Kunstiajaloo kordamine

Tuvike, Annemai

Kunstiajaloo kordamine (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 HALB

Lõik failist

Kordamine kunsti tööks

Sissejuhatus kunsti

Kunstiga tegelevad 2 ainet: kunstiajalugu ja kunstiteooria
Kunstiajalugu vaatleb kunsti tekkimist ja selle arengu perioodi.
Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus.
Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal.
Ilu on mitmesugust
Kunst ja ilu on vaataja silmades
Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus.

Eelajalooline kunst

Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming.
Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused
Tan-tan Veenus nais jumala kultus
Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju
Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast
20-21 sajandil leiti koobas, kus olid karbid, milles olid augud. Ja nendest karpidest tehtud ehted on kunstis vanimad.
Koos ehetega leiti tööriistu, mis olid kaunistatud.
Hetkel on need koopad turistide jaoks suletud.
Kõige vanem keraamika on leitud Jaapanist. Homon kultuur 30000 - 2000 eKr. Kuid keraamika häda on see et ta puruneb kergesti

Mesopotaamia kunst

Mesopotaamias areneb välja esimene kunsti liik.
Kuskil 4000 aastat eKr jõuab Mesopotaamia aladele esimene rahvas nimega sumerid . Sealt sünnib omalaadne kunst
See jääb tänapäeva Iraagi aladele
Sumerid on inimesed, kes teada olevalt võtavad kasutusele kirja. Hiljem see lihtsustub ning saab nime kiilkiri .
See nimetus tuleneb sellest, et kirjutati peamiselt savitahvlitele. Kõikidest tekstidest ei ole võimlik aru saada.
Sumerid tulid Mesopotaamia aladele, kusagilt põhjast mägedest. Nad hakkasid rajama kunstlikke kõrgendikke ja kõrgendike tippudesse ehitati templid. Neid templeid hakati nimetama Tsirkuraatideks nendelt aladelt on läbi käinud väga palju erinevaid rahvaid: Sumerid, Ankad, Assüüria ja Babüloonia rahvad umbes 3000 eKr - 6000 eKr.
Mesopotaamiale väga iseloomulik kuju on Lamassu. Need olid paigaldatud linnaväravatesse, eesmärgiks kaitsta riiki ja kuningat.
Enamus Babülooniast leitud esemetest on ära viidud .
Aakalased, Assüürlased kujutasid endast palju sõjakamaid rahvaid kui Sumerid ja Babüloonlased.
Surev emalõvi oli nende jaoks väga oluline sümbol.
Istrai värav oli algselt pärit Babülooniast aga sealt on see tükk tüki haaval minema viidud Saksamaale ja on säilinud tänapäevani muuseumis.

Egiptuse kunst

Kogu Egiptuse tsivilisatsiooni ja riikide ajaloo vältel on kunst säilinud väga ühtselt.
Egiptuse kunst sai alguse umbes 3000 eKr.
Alguses jagunes Egiptus Ülem- ja Alam- Egiptuseks
See püsis peamiselt kuni 1 sajandini eKr.
Esimene teadaolev kuningas oli Kleopatra .
Enamik kunstist on säilinud hauakambrites, mis on seotud suurelt religiooniga või hauataguseeluga.
Hästi iseloomulik oli monumentaalstruktuur.
Egiptuse kultuurile oli iseloomulik, et kujusid raiuti kivist välja ja et kujud ei seisnud ise püsti vaid neil pidi olema mingi toestus.
Algne Egiptuse kiri oli piltkiri . Hetkel seda tõlkida ei osata.
Egiptuse kunst oli vahetult seotud preesterlusega.
Nad säilitasid inimeste säilmeid ja ka loomi. Inimestel kellel polnud nii palju jõukust et tervet keha säilitada pärast surma, mumifitseerisid ainult pea.
Egiptlaste kõige püham loom oli kass , kuid neid on veel
Nende arust oli see elu väga oluline mis oli pärast surma ja nende arust läks inimese hing läände.
2500- 2400 loetakse püramiidide varasemaks ehituse alguseks. Ehitus oli orjanduslik.
On leitud ajutisi asulaid kus ehitajad elasid.
Püramiidid paiknevad üleujutuste piiril, nende kõrguseks on kuni 146 m
Püramiide valvab Sfinksi kuju, kellel oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised

Amarna periood

Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul. See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks – u. 20-30 aastat
Kamarna e Ahet-Aton – vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn
Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud
Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks.
Vaarao Ehnaton viis läbi usulisi reforme ning kuulutas peajumalaks Atoni (päikesejumal)
Rajab linnad, kultuskeskused ja templid

Minoa kultuur

Kreeta kultuuri hakati nimetama minotauruse kultuuriks
Aeg mil see oli 3000- 1500 eKr
Seda varajast kultuuri on nimetatud ka Kükloobiliseks kultuuriks.( nimetus on tulnud kujude järgi)
Sel perioodil ei olnud mingisuguseid kaitserajatisi
Inossos oli Kreeta saare peamine linn, kus oli samanimeline palee, mis pärineb 1800 eKr
Seal võetakse kasutusele sambad, mis olid üldiselt küllaltki jässakad, samba otsas oli nn pea (mis oli ehisosaks), enamus olid puust kuid oli ka kivist. Hästi palju kasutasid kreeklased erksaid värve. Siseruumid olid kaunistatud seinamaalingutega ehk freskodega, mis olid taas hästi kirkad.
Kreeta pühaloomaks on olnud arvatavasti härg.
Väga tuntuks on saanud kreeka vaasid , mis olid alati kaunistatud ning tihti just mereloomadega, millest tuntum oli kaheksajalg .
Minoa kultuuris toimusid härjamängud, mid tüdrukud ja poisid harrastasid teha. Sellest osavõtt tähendas et oled täiskasvanuks saanud.
Miona kultuuri on peetud väga tantsuliseks ja mänguliseks kultuuriks.
Põhisümbol Minoa kultuuris oli kirves , mis oli kullatud ja lühikeseservaga
Peale 1500 aastat käis allakäik ja selle märgiks on olnud paleede mahalõhkumine ja itte taastamine

Etruski kunst

Elasid Itaalia poolsaarel
See jääb ajavahemikku 450-500 eKr
Varasemad Itaalia kuningad olid pärit Etruskidest
Nad olid väga meisterlikud nad valmistasid pronksist skulptuure ja tööriistu
Neile oli sammuti väga oluline see, mis juhtub inimese hingega pärast surma.
Teist poolsust valvas Kimäär, kellel oli kolm pead: lõvipea, sabaussipea, kitsepea
Etruskide jaoks oli väga oluline tants ja nad asutasid väga sporti

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annemai Tuvike Õppematerjali autor

eelajalooline kunst mesopotaamia kunst egiptuse kunst jpm

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast

Kunstiajalugu

wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne. Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud Kujutati ka loomi ja linde Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist Meduni Haned Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr Mesopotaamia kunst Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga

Kunstiajalugu

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda.

Ajalugu

doc

Kunstiajalugu 10.klassile - Kunstiliigid

millele paber surutakse - Lametrükk trükitehnika, milles on trükiplaat täiesti lame, värv kinnitatakse keemiliste võtetega · Joonistused (söe-, grafiit-, pastell- jm joonistused) 5. TARBEKUNST tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö MÕISTED Kujutav kunst graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Disain 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine Realism reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist Naturalism jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult

Kunstiajalugu

docx

Kunsti 10. klassi materjal

Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres.

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu

doc

Muinasaja, Vana-Egiptuse, Mesopotaamia kunst

KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid