Kooseluseadus tänapäeva ühiskonnas Kooseluseaduse vastuvõtmine tekitas eestlaste seas tõsist poleemikat. Hämmastama pani see, et mitte kunagi varem ei ole juhtunud ühegi seadust vastu võttes nii, et poolt olijad võidavad vaid paari protsendiga. Kui varem oli tehtud (mitteametlik) hääletus eestlaste seas kas kooseluseadus tuleks vastu võtta, siis enamus oli sellele vastu. Üheks põhjuseks võib olla vale arusaam. Kooseluseadust on käsitletud kui homoliikumise püüdlust saada homoseksuaalsetele suhetele õiguslik tunnustus ja seeläbi ühiskondlik heakskiit, kuid see ei ole ainukene eesmärk. Tänu sellele seadusele saavad end registreerima hakata paarid, kes elavad vaba abielus, kuid soovivad sarnaseid õigusi, mis tulenevad abieluga. Nad saavad õiguse jagada oma vara, hoolitseda oma partneri laste eest ning olla täieõiguslik perekond. See seadus on ideaalne neile perekondadele, kes ei soovi abielluda, kuid registreeri...
Kooseluseadus võeti vastu 9. oktoobril 2014. See on seadus, mis lubab Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud. Olen arvamusel, et kooseluseadus pakub kaitset erinevatele perekondadele. See seadus ei ole mõeldud ainult samasoolistest paaridele vaid ka meile kõigile, kes otseselt ei taha abielluda või pole selleks võimalust. Kooseluseadus pakub meie lastele kaitset juhuks kui kummagi vanemaga peaks midagi juhtuma. See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju. On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie rahvast näitab välja pahameelt seaduse suhtes
lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht • Abielu sõlmitakse on Eestis mehe ja naise vahel • Abielu ei või sõlmida isik, kellel on abielu sõlmimise ajal kehtiv kooseluleping Abielu ja kooselu
Nimi: Klass: Iseseisev töö: ,,Mida ütlevad perekonna kohta seadused?" 1. Põhiseadus 2. Perekonnaseadus 3. Lastekaitseseadus 4. Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27
1. Leia intervjuust võimalikult palju väiteid selle kohta, et kooseluseadus ei põhjusta ühiskonnale kahju. Homoseksuaalsus on kaasasündinud kalduvus, kus inimesel ei ole vaba valikut. Propaganda ei mõjuta, nt. noori, et valid kas ühe või teise orientatsiooni, vaid see lihtsalt kujuneb välja. Homoseksuaalsetes perekondades kasvavate laste kohta on uuringud, mis näitavad et see pole lapse arengule probleem ja nende maailmapilt vastab tavapere omale. Homoseksuaalsus ei ole psüühiline häire
Riigipühal töötamise eest makstakse 2-kordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku ka täiendava vaba aja andmise osas rahalise hüvitise asemel.Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töö tegemise kohta. 24. Leidke 2-3 argumenti, miks selle seaduse vastuvõtmine on vajalik. Kooseluseadus võimaldab registreerida kooselu kahel täisealisel inimesel, kes elavad koos. See kaitseb neid ja nende lapsi võimalike probleemide puhul. et igal inimesel oleks võimalik oma kooselu mõistlikul moel korraldada. Kuidas aitab see kaitsta samasooliste kui ka erisooliste paaride õigusi? kooseluseadus annab võimaluse saada seaduse kaitse kõikidele peredele, sealhulgas kahest samast soost inimesest ja nende lastest koosnevale perele. 25
Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg hakkab see inimene palvetama ja veel imelikum on seda näha, kui ta teeb seda näiteks koolis. Samuti oli meile võõras kooseluseadus. See seostus kõigi jaoks omasooliste kooseluga. Ka nendele vaadatakse meie ühiskonnas viltu, eriti kui neil on laps. Mis mõttes tal on kaks ema või kaks isa? Meil on tavapärased ikka traditsioonilised pered, kus on ema ja isa. Neil lastel saab koolis raske olema. Koolikiusamine puudutab ka traditsioonilisest perest lapsi, kes on siis natuke paksemad, rumalamad, vaesemast perest jne. Koolikiusaja leiab alati põhjuse. Ka siin saavad vanemad kodus palju ära teha
Ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane arvab, et see ei ole riigi otsustada , keda armastada, sest armastus on tema arvates üks parimaid tundeid. Rebane veel arvab ka seda , et homoseksuaalsus on kaasasündinud mõndadele inimestele ning et ühiskon , milles me elame peaks sellesse teemasse tolerantsusega suhtuma. Me ei tohiks kedagi endast halvemaks pidada ainult selle pärast, et teine inimene on homoseksuaal. Samuti leiab Peeter Rebane , et kui kooseluseadus vastu võetaks ei muutuks riigis suure osa inimeste igapäevaelus sisuliselt midagi, kuid me astuksime riigina suure sammu tolerantsuse poole. Arutati ka Toompeal toimunud protesti.Võeti mitmetelt inimestel intervjuud. Arvamusi oli mitmeid ning minu arvatest ütles saatejuht õgesti, et arvamused olid seinast seina e. ühed inimesed olid jängsalt kooseluseaduse vastu , teised aga ütlesid, et nende arvates demokraatia põhimõtte on võrdõiguslikkus ,
aastal maavärin, millele järgnes hiidlaine ning mis nõudis rohkem kui 19 tuhande inimese elu. Looduskatastroofide kõrval ei pea me ka kartma, et keegi meile sõja kuulutaks, kuna sellisel juhul saabuks abi NATO-st. Geograafiliselt hea asukoha ja välise abi tõttu võime ennast Eestis turvaliselt tunda. Eestis on sõnavabadus. Me kõik võime avaldada oma arvamust ja arutleda erinevate teemade üle, mis kõigis riikides ei ole lubatud. Viimasel ajal on palju ärevust tekitanud uus kooseluseadus, mis lubaks enda kooselu registreerida ka samasoolistel paaridel. Oli hulk inimesi, kes olid selle seaduse vastu ja neil oli võimalus minna Toompeale meelt avaldama. On ka tegevusi, mis on seadusega keelatud, kuid nende teemade üle arutleda võib ikka. Väga palju juttu on olnud kanepi legaliseerimisest. Kanepi tarvitamine seadusega lubatud ei ole, küll aga ei ole keelatud nendel teemadel arutlemast. Võime alati avaldada oma arvamust teemade üle, mis meile meeldivad või ei meeldi.
poliitika Paranduste väljapakkumine ümberkujundami st, parandamist mõjutada. 6. Too üks konkreetne näide poliitikast, kus on eri osapooltel vastandlikud väärtused, huvid. Näide LGBT õigused Kellel on LGBT ühing vs SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastandlikud huvid? Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Kuidas on seni Kooseluseadus. teemaga seotud problemaatikat lahendatud? Millised võiksid Mitte arusaadav olla edasised arengud? 7. Vali üks näide ja too välja erinevad teadmispõhiseks poliitikakujundamiseks olemasolevad tööriistad. Näide Kliimapoliitika arengukava Millest lähtuda Teiste riikide poliitika tulemused, teaduslikud uuringud, poliitikast elluviimisele mõjutatud valdkondade huvirühmade arvamused eelneval prognoosimisel
Pluralismi võimalikkus Eesti ühiskonnas Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Seda ei pea tegema mitte ainult Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu inimesi positiivselt mõjutades, vaid tihti on probleem üksikisikutes ja ühiskonnas üldiselt. Esimese asjana tuleb töötada tolerantsuse kallal. Minule isiklikult jääb mulje, et paljud eesti inimesed ei ole tolerantsed nn ’võõraste’ vastu. Ei tolereerita teisi uske, rasse ning rahvuseid. Hetkel on väga aktuaalne pagulaste teema ning kahjuks on nendega tulekuga seoses pigem negatiivne vastukaja. Kohati on kindlasti probleemiks see, et inimesed kardavad ning elavad teadmatuses. Nad arvavad, et pagulased tõsiselt soovivad siia tulla. Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest, kes on pidanud oma ...
Kindlasti leidub ka muid arvamusi nende kohta veel. Isiklikult arvan ise, et kõige suurem sallimatuse põhjus ongi keelebarjäär. Isegi, kui nad oskavad eesti keelt, siis nad ei ole altid seda rääkima. Keele oskamatuse tõttu või rääkida mitte tahtmise pärast ei suhtlegi eestlased venelastega ja tekivad eelarvamused ning sealt saavadki alguse konfliktid. Eestis võib leida ka sallivuse jooni. Näiteks on Eestis just hiljuti vastu võetud kooseluseadus. See tähendab seda, et samast soost inimesed võivad koos elada, abielluda ning lapsi kasvatada. Mina ise arvan, et see on suur samm tolereeriva ühiskonna poole. Selle vastu oli palju protesti, kuid enamik siiski olid poolt ning mulle näib, et nüüd on see teema tagaplaanile jäänud ja inimesed on sellega leppinud. Eestlased on kahe käega ajaloos kinni ning ei suudeta edasi liikuda ning nad ei ole lihtsalt tänapäeva olukorraga harjunud
XXX Politoloogia MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui...
3) Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? POOLT VASTU Samasoolistel peaks olemas erisoolistega Abielu on jumalast antud? (Delfi) võrdsed õigused. Igal inimesel on õigus valida kellega ta oma elu jagab, olgugi see siis samast soost isik. – Isikupuutumatus ja õigus privaatsele elule. (Inimõigused) Lubades samasooliste abielu, näitame välja Kooseluseadus on juba olemas. enda tolerantsust. (Delfi artikkel) Paljud meie homoseksuaalidest kaaskodanikud Traditsioonilised perekonna väärtused ei lase ei julge end näidata kartes ühiskonna samasoolistel abielluda, sest see on vastukõlas. diskrimineerimist. Ükski inimene ei peaks häbenema enda isiksust, lihtsalt seetõttu, et ühiskond seda aksepteerida ei suuda. 4) Kohustuse- eetika Olukorraks tooksin siis tõe rääkimise
2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid läbi sotsiaalmeedia rahvusvahelisele tasandile • Arvamuslood 7) Kujundada avaliku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades ühiskonnas toimuvat • Ühtne arusaam mingistest tegudest • Negatiivne kajastus nt. poliitikute halbasid tegusid
Abielu ja abiellumine 1. Kuidas eristuvad mõisted abielu ja kooselu, lähtudes seadustest. Abiks võtke perekonnaseadus ja kooseluseadus. Abielu Ühised jooned Kooselu 1. Abielu sõlmitakse mehe ja 1. Nii abielluda kui ka 1. Kooselulepingu võivad naise vahel. kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, sõlmida täisealised isikud. kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö 1.Too 5 näidet Eestist kui heaoluühiskonnast. 1. Sünnitoetus iga sündiva lapse pealt maksab riik vanemale 320 eurot. 2. Samasooliste kooseluseadus iga abielu on aksepteeritud. 3. Töötuskindlustus tagab töötuks jäänud töötajale asendussissetuleku, mis samas toetab tööotsinguid ja pakub tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal. 4. Sooline võrdõiguslikkus hääletamisõigus kõigil vähemalt 18.aastastel kodanikel, nii naistel kui meestel. 5. Tulude ümberjaotamine väiksemate võimalustega ehk majanduslikult vähem kindlustatute kasuks näiteks organisatsioon Eesti Toidupank. 2
võimude lahusus, Riigikogus on esindatud mitu parteid ja ideoloogiat. Samuti eksisteerib sõnavabadus ja vaba ajakirjandus. Siiski tundub, et midagi on puudu ning rahvas pole rahul. Ilmselt jääb puudu erakondade läbipaistvusest, sest tihti jõuavad meediasse rahaskandaalid, milles pole teada, kuidas on kasutatud parteiraha. Samuti võiks olla rohkem kodanike kaasamist tähtsatesse otsustesse, et rahvas ei tunneks end väljajäetuna. Näiteks kooseluseadus, mis tekitas paljudes pahameelt, oleks võinud minna rahvahääletusele, et inimesed oleks tundnud, et nende arvamust on kuulatud. Kooseluseadusega kaasnes Eesti ühiskonnas terav debatt ning üle pika aja oli näha, et eestlastele lähevad poliitilised otsused korda. Sellepärast pettusid paljud Eesti poliitikutes, sest Riigikogu liikmed ei vastanud ega lugenud isegi eraisikute kirju. Seega arvan, et demokraatia on Eestis veel noor ning aja jooksul see areneb.
Tulenevalt Kooseluseaduse § 15 lg 2 ja lg 3 võib Merit lapsendada Sirli lapse PKS 2 osa peatüki 11 järgi. Variant a: Kas olukord muutuks kui Merit ja Sirli oma kooselu ei oleks registreerinud? Jah muutuks, siis ta ei saaks last lapsendada. Variant b: Sirli ja Merit lähevad lahku. Millised on Meriti võimalused lapsega suhtlemiseks? Analüüsi nii registreeritud kui registreerimata kooselu erisusi antud olukorra puhul. Registreeritud kooselu: Kooseluseadus § 23 - § 143 lg 4 Registreerimata kooselu:§ 143 lg 4
PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Nimeseadus (NS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Asjaõigusseadus (AÕS) Võlaõigusseadus (VÕS) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) Perekonnaseisutoimingud
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääki...
Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid.
reguleerida perekonna loomisega kaasnevad õigused ja kohustused, tagada üksikvanemate õigused, hoida ära laste ja abitute seksuaalne kuritarvitamine ning kaitsta inimesi nii perekonnas kui ka perekonna lagunemise korral võimaliku materiaalse ülekohtu ning vägivalla eest. Aga kuidas on Eestis? Eesti Vabariigis on kõik vastupidi. Kõige rohkem tähelepanu on paari viimase aasta jooksul Eestis saanud nn kooseluseadus ja sellega haakuvad probleemid, kusjuures sedagi on kasutatud ühiskonnas vastuolude tekitamiseks. On osatud jätta mulje, et kõigile peaksid korda minema eeskätt homoseksuaalide probleemid ja eluraskused, justkui teistel (heterotel) polekski probleeme, mida on raske või võimatu prevaleeriva taustasuhtumise oludes leevendada. Seadusandlus tegeleb homoseksuaalidega, heterote probleemid on kollase ajakirjanduse pärusmaa, kus üks abieluväline suudlus
nähtus, mis juriidiliselt jõustus aastal 2016. Kuna seadusandja pole kooseluseadusele rakendussäteid veel loonud, siis kaasneb sellega mõningaid probleeme. Notar Priidu Pärna selgitas teleintervjuus, et kohtupraktika raames on täidetud õiguslüngad lugedes kooseluseadust jõustunuks, kuid murekohad tekivad toetuste, ravikindlustuse jm taotlemisel, sest kooselulisi suhteid ei registreerita riiklikes registrites. Muuhulgas viitas notar sellele, et kooseluseadus võiks olla kohaldadatav ainult samasooliste paaride puhul, et mitte tekitada segadust abieluliste suhetega.4 Riigikohtu määruse nr 5-17-42/9 p 32 kinnitab eelnevaid selgitusi, lugedes kooseluseadus jõustunuks 2016. aastal. 5 Sellegipoolest on jõudnud kohtusse kaebus, milles isikud leidsid, et nende perekonda koheldakse kooselulises suhtes ebavõrdselt võrreldes abieluliste peredega. Täpsemalt ei nõustunud riik maksma sotsiaaltoetust, sest seadus nägi ette seda ainult abikaasadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
