Kõik
mis mõjutab ühte inimest otseselt, mõjutab ülejäänuid kaudselt
Oleme
kõik siin maailmas kuidagi omavahel seotud. Sarnasusi võib leida
igas eluvaldkonnas. Me tarbime teisel pool maailma elavate inimestega
sarnaseid eluks vajalikke toiduaineid, kuid nende kättesaadavus on
erinev. Mõne jaoks voolab vesi kraanist, teine aga peab kõndima 10
km, et ämbritäie vett saada.
Hommikul teed juues ei mõtle arvatavasti keegi sellele kui palju aega on
kulutatud ja kui palju on selle nimel pingutatud, et need teelehed
lõpuks ostjateni jõuaks. Me ei tea, millistes tingimustes neid
korjatud on ning see ei puuduta meid väga. Teelehtede korjajale on
oma töökoht aga väga tähtis ning ta on väga tänulik selle üle. Ostjaid puudutab vaid see, kuidas nad tee kätte saavad ja kuidas see
maitseb. Kakaoube ostes ei pruugi me teada, et neid on korjanud noor
laps, kelle unistus on koolis käia. Meid mõjutab selline olukord
vaid nii, et meil on see teadmine kuidas lapsi ära kasutatakse.
Eestis elades ei puutu me kokku suurte tornaadode ja tsunamidega. Meie
kliima ei võimalda lihtsalt seda. Küll aga näiteks Indoneesias
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EevaLiise
Õppematerjali autor
põlvkondade jaoks. Need kolm on omavahel vägagi tihedalt seotud. Mida rohkem maailm globaliseerub ning muutub ühtlasemaks, seda enam muutub säästev areng. Suured korporatsioonid kasutavad tohutul hulgal maailma varusid, varud vähenevad, säästev areng langeb. Mida rohkem muutusi maailmas toimub, seda rohkem säästev areng muutub. Maailmat tuleks hoida ning suured korporatsioonid peaks pidama piire, sest säästev areng on midagi sellist, mis mõjutab nii meid kui me meie tulevasi põlvkondi. Kui säästev areng kaob, siis on väga paha lugu. 5. Kas globaliseerumine on säästvale arengule vastupidine protsess? Üleilmastumise kohta on palju erinevaid määratlusi, kuid neil kõigil on üks ühine tunnusjoon: ühtlustumine ja eristuvate osade vähenemine. Säästva arengu puhul on eriti oluline märksõna just mitmekesisus ja selle väärtustamine. Jah võib nii öelda küll
loomeakt --- Romantism, geeniusekultus. Romantismi mudel analüüsitakse selle kaudu, mida looja paneb kunsti sisse; massikultuuril aga analüüsitakse seda, mida sellega saab. Populaarkultuur on probleemide sümptom, millel puudub individuaalsus. 4. Populaarkultuur on otseselt seotud ärisuhetega. Kurdetakse taga teatud kultuuri kadumist. Kasulik tulu mõjutab. Ta on toodetud ja tarbitud. Romantismi ajal oli, et kunstink ei vastutanud millegi kõrvalise eest, ta vastutas aind enda loomingu eest, ta loovutas oma erilisuse, ta pidi jälgima oma südameloovust; ärisuhete
Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad , mis säravad kas naerust , pisaratest või alkoholist . Õnn pole eesmärk , õnn on eluviis . Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik . Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me
ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu. Kuid seda võivad ju teha ka teised valitsused.
kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri:
puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust. ta lõpuks raskest orjatööst. Sentents Alles hiljem hakkas ta tähendama neidki ,,Haridus teeb vabaks" peegeldas otseselt üllatusi, mis ootasid ka mujal kui nurga Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele taga. Veelgi huvitavam sõna on worry sai ta vabaks raskest füüsilisest (mure). Kui lambakoer teelt eksinud lambal tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. kõrist kinni haaras ja pigistas, väljendati Haridus kergendas elu väga praktiliselt. seda pigistamist sõnaga worry.
..............................................31 Kasutatud kirjandus............................................................................................................33 2 SISSEJUHATUS Konfliktid teiste inimestega on osa meie igapäevaelust. Eriarvamused, arusaamatused ja tülid lähedaste inimestega, pinged, sallimatus ja isegi tagakius töökohal, vaen parteide vahel ning lepitamatus riikide ja kultuuride vahel. Kõik see mahub konflikti mõiste alla. Samas on konfliktil ka positiivne pool. Vastasseisud aitavad meid sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged sunnivad meid otsima lahendusi, mille peale me muidu ehk polekski tulnud. Seega taandub konflikt meie jaoks just sellele, kuidas me konflikti suhtume. Antud töös on põhiliselt käsitletud isikutevahelist konflikti ning konfliktis toimuvat on püütud avada suhtlemispsühholoogia mõiste kaudu
kooli minema, sinna tööle asuma jne. Neil pole unistusi, plaane jms. Elu juhtub neile. Nad vaid loodavad/unistavad rikkaks ja õnnelikuks saada nagu muinasjutus. Kas siis võita võimsalt lotoga, leida peidetud varandus, teha äris supertehing või muul üsna ebatõenäolisel viisil. Lotoga võib isegi võita, kuid lotofirmade kogemused näitavad, et isegi suurvõit ei too õnne, kui ta juhtub tulema planeerimata, kaootilisse ellu. Vale on juba eelduski, et rahaküllus kõik probleemid lahendab. Sellised unistused ei täitu. Avatud silmadega unelemise asemele peab astuma realistlik lähenemine: olukorra hindamine, eesmärkide püstitamine, abinõude planeerimine eesmärkide saavutamiseks ja sihikindel teostus. Nii tõstame oma elu kvaliteeti, ja nõnda on võimalik jõuda isegi selliste unistuste täitumiseni, mis algul täiesti kättesaamatutena tundusid. Oluline on mõista põhimõttelist mudelit: · Hinnata olukorda probleemses eluvaldkonnas;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid