KÜLMA SÕJA KRIISID
Kriis
Osalevad riigid
Probleem
Tulemus
Berliini blokaad
(1948-1949)
NSVL , Saksamaa,
USA
NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: rahareform
Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult.
Korea sõda
(1950-1953)
NSVL, hiina / USA,
Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale.
Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne);
1953 sõlmiti vaherahu . Tulemuseta- hukkus 3milj inimest
Berliini kriis
(1953-1961)
USA, NSVL, Saksamaad
Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki.
Valmis Berliini müür. 13. aug 1961 ehitasid i- sakslased ( NSVL nõudel) L-Saksamaa ümber Berliini müüri.
Ungari ülestõus (1956. a oktoober)
Ungari, NSVL
Nõuti dem taastamist ja sooviti, et riigipeaks saaks i. Nagy (nodi) , Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina.
NSVL poolt hukati Nodi. Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi. ametisse pandi kuulekas valitsus.
Praha kevad
1968
NSVL ja Tšehhoslovakkia
Rahulolematus riigijuhtidega, eriti pres A. Noatny, ga . Sünd: kukutati Novatny, moodustati uus juhtkond - A. Dubček,iga. Alustati uut nn inimäolist sotsialismi. NSVL need muutused ei meeldinud. Prahasse sisenesid tankid , ametisse pandi G.Husaks- Venemeelne. Ülestõus suruti maha.
1968- Brežnevi doktriin. Isiklikult keelas kõigil riikidel iseseisvalt muutusi teha ja NSVL-il on siis õigus sekkuda julmalt.
Vietnami sõda (1964-1973)
USA, Vietnam , Prantsusmaa, NSVL, Vietkongid
1) indo-hiina sõda(46-54) Vietnam oli Prants koloonia, peale 2. MS kulutas V kommunistide liider Hochi Min välja V Dem vabariigi. VDV-d prants ei tunnustanud. . järgnes sõda. Prants kaotas. V jagati kaheks, 1. P-V ehk V Dem Vabariik- kom(Hanai), 2. L-V ehk V Vabariik- lapitalistlik( Saigon ) 2) 1964-73 Sõda oli julm, USA heitis pomme rohkem kui 2 MS lõpul. (P(NSVL, vietkongid) –L(USA, liitlased) 7 milj. Tonni, napolmi, keemiarelva
USA lahkus 1972. 1973- Pariisi rahuleping - USA lahkus. 1976 loodi ühtne Vietnami Sots Vabariik.
Kuuba ehk Kariibi kriis
1962
NSVL, Kuuba, USA
Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon . Kommunismimeelsus ja USA vastasus ; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; 1959 riigipööre- F. Vastro sai võimule, kehtestati kommunitstlik diktaktuur. NSVL-iga kokkulpee- nad paigaldasid kuubale oma tuuma. raketid suunaga USA poole. Use avastas need ja kuulutas K-le sõjalise blokaadi. USA paigaldas oma t-raketid Türki suunaga NSVL
NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. NSVL viib ära oma raketid K-lt kui USA viib ära oma raketid T-lt
Pool ülestõusu mahasurmine
1956
Poola, NSVL
Nõustuti W. Gomulka võimulejäemisega
Suessi kriis- kriis egiptuses- 1956
Egiptus , SBR, Iisreal , ÜRO
Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine , SBR ässitas Iisreali kallale
ÜRO sekkus ja sõja lõpus jäid piiri valvama, Suessi kanal jäi egiptusele
Lähis-Ida kriis
1948
Juudid ja araablased + Türgi Egiptus, Araabia ps, Iraan + nende vahelised alad
Peale 2 MS jäi Palestiina SBR mandaatmaaks edasi. ÜRO 1947a- tuleb rajada 2 riiki. Juudi riik- Araabia riik. 1948 juudid kuulutasid välja Iisreali riigi, esimeseks peaministriks D.B. Gurian- Jerusalem pealinnaks. 1948-1949 Palestiina sõda- Iisrealile tungisid kallale islamiriigid. Egiptus, jordaania, süüria, iraak , liibanon. Iisreal lõi nad tagasi, vallutas osa araabia riigist. . Kuuepäevane sõda1967- iisreal, süüria ning jordaania vahel. Iisreali kätte läks kogu palestiina ala. Jom Kippuri sõda 1973- Jom Kippuri 6. okt juutide usupüha, lepituspäev. Omavahel sõdisid Iisreal, Egiptus ja Süüria. Lõpetati ÜRO sekkumisel, lõppes selgete tulemusteta. Iisreali_ PVO sõda 1982. PVO- palestiina vabastusorg. Tekkis 1964. 1982- ründas iisreali sõjavägi Sabta põgenikelaagrit Liibanonis, väitel, et seal asuvad palestiina terroristid . Iisreal ei suutnud seda territrooriumi käes hoida ja lahkus sealt mõne aasta pärast.
Kestab siiamaani. Lähis- Ida kriiside lahendamine- 1970 püüti sõlmida pikaajaline rahu. 1978a Camp Davidi rahu Iisrealicja Egiptuse vahel aga mitte teiste riikide vahel. Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare, sõlmiti diplomaatilised suhted. 1988- kuulutati välja Palestiina riik- juiks Yasser Arafat. 2006. a Hamass võimul, omavalitsus , oma lipp , peavad ennast riigiksaga tegelikult seda pole.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NicotaWolf
Õppematerjali autor
100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. aastal; araabia riigid ei eesmärgiks oli sionism ehk Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle tunnusta. Enne taheti rajada oma riik. Araabia eksisteerib siiani.
istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!)
kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu. Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. Korea sõda 1950-1953 * esimene suurem külma sõja kokkupõrge. * 1950. aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. * Põhja-Korea kuulutati ÜROs agressoriks. * ÜRO vägede juht Douglas McArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas ning väed tõmbusid sealt tagasi oma maale. * Kuid 1950. aasta novembris tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid liitlasväed panid 1951. aastal hiinlased seisma
mok r.). Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia Põhi Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala rahv 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) aks Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle kuulus Sbr.-le. juud eksisteerib siiani.
Kõikidele Iisraeli toetavatele riikidele kuulutatakse embargo. NSVL-le mõjub see energiakriis hästi, kuna saavad ekspordi eest mitmeid kordi suuremat hinda. See lükkab nende majanduse kokkuvarisemisest edasi. 1973 toimub neljas Araabia-Iisraeli sõda, mida nim. Jom Kippuri sõjaks. Egiptus ja Süüria alustavad pealetungi Iisraeli aladele. Esialgu soosib sõda Egiptust, kuid Iisrael punnib vastu ja jõuab äärepealt Niiluse deltani. ÜRO peatab sõja ja see lõpeb tulemusteta. USA asub Iisraeli ja Araabiamaade tülide parandajaks. Egiptuse president A.Sadat alustab uut suunda Egiptuse poliitikas, seades oluliseks suhete parandamise Iisraeliga. 1978 toimub Camp Davidis (USA-s) USA, Egiptuse ja Iisraeli esindajate tippkohtumine. Sõlmitakse 1979 rahuleping. Egiptuse presidenti hakatakse araablaste poolt reeturiks kutsuma. Rahulepingu tulemusena 1979 saab Egiptus tagasi Siinai poolsaare. ÜRO rahuvalvejõud
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida
● Riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. ● Tuumaraketid, vesinikpommid, tuumaallveelaevad, kaugpommitajad, sõjalennukid Vastastikune luuramine: USA - CIA(välisluure); FBI (vastuluure, terrorismivastane): NSA(sideluure) NSVL - NKVD, alates 1954. KGB (vastuluure ja välisluure); GRU(sõjaväe luurepeavalitsus, peamiselt sõjalise info hankimine) Propaganda külma sõja ajal: ● Propaganda - valeinfo, valikuline faktide jagamine “Külm sõda oli ideede sõda, ideoloogiate võitlus, närvide sõda, mis jagas ligi 40 aasta jooksul maailma bipolaarseks võitlusväljaks, mida iseloomustasid pigem sõnasõda ja tuumarelva kasutamise ähvardused kui nende tegelik kasutamine” Lahinguväli ja võitlusvahend: ● Üheks külma sõja lahinguväljaks oli globaalne infokeskkond, võitlusvahendiks ideoloogilises vastasseisus muutus propaganda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid