Köögiseadmed ja töövahendid. KATRIN ANTSON KEHTNA KHK 2018 Suurköögis kasutatavad töövahendid Mõõtevahendid Eeltöötlusvahendid Kuumtöötlusvahendid Mõõtevahendid. Mõõtelusikad Maitseainete, kergitusainete jms mõõtmiseks; plastmassist või roostevabast terasest. Mahumõõtemärgistus nõu ülemise servaga tasa. Mõõtevahendid Mõõtekannud Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel; roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. Roostevabast terasest mõõtekannud sobivad kuumade ja külmade vedelike ning kuivainete mõõtmiseks; plastikust mõõtekannud sobivad külmade vedelike ja kuivainete mõõtmiseks. Mõõtevahendid Kulbid Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti
Töövahendid köögis MÕÕTEVAHENDID: MÕÕTEKANNUD – Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel, roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera sobiv pikkus on ~ 8 cm, otsast laugja kujuga ja terav.
Kuressaare Ametikool Majutuse ja toitlustuse õppesuund Kokk Suurköögiseadmete õpetus Merli Pilter KO-14 Köögi planeerimine ja seadmed köögis Referaat Juhendaja õp. Halliki Väli Kuressaare 2014 Toitlustusettevõtte planeerimisel on tähtsad ruumide otstarbekus ja hubasus. 1 Ideaalne oleks, kui ruumi olemust võiks tootmisiseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanil määratakse tootmis- ja teenindusprotsessiks vajalikud ruumid ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ja paigutatakse need planeerimise aluseid arvestades. Lisaks planeeritakse vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ja kanalisatsioon. Algusest peale võetakse arvesse
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Erivahendid 3.Sõelad ja kurnad 4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud 5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud 6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud 7.Kokkuvõte Sissejuhatus Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeldivat lugemist!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kerli Lek; Mirle Jants Rühm 011K KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Kerli Lek; Mirle Jants Köögis kasutatavad garneerimisvahendid Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISVAHENDID 4 1.1 KAUNISTUSNOAD 4 1.2 KAUNISTUSLUSIKAD, -KULBID 5 1.3 RIIVID 5-6 1.4 MUUD KAUNISTUSVAHENDID 6 KOKKUVÕTE 7
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 021M Majapidamiskaubad Õpimapp Õpetaja: Aive Antson Tallinn2008 Sisukord Metallmajapidamisnõud Malmnõud 3 Pildid malmnõudest 4 Roostevaba terasest nõud 5 Pildid roostevabast terasest nõudest 6 Pinnatud tooted 7 Klaasnõud Tugevdamata klaas 8 Tugevdatud klaas 9 Kristallnõud 10 Pildid kristallnõudest 11 2 Metallmajapidamisnõud Malmnõud Malmnõude hooldus ja tooraine. Malmi põhitoorained on raud ja süsinik. Toodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt halli malmi ehk valumalmi. Malmist valmistatakse suurepäraseid praadimis- ja hautamisnõusid. Malmnõusid tuleb pesta ilma pesemisvah
Kutsehariduskeskus nimi kursus Profinoad Tartu 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kuidas nuge valmistatakse 2.1 Noa eest hoolitsemine 2.2 Tera materjalid 2.3 Pide materjalid 3. Erinevad noad köögis 3.1 Kokanuga 3.2 Leivanuga 3.3 Kondistamisnuga 3.4 Fileerimisnuga 3.5 Austrinuga 3.6 Koorimisnuga 4. Profinugade tootjad 5. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Esimesed noad valmistati kivimitest. Aja möödudes on nugade välimus, materjal ja kuju muutunud - heal päeval sai noast austrinuga, halval päeval mõõk. Kuid noa põhimõte ja kasutusviis on enam vähem samaks jäänud - asjade lõikamine, tükeldamine, viilutamine, koorimine ja palju muud. Hea nuga peab olema vastupidav, mitteroostetav, plekke salgav ja mis kõige tähtsam, hea nuga peab olema terav. Mida parem nuga, seda kallim ta enamasi on. Tavaliselt on kokkadel (vähema
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 021MT Köögis kasutatavad praadimisvahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid Tallinn 2010 2 Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................4 TÖÖPLAAN........................................................................................................................................................5 ERINEVAD PANNID..................................................................................................................................
Kõik kommentaarid