Sissejuhatus
Kassikakk :
*Välimus
*Toitumine
*Pesitsemine
*Arvukus ja kaitse Eestis
* Rõngastamine ja eluiga
Valge Toonekurg :
*Välimus
*Pesa ehitamine ja pesitsemine
*Valge toonekurg on ränd lind
*Toonekurg on ohustatud liik
*Toitumine
KASSIKAKK(Bubo
bubo)
Kassikakk
on suur kehakas lind, meie
suurim
kakuline. Vanalinnu keha
üldpikkus
on alati tugevalt üle poole
meetri
ja see tundub rohmaka ning
massiivsena.
Kassikaku sulgedel
vahelduvad pruunid , valged ja
kollased vöödid , mistõttu tema keha
üldvärvus
on määrdunud
kollakaspruun.
Kuna kakulistel tänu
nende
püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka
kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti
märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune . Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun.
Kassikaku
suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning
nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest
moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad
tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on
paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast
eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast
jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on
võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise
suurusega kiskjad imetajad.
Toitumine
Kassikakk
toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest,
kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema.
Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha
murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas , ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba
pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema, samuti murrab maha kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk
Pealkiri: Valge-toonekurg Ladina keelne nimetus on Ciconia ciconia .Sisukord: 1. Välimus 2. Rahvapärased nimetused 3. Sümboline tähendus 4. Levik ja arvukus 5. Elupaigad 6. Pesad 7. Kasvamine 8. Toitumine 9. Vaenlased 10. Uskumused ja muistendid 11. Mõiste kaart toitumise kohta 12. Välimuse joonised 13. Enesehinnang 1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused: toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, pugu pugukurg 3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümboliseerib kodu ja kodupaika, per
kõige suuremad kakud, kassikakud, tulevad toime kitsetalle suuruse loomaga. Kuigi paljud kakulised on öölinnud, otsivad mõned liigid toitu ka päeval. Üks säärane liik on lumekakk. Ta elab tundras, kus suvel päike kunagi ei looju. Suurim kakk on kassikakk. Nägemine ja kuulmine Et rünnak õnnestuks, tuleb kakul saagi asupaik väga täpselt kindlaks määrata. Enamik liike näeb ja kuuleb saaki, kuigi mõned, nagu loorkakud, suudavad ka üksnes kuulmisele toetudes krabistava loomakese
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud
Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint...........................................................................................................................................6 Herilaseviu............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toon
KEILA KOOL 8.C klass Anna-Liisa Tiismaa JÄÄLIND Uurimustöö Juhendaja: õp. Raul Rändla Keila 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 LIIGIKIRJELDUS.......................................................................................................................4 TÄIENDAV INFO.......................................................................................................................4 JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL.....................................................................6 JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI............................................................................. 14 KOKKUV
Kõik kommentaarid