kutseharidus on üheks alustalaks Eesti majanduses........................................................5 1

Sissejuatus õpingutesse

doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

kirjas õppekavades. Enamasti tuleb kutsekooli lõpetamiseks ära teha kooli õppekavas ette nähtud eksamid, arvestused, lõputööd, kontrolltööd või erialase lõpueksami sooritamise asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga. Mainitud on ka õpingute jätkamist, selles paragraafis on juttu sellest, millised võimalused on õpilasel peale kutse omandamist edasi õppimiseks. Läbi käib ka teema kutsesüsteem Eestis kus on mainitud eesmärke milleks on seda vaja ning mida kutseharidus kui selline üldiselt endast kujutab ja miks seda on kutsehariduse omandajale üldse vaja ning üheks tähtsamaks asjaks millest tuleb juttu viimastes paragraafides on see, kuidas on võimalik saada kutse tunnistust, mis paberid ja taotlused on vaja õpilasel täita enne, kutsetunnistuse kätte saamist. Viimaks tuleb referaadis juttu ka sellest, milleks on vaja võõrkeelte oskust kutsehariduse omandajale

Ühiskond

odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

Mida kõrgem tase, seda suuremad on situatiivsete ja distsiplinaarsete teadmised. Teine kodutöö pm sama, et arutelus on ka asjad olemas saad sealt noppida Kutsehariduse alguse ajalugu Euroopa riikides Wollschläger, N., & Reuter-Kumpmann, H. (2004) artikli järgi Eesmärk: Euroopa Liidu saamine maailma kõige dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks. Selle strateegia oluline komponent on kvaliteetne kutseharidus seda eelkõige sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamise seisukohalt. Mulle väga meeldis artikli alguses toodud Karl Popperi kohta toodud tutvustav kirjeldus (Karl R. Popper (1902-1994 )koolist välja langeja, puusepa õpipoiss), see sisendab lootust, et õpilane võib olla küll koolist välja langeja, kuid sellegi poolest võib saada temast KEEGI, kui ta leiab enda jaoks õige tee.

kutsepedagoogika

docx

Tartu kutsehariduskeskuse hotell

alusel antud õigusaktidest. Peamine strateegiline dokument on Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2008 2013. Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mis koostati TKHK personali, õppijate ja huvipoolte laialdasel osalemisel. Lähtudes arengukavast on koostatud tegevuskava, mis sisaldab detailsemalt sihte, eesmärke ja programme järgnevateks aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on tulevikku suunatud haridus, innovaatilisus ja koostöö. 2.2. Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid, kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid

Organisatsioonikäitumine

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

praktiliste õpiväljundite osakaal õppekavast.  Lisaks tasub endalt valiku langetamisel küsida, milliseid võimalusi pakub omandatav eriala pärast lõpetamist tööturul. Vastasel juhul ei pruugi võõrsil kogutud teadmised ja kogemused leida rakendust kodumaal. Esmatähtis on teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja aksepteeritav ka teis(t)es. Ka tasuta haridus tähendab kulusid Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides nagu näiteks Taanis on haridus suures osas tasuta, tuleb arvestada võõrsil kaasnevate elamis- ja lisakuludega (nt ülikooli sisseastumise tasu, vajalike dokumentide vormistamine ning olme- ja toidukulud). Näiteks Kopenhaagenis on Euroopa Liidu liikmesriikide tudengitele õppimine tasuta, kuid Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures

Nõustamine

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

384

pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö?

Õigus

Rohkem sarnaseid