jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igalpool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Inimesele ohtlike elektromagnetväljade tuvastamiseks kasutatakse gaussmeetreid. Elektromagnetväli: Maa magnetväli
Elektromagnetlained Füüsika 11 klass Antsla Gümnaasium Tunnis saad teada, mis on elektromagnetväli uurime elektromagnetlainete tekkemehhanismi vaatleme elektromagnetlainenete skaalat Õppematerjal Õpik: K. Tarkpea "Füüsika XI klassile lk 71-85 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta inglise füüsik J. Maxwell 1887.a. elektromagnetlainete avastamine saksa füüsik H. Hertz Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on
Elektromagnetväli ja -lained Vilma Deivi 6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell
kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elekter. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrienergia. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrivool.
1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud. FL= q*v*B*sina 3.vasaku käe reegel- kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivseltlaetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Fa...
Pooljuhtide elektrijuhtivus - Juhivad elektrit halvasti, sest nad vajavad eritingimusi, näiteks temperatuuri suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Pooljuhtides ei ole laengukandjad vabad, kuid neid saab kergesti selleks muuta. 6. Pn-siire - monokristalse pooljuhi alas toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele) Elektromagnetlained - vastused: 1. Elektromagnetlaine elektromagnetväli, mis levib lainetena. Koosnevad elektri- ja magnetlainest. Levivad piiramatult, sirgjooneliselt ja valguse kiirusega, koosnevad elektromagnetväljast, ruumis võib neid olla palju. Kasutamine: arstiteadus, raadioside, televisioon, radarid, telefoniside, internet jpm. 2. Lainepikkus - kahe punkti vaheline kaugus. Näitab kaugust valguslaine kahes samas võnkebaasis oleva naaberpunkti vahel. Sagedus - näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus.
Laengu liikumine vaatleja suhtes tähendab aga seda, et laengu elektriväli vaatleja asukohas muutub. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Siit võiks järeldada, et mingit erilist magnetvälja polegi olemas. On vaid elektrivälja muutumisega kaasnevad nähtused, mida on saanud kombeks nimetada magnetväljaks. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse
Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained
· Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu · Valgus liigub 300 000km/s · Muutuva elektrivoolu levik toimub magnetvälja vahendusel 4. Avatud võnkering ehk antenn, mis on ühendatud aparaadiga · On loodud elektromagnetlainete vastuvõtmiseks ja tekitamiseks
Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine- energiast tarvitist era...
võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused: need on nähtamatud; inimesel puudub organ nende tajumiseks; esinevad seal, kus esineb elekter; levivad valguskiirusel; on nii elektriline kui magnetiline. 12. Mis on elektromagnetlaine? Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on
Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks. 1. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma
5 6 1.2 Laptop vasak külg 2 40 2.5 5 0.2 Laptop parem külg 3 20.5 2 5.1 0.1 Laptop all 4 97 4.4 87 0.2 Laptop klaviatuuri peal 1 163 130 4.6 0.8 Laptop taga 5 150 6 5 0.7 ELF elektromagnetväli VLF elektromagnetväli Järeldused: Antud sülearvutiga töötades jäävad elektromagnetkiirgused 30 ja 50 cm kaugusel nii TCO kui ka MPR II piirnormide sisse. Kuid kuna sülearvutiga töötades asuvad käed klaviatuuril siis VLF välja piirnormi ületatakse nii magnet kui ka elektrivälja poolt umbes neljakordselt. ELF väli jääb klaviatuuri peal napilt lubatu piiresse. Ohtlik on hoida ka sülearvutit jalgadel või süles, sest arvuti all ja tagaküljel on VLF väljade normide
Füüsikalised ohutegurid Sander Sillaste VA15 Müra • Müra on heli mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Vibratsioon • Vibratsioon on masinates, mehanismides, konstruktsioonides jne toimuv mehaaniline võnkumine Kiirgused • Ioniseeriv kiirgus • Mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus) • Elektromagnetväli Tänan kuulamast
laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega? Elektromagnetlaine energia on võrdeline sageduse neljanda astmega. 17.Mis on antenn? Antenn on elektrijuhtide loodud süsteem, mis on elektromagnetlainete tekitamiseks või vastu võtmiseks. 18
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ...
mahtuvusest. T = 2 LC Võimaldab arvutada perioodi või sagedust. 12. Mida nimetame elektromagnetlaineks? * Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Seda lainet nimetatakse elektromagnetlaineks. Vaakumis levib see kiirusega 3 * 108 m/s. * Ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. 13. Mis on modulatsioon ja demodulatsioon? Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele. Moduleerimise eesmärk on: · võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud. · vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel.
magades 2-5 Hz, päeval lõdvestusseisundis 8-15 Hz, aktiivsel tegevusel päeval 15- 35 Hz. Elektrokeemiline kommunikatsioon toimub väga nõrkadel voolutugevustel- 15 µA, südame rütme juhitakse voolutugevusega 8 µA= 0,000 008 A. Häireid tekitavate väljade pinged on suurusjärgus 2- 30 volti, kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti. Organismi kahjustuste suurus sõltub välja liigist ( magnetväli, elektriväli, elektromagnetväli, kõrge- voi madalsageduslik väli, püsi- või alalisväli jm.), väljatugevusest, inimese tundlikkusest ja mõju kestusest. Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz Inimese keha toimib kiirgusväljas antennina. Võib öelda, et inimesel on palju antenne. Kõikidel
Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Füüsikalised outegurid: Elekrtomagnetväli. Esineb seal kus on elekter, on nähtamatu, inimesel puudub organ selle tajumiseks. Oht tervisele: termoefekt kus kehakojad soojenevad liigselt (termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad, närvisüsteemi stimulatsioon (vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid. Inimkehas tekkinud vool võib arritaval moel stimuleerida närve või lihaseid. Riskitase- keskmine Lahendus: Eemaldada kiirgusallikas-lülitada see välja või asendada alternatiivse ohutuma lahendusega. Töökohtade valikul arvestada suure vooluga elektrikaablite või seadmete lähedusest. Seadmed mis tekitavad suurt lekkekiirgust tuleks opereerida eemalt, kui
Elektromagnetlained Elektromagnetväli Ühtse teooria lõi Faraday katsetulemuste põhjal soti füüsik James Clerk Maxwell. Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. Kuidas tekib? Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See omakorda põhjustab oma naabruses muutuva elektrivälja (magnetvälja) tekkimise jne. Ruumis tekib teineteisega seotud ja üha suuremat ruumiosa haarav teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteem. Elektromagnetlaine on ristlaine. Ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka oma levimissuunaga. Skaala Click to edit Master text styles Second level ...
on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi. 7 Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kommutaator on ka elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud ehk kommutaatorilestad, mis moodustavad kommuteerimissõlme ehk voolujaguri. Klemmliistud on paigaldatud rootori võllile ringikujulistelt ja ühendatud süsteemselt elektrimasina mähise otstega. Kommutaatorit mööda libisevad mootori pöörlemisel
Vaimud ja paranormaalsed nähtused Nähtused, mida võib segi ajada kummitamisega .. Nähtuseid ja asju, mis põhjustavad meile aistinguid, mida võib segi ajada kummituste või vaimudega, on suhteliselt palju. Siinkohal paar näidet: · Elektromagnetväli · Infraheli · Nägemisorganite iseärasused · Päikese ja Kuu tsüklid Elektromagnetväljad Esmalt käsitleme elektromagnetvälju, kuna üha enam ja enam tuleb infot sellest, kuidas elektromagnetkiirgus inimesi ning nende tunnetust mõjutab. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja,
Elektromagnetism ja optika Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekkib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu.
ruum ja aeg." 6. Universaalset konstanti valguse kiirus vaakumis saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus. 1.2.2. Elektromagnetilise maailmapildi tunnused10,11 · Universumis on lisaks ainele ka kehadevahelises ruumis esinev pidev elektromagnetväli, mille kaudu kandub edasi seisvate ja liikuvate laetud kehade vaheline mõju elektromagnetiline vastastikmõju. Selle levimise kiirus on võrdne valguse levimise kiirusega vaakumis. 10 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 23 11 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 28 6
samal ajal periooditii kapriisne, rahulolematu ja kergesti ärrituv. Tal tekivad unehäired (unisus, või unetus), mõnikord peavalu, vahel ei talu ta tugevaid helisid, heledat valgust või teravaid lõhnu. Neile nähtudele lisanduvad käte värisemine, südametegevuse ning vererõhu muutused jms. häired, mmis veelgi suurendavad vaevusi. Inimene ei suuda enam püsivalt teha ei vaimset ega kehalist tööd. Mida tugevam on raadiosageduslik elektromagnetväli ja mida kauem iniimene selles viibib, seda kiiremini tervisehäired sugenevad ning seda tõsisemaks ja püsivamaks need kujunevad. Eelkirjeldatud muutused on ravitavad ja enamasti nad taandarenevad, kuid uuesti välja mõju alla sattudes tekivad nad peatselt jälle. Tõsisemad kahjustused ei tarvitsegi alati jäljetult mööduda. Inimest peab kaitsma raadiosageduslike elektromagnetväljade ebasoodsa mõju eest. Sellele tuleks mõelda juba linnade ja asulate planeerimisel. Siis saab kavandada
osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist).
perioodiliselt teineteiseks "Reaalne vooluring" koosneb mahtuvusest (kondensaatorist) C, induktiivsusest L ja oomilisest takistist R. Sellises võnkeringis tekivad sumbuvad elektrivõnked. L on võnkeringi induktiivsus ja C - mahtuvus. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem T =2 LC 11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained. Elektromagnetväli on elektriliselt vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlaine on ristlaine (ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga, levivad ka vaakumis). Elektromagnetlainete põhiliikideks on madalsageduslained, raadiolained,
Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine levimine ruumis. Elektromagnetlainete põhiliigid pikilaine nt. heli, ristlaine nt. valgus. Vahelduvvoolu võimsuse arvutamine aktiivtarviti korral valem N=IU Nimeta kolm takistust vahelduvvoolu ahelas Induktiivtakistus(soojus ei eraldu, voolu faas muutub) , aktiivtakistus(eraldub soojus, voolufaas ei muutu) ja mahtuvustakistus(soojust ei eraldu, pinge faas muutub)
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimise...
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, ...
Elektrostaatiline väli. Väljatugevus o Väli on jõu võimalikkus. o Kui kehade vahel mõjub mingi jõud, kuid kehad teineteisega ise kokku ei puutu, siis öeldakse, et üks keha asub teise väljas. Mateeria vormid · Aine ja väli on kaks peamist mateeria esinemise vormi · Väli on niisama reaalne, kui aine ise · Väljal on võrreldes ainega rida olulisi omadusi · Väli on vastasmõjude vahendajaks · Kõiki laetud kehi ümbritseb väli Välja omadused Välja omadused Väljad ei sega teineteist Väljal on energia Üks väli ei sega teist. Neile vastavad jõud mõjuvad mingile kehale samaaegselt. Kehade liikumisoleku muutumist põhjustab resultantjõud ehk jõudude vektorsumma. Elektromagnetväli sisaldab endas energiat, mis levib elektromagnetlainetena. Aine ja väli võivad vastastikku teineteis...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. 2
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud
Vahelduvvool-elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub ka suund. perioodiliseks sageduseks f. Hetkväärtus-voolutugevuse väärtus antud ajahetkel. Tähis i. Amplituudväärtus-voolutugevuse max võimalik väärtus(Im). Harmooniline funkt-pendli võnkumise kirjeldamine.sin või cos. Koosinusfunk-alustame mõõtmist hetkel, millal voolutugevus on max. i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtmine algab kui i=0.Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa va...
1. Lähi- ja kaugmõju * Lähimõju Olemas on vastastikmõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku * Kaugmõju Kaks keha mõjutavad teineteist kaugelt läbi tühjuse. 2. Väli vs aine * Väli ja aine on mateeria kaks peamist olemasolu vormi. * Väljad moodustavad suurema osa universumist * Väljade abil toimub vastastikmõju * Väljade levimiskiirus on 300 000km/s * Väljal on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi. * Üks väli ei sega teist. * Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli pole ruumis piiratud (,vastavad jõud mõjuvad ka suurtel vahekaugustel). * Elektriväli pole kuuldav ega kombatav, aga tal on oluline osa nägemisaistingute tekkimisel. *Väli ja aine võivad vastastikku ka teineteiseks muunduda. 3. Elektrivälja tugevus * Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub laengule selles väljas. * Elektriväljas kehtib liitumise põhimõte 4. Elektrostaatiline, homogeenne, potentsiaalne väli
Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri - ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Elektromagnetväli kujutab endast elektromagnetilist vastastikmõju vahendavat ühtset välja, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainetena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks
muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 13. Mis on elektromagnetväli ja -laine. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? iseloomusta eml skaalat! Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena,
teiste suuruste selliseid suuri muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. 3. Magnetväljaks- nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. 4. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. 5. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f ja perioodiks T. 7. Elektromagnetiline induksiooni- nim nähtust elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 8. Elektromagnetism- käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. 9
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigu...
Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete
Nimi.........................................................................................Klass............... Kuupäev........................................ Kontrolltöö 2 Elektromagnetväli Kordamine ja töö 1. Mida nim . elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks? Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 2. Mis on pööriselektriväli? Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel 3
Referaat Resonants TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? ..............................................3 Millised on selle rakendused? ..................................................... 3 Milles seisneb selle ohtlikkus? ......................................................3 Kasutatud kirjandus........................................................................................4 2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? Et lapsele, kellel kiigel jalad maha ei ulata hoogu teha on mitu võimalust. Muidugi võib tõsta kiige hästi kõrgele ja ...
Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. Raudsüdamik on vajalik selleks, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. 13. Trafo põhilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika, mõõtetehnika, signaaliedastustehnika ja võrgutoitega elekrtiseadmed. 14. Elektrienergia ülekannet teostatakse kõrgel pingel, sest energiakadu on siis väiksem. 15. Kodus pistikupesa klemmide pinge on 220V. 16. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 17. Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. 18. Peamiseks elektromagnetlaineid iseloomustavaks suuruseks on sagedus f. Ajalooliselt traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust λ vaakumis. c=λf
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3.lapse arengu toetamine päevategevuste kaudu (mäng, liikumine jms.); kasvu toetamine 4.lapse isikliku hügieeni jälgimine, juhendamine selle täitmisel ja vajadusel abistamine; 5.lapse toitumise jälgimine, vajadusel toiduvalmistamine ja lapse abistamine sö...
Toiteadapter /alaldi UPS Uninterruptible Power Supply Katkematu toite allikas Akuga varustatud seade, ülesandega seadmetele toiteenergia lühiajaline tagamine võrguvoolu katkestuse korral, samas siluvad enamik UPS-e võrguvoolu, kompenseerides kõikumise ja on kaitseks ka ülepinge korral, ei kaitse äikse löögi eest ! EMI Electro Magnetic Interference (Elektromagnetiline mõju) Kui elektronid voolavad läbi juhi siis tekib selle ümber elektromagnetväli, ühe juhi ümber tekkiv elektromagnetväli võib mõjutada elektrone mis liiguvad teises vahetusläheduses olevas juhis RFI Radio Frequency Interference (Raadio sageduslik mõju) Raadiosignaali ribalaiuste kasutus on reguleeritud sideameti poolt, erinevad sagedusalad on erinevate ülekannete jaoks, kuid vigased elektriseadmed võivad eetrisse kiirata signaalimüra mis segab teiste raadioseadmete tööd Äike Äike on looduslik nähtus, millel on
Olenevalt sellest, kus kompass parasjagu asub, erineb kompassinäit tegelikust geograafilistest ilmakaartest, kuna magnetiline põhi asub "tegelikust põhjast" 1600 km lõuna pool. Kõige täpsem on kompassi näit ekvaatori lähedal. Lähenedes poolustele hakkab kompassi täpsus vähenema ning teatud läheduses muutub see kasutuks, kuna kompassi osuti hakkab pöörlema. Magnetiline kompass on tundlik ferromagnetiliste metallide suhtes. Lisaks võib kompassi näitu mõjutada elektromagnetväli, mis tekib näiteks elektrijuhtmestiku või kõrgepingeliinide lähistel. Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse erinevatel viisidel. http://et.wikipedia.org/wiki/Kompass 5) Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneetumine 6) Oerstedi katse - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju
Töökeskkonna ohutus puidutöökojas Füüsikalised ohutegurid 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel ...
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. ´=BScos, 1Wb. n-pinnanormaal ehk ristsirge. B-magnetvälja magnetinduktsioon - nurk, pinnaristsirge ja magnetvälja suuna vahel. Cos0=1, =BS. Cos90=0, =0. Elektromagnetiline induktsioon(füüsikaline suurus)- nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad. *pöörisvälja jõud n...
mahtuvusest. Sellega saab arvutada perioodi või sagedust. T= 2 T[S]-periood L[H]- induktiivsus C[F]- elektrimahtuvus 12. Elektromagnetlaineks nim. ruumis lainena levivat elektromagnetvälja (elektrivälja+magnetväli). Seda võib nimetada ka elektromagnetvälja perioodiliseks muutuseks. See on ristlaine, s.t., et välja vektorid on laine levimise suunaga risti ! 13. Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele. Liidetakse madal- ja kõrgsagedusvõnkumine. Demodulatsioon (nimetatakse ka signaali detekteerimiseks) on protsess, kus raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv signaal. 14.On vahelduvvoolu ahel. Pinge amplituudväärtus on 250V. Mida näitab vooluringi pandud voltmeeter
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstanda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
