Keskaja inimene (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliseid seisusi väärtustati rohkem milliseid vähem?

Lõik failist

Sisukord

Sissejuhatus………………………………………….………….…………………………3

Keskaeg ja keskaja mõiste……………………….…………………………………….4

Keskaja inimeste jagunemine………………….…….…………………………………5
2. 1. Munk ………………………………………………………………………………...5
2. 2. Rüütel………………………………………………………………………………..6
2. 3. Talupoeg ja põllutöö………………………………………………………………...7
2. 3. 1. Talupoja elamu………………….……………………………………………….7
2. 3. 2. Talupoja rõivastus……………………………………………………………….8
2. 3. 3. Talupoja söök ja jook ……………………………………………………………8
2. 3. 4. Feodaalmõis……………………………………………………………………..9
2. 3. 5. Talupoegade koormised …………………………………………………………9
2. 3. 6. Edusammud põlluharimises……………………………………………………..9
2. 4. Linlane ja linnaelu ……………….…………………………………………………11
2. 4. 1. Linna välisilme………………………………………………………………....11
2. 4. 2. Müürid ja privileegid …………………………………………………………..11
2. 4. 3. Elu linnas……………….………………………………………………………12
2. 5. Intellektuaal ……………….………………………………………………………..13
2. 6. Kunstnik……………………………………………………………………………13
3. Keskaja inimese maailmapilt …………………………………………………………...14
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………..15
ALLIKAD

Sissejuhatus
Minu referaadi teemaks on uurida keskaja inimese kohta ning kuidas nad elasid.
Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga palju tänapäeva inimese igapäeva elust.
Valisin selle teema kuna see, kuidas inimesed on elanud vanasti, on mõjutanud ka suurel määral meie tänapäeva elu.
Referaati eesmärgiks on uurida munga , talupoja, rüütli, linlase, intellektuaali, kunstniku töö- ja igapäevaelu. Kuna keskajal jagunesid inimesed erinevatesse seisustesse, siis minu eesmärgiks oleks ka uurida milliseid seisusi väärtustati rohkem, milliseid vähem?

1. Keskaeg ja keskaja mõiste
Termini keskaeg (ld medium aevum – keskmine aeg) võtsid 15.-16. saj tarvitusele itaalia humanistid , pidades selleks tuhandeaastast ajavahemikku antiikkultuuri ja renessansi vahel.
Mõistet kasutati algusest peale halvustava tähendusega kui vahepealset „unustuste ajajärku“. Selline suhtumine, kus keskaeg tähendas vaimupimedust, vägivalda ja vaesust , ulatub mõneti välja nüüdisaegagi.
Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos. Traditsiooniliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik . Varajane keskaeg jäi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merit005 Õppematerjali autor

Referaat sai hinde 5.

keskaja inimene referaat keskaeg keskaja mõiste keskaja inimeste jagunemine

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja Talupojad

Külmal ajal lisandus lambanahkne ürp. Nööpide aset täitsid pöörad ja sidumispaelad, naistel ka sõled. Taskuid polnud, mistõttu kaasavõetud esemed pandi voole seotud kukrusse. Toit oli uksluine ja napp. Soodi palju leiba (nisu- või rukkileiba), hirsi- ja kaerapudru, samuti kodus valmistati juustu. Peale rüübati kalja või õlut, piima tarvitati vahe, sest see laks ruttu hapuks. Kartulit ei tuntud Euroopas terve keskaja vältel. Liha said talupojad vaga vahe, nii palju kui koduloomi ja -linde enda tarbeks jäi. Meelsasti soodi aga kala, seda eriti mereäärsetel aladel. Vahemeremail tarvitati palju juur- ja puuvilju, oliiviõli ja pidupäeviti lambaliha. Tavalisteks maitseaineks olid sibul ja kuuslauk. Kirjandus Kirjandus on saadud: "Keskaja ajalugu VII klassile" "Keskaja kultuurist ja olustikust" Hillar Palamets Tln.: Valgus, 1982. 142 lk., ill.

Ajalugu

doc

Keskaja inimene - kokkuvõte

Linnas oli siiski ka ebameeldivusi: tänavad olid väga räpased, kui kaevud olid reostatud siis nappis joogivett, levisid kiiresti haigused ja tänu sellele oli linnas suremus ka suurem. Abikaasade suure vanusevahe tõttu oli linnas palju lesknaisi. Linnas tekkisid seltsid, mis aitasid rahu ja kaitset pakkuda. Linnakodanikul olid omad kombed, ennekõike õppis ta väljendama oma tundeid, armastust, olema peenekombelisel suhtlemisel vastassooga. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurismusoskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuualide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endit ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele

Kirjandus

doc

Keskaeg

· areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja

Ajalugu

doc

Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu

Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11

Ajalugu

docx

Talupoja elu keskajal

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks

Ajalugu

doc

Seisuslik haridus keskajal

................13 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade keskajal valitsenud seisuslikust haridusest: keda, kus ja kuidas kasvatati. Järgnev referaat kirjeldab erinevate seisuste võimalusi hariduse omandamiseks, õpitavaid ameteid, õppimise protsessi. Referaat on jaotatud neljaks peatükiks. Esimene neist käsitleb seisuste jagunemist ning järgmised kolm peatükki kirjeldavad erinevate seisuste õppimismeetodeid. Algselt oli plaanis põhjalikumalt uurida üldiselt keskaja haridust, kuid see tundus liiga laiali valguv teema. Otsustasin keskenduda kitsamale teemale ning kuna keskaja pedagoogika olulisem aspekt oli seisuslik haridus, otsustasin valida just selle teema. Töö koostamisel on kasutatud keskaega käsitlevaid raamatuid, kuid juurde on leitud informatsiooni ka internetist. Töö illustratsioonid on samuti leitud interneti teel. 3 1. Seisuslik ühiskond Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5

Pedagoogika

doc

Talupoegade elu keskajal

Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale

Ajalugu

doc

Keskaja inimese igapäevaelu

Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib

Ajalugu

Rohkem sarnaseid