Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui Teie minu lastele teiseks emaks saate?
  • Kus on siis ema?

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT
Sõnauurimus
SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS
Erikursus eesti keele ajaloost
MIRELL PÕLMA
Tartu 2014
SISUKORD



1.SÕNA EMA TAUST 3
1.1. Sõna ema etümoloogia 3
1.2. Sõna ema tähendus 4
1.3. Sõna ema levik Eesti murretes 5
2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES 6
2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses 6
2.2. Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel ja 1990ndatel ajakirjanduses 7
2.2.1.1890. aastate ajakirjanduskeele vasted 8
2.2.2.1950. aastate ajakirjanduskeele vasted 9
2.2.3.1990. aastate ajakirjanduskeele vasted 10
2.3. Sõna ema uusimas kasutuses 12
2.4. Sõna ema 1890., 1950. ja 1990. aastatel ilukirjanduskeeles 13
2.4.1.1890. aastate ilukirjanduse vasted 13
2.4.2.1950. aastate ilukirjanduse vasted 16
2.4.3.1990. aastate ilukirjanduse vasted 16
2.5. Sõna ema murdekorpuses 17
3.JÄRELDUSED 21
KIRJANDUS 23



  • SÕNA EMA TAUST


    Esimeses alapeatükis tutvustatakse sõna ema etümoloogilist tausta „Eesti etümoloogiasõnastiku“ järgi. Teises tutvustatakse sõna ema erinevaid tähendusi „Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi“. Kolmandas tutvustatakse sõna murdelist levikut.
  • Sõna ema etümoloogia


    Etümoloogiasõnastiku järgi tähendab sõna ema naissoost lapsevanemat , eeskuju andvat, juhatavat või hooldavat naist. Suguluskeeltes on ema üpris sarnasel kujul, nii et tekstis esinedes võib ka kontekstita aru saada, mis sõnaga on tegu. Põhitähendus on sellel kas ema kui lapsevanem või emasloom . (ETY 2012)
    Sõnal ema on uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on teisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid)
    KEEL
    EMA
    liivi
    jemā 
    vadja , soome, isuri , Aunuse karjala , lüüdi, vepsa
    emä
    eenetsi
    eε̄ 
    saami
    eamis
    ungari
    eme
    neenetsi
    ńeb́a 
    nganassaani
    ńemi̮
    sölkupi
    e̮mǝ
    matori
    ima-m
    Vepsa keeles on lisaks vormile emä ka ema. Vepsakeelne emä tähendab emaslooma , naiste särgi alumist osa, noodapära ning jääauku, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse. Saami
  • Vasakule Paremale
    Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #1 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #2 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #3 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #4 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #5 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #6 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #7 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #8 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #9 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #10 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #11 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #12 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #13 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #14 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #15 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #16 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #17 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #18 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #19 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #20 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #21 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #22 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #23
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor
    Sõnauurimus sõnast "ema":
    * etümoloogiline taust,
    * levik murretes,
    * levik vanas kirjakeeles,
    * levik ajakirjanduskeeles,
    * levik tänapäevakeeles,
    * levik ilukirjanduskeeles.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    doc

    Morfoloogia. Eesti keele käänded

    Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet:

    Eesti filoloogia
    thumbnail
    36
    doc

    Morfoloogia

    Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks

    Keeleteadus
    thumbnail
    46
    doc

    Käänded Euroopa keeltes

    ........................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid................................................................................................................................5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED.............................................................................................................................6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet....................................................................7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED..........................................................................................................................8 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD................................

    Keeleteadus
    thumbnail
    22
    doc

    Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

    Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist

    Eesti keel
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti keele reeglid

    tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

    Eesti keel
    thumbnail
    42
    docx

    Morfoloogia alused

    tuled ja tuled tuvastamisel. Morfeem - keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib olla kahesugune – grammatiline või leksikaalne. Leksikaalset tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tüvimorfeemideks ehk lihtsalt tüvedeks, ka juurmorfeemideks. Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti leksikaalset tähendust kandev omaette morfeem. Grammatilist tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tunnusmorfeemideks ehk tunnusteks. Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus. Iga sõnavorm koosneb kas ainult tüvimorfeemi(de)st, nt auto, hüppa või tüvimorfeemi(de)st ja ühest või mitmest tunnusmorfeemist, nt autost, hüpatagu. Allomofr – ühe morfeemi erinevad konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid. Allomorfid võivad olla

    Eesti keel
    thumbnail
    3
    odt

    Soome keele käänded

    4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded

    Soome keel
    thumbnail
    4
    docx

    Tunnuste ja lõppude määramise

    (s, adj, n, pr) (kt gen ehk om; 1- (kt omastavat ja (1-tüv: kõik vormid (laadivaheldus või (muutuvad arvus ja silbiliste sõnade osastavat) vokaaltüvelised) vältevaheldus) käändes) puhul ka part ehk silpide arv pikimast (2-tüv: kt ains os ja (kt, kas klusiil või os) variandist mit om; osa vorme välde muutub) eesti omasõnades moodus-tub pole „o“ tüvevok, konsonanttüvest); sel juhul kt kt ka rööpvorme, nt osastavat; oksa/de ja oks/te tüvevok võta kõigepealt om-st, kui ei saa, siis os-st

    Eesti keel




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun