Elektriväli ja magnetväli (võrdlus) (0)

3 HALB

Lõik failist

Elektriväli
Magnetväli
Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid)
Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi)
Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q
Selle SI ühik on: kulon (1 C)
Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l
vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus
Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x
m)
Mõju põhiseadus on Coulomb ’i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutekorrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga
kus F– jõud, millega esimene keha mõjutab teist, r – kehade vahekaugus , q1 ja q2 - kehade laengud
Mõju põhiseadus on Ampere’i seadus: kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes
kus F - jõud, millega kahe lõpmata pika ja paralleelse sirgjuhtme korral esimene juhe mõjutab teise juhtme lõiku l, r-juhtmete vahekaugus, I1 ja I2- voolutugevused juhtmetes
Välja kirjeldab elektrivälja tugevus(E- vektor )
SI ühik 1N/C ( njuuton kuloni kohta) = 1 V/m - volt meetri kohta
Välja kirjeldab magnetinduktsioon (B-vektor)
SI ühik tesla1 T = 1 N/(A m) - njuuton ampri ja meetri kohta
Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 asukohas
Sirgvoolu I1 magnetinduktsioon
sirgvooluelemendi I2 l asukohas
Võrdetegur SI süsteemis
See on sfäärilise sümmeetriaga välja (punktlaengu välja) võrdetegur
Võrdetegur SI süsteemis
See on silindrilise sümmeetriaga välja (sirgjuhtme välja) võrdetegur
Elektrikonstant on homogeense (ühtlase) välja võrdetegur (jõujooned paralleelsed)
Magnetkonstant on homogeense (ühtlase) välja võrdetegur (jõujooned paralleelsed)
Aine omadusi kirjeldab aine dielektriline läbitavus
Suurus ε näitab, kui mitu korda aine nõrgendab elektrivälja
Aine omadusi kirjeldab aine magnetiline läbitavus
Suurus µ näitab, kui mitu korda aine tugevdab magnetvälja
Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, siis vaakumis tekitaks seesama keha samal kaugusel endast elektrivälja tugevusega
E0 = ε E. Elektrivälja vaakumis E0 kirjeldab elektrinihe ehk elektriline induktsioon D = ε0ε E
Kui vooluga juhe tekitab aines magnetväljainduktsiooniga B, siis vaakumis tekitaks seesama juhe samal kaugusel endast magnetvälja induktsiooniga B0 = B/µ.
Magnetvälja vaakumis kirjeldab magnetvälja tugevus
Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, mille punktides elektrinihkel on uuritav väärtus: Elektrinihe=laeng/pindala
Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone pikkusega, mille punktides magnetvälja tugevusel on uuritav väärtus: magnetvälja tugevus=voolutugevus/joone pikkus
Väljavektori voog näitab välja jõujoonte läbiminekut mingist pinnast. Elektrinihke voog = elektrinihe ×pindala D = D S cos  = Dn
Magnetvoog = magnetinduktsioon ×pindala
 = B S cos  = Bn S
Gaussi seadus: elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud elektrilaengute algebralise summaga
Gaussi seadus magnetvälja kohta: magnetvoog läbi kinnise pinna võrdub nulliga. Magnetvälja jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa jooned. Magnetlaenguid pole olemas
Tsirkulatsioonilause elektrivälja kohta: elektrostaatilisevvälja tugevuse tsirkulatsioon (kõikide elektriliste pingete summa piki kinnist
joont) võrdub nulliga (liikumisel piki kinnist joont tööd ei tehta). Pööriselektrivälja tugevuse tsirkulatsiooniks on induktsiooni EMJ
Kogu voolu seadus(ehk magnetvälja tsirkulatsioonilause): kõikide magnetiliste pingete summa piki kinnist joont (väljatugevus ×
joone pikkus) võrdub kogu vooluga (kõigi voolude summaga), mis läbib selle joonega piiratud pinda
Gaussi seaduse mõte: kõik kinnise pinna sees paiknevad laengud võtavad osa elektrivälja tekitamisest sellel pinnal
Kogu voolu seaduse mõte: kõik kinnise joonega
ümbritsetud pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest sellel joonel
Gaussi seadus valemina:
Kogu voolu seadus valemina:
Kehade süsteemi võimet tekitada elektrivälja ( salvestada laengut) kirjeldab mahtuvus
Mahtuvuse SI-ühik on farad
Keha (juhtmesüsteemi) võimet tekitada magnetvälja (salvestada voolu) kirjeldab
Induktiivsus
Ühes juhtmekeerus Induktiivsuse SI-ühik on henri
Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks
Induktiivpoolon juhtmesüsteem, mis on loodud kindla induktiivsuse saamiseks
Homogeense elektrivälja tugevus kondensaatoris
Homogeense magnetvälja magnetinduktsioon
Induktiivpoolis
Elektrivälja energia kondensaatoris
Magnetvälja energia induktiivpoolis
Energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga
Energia on võrdeline magnetinduktsiooni
ruuduga

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triiiin123 Õppematerjali autor

magnetväli elektriväli võrdlus induktsioon magnetinduktsioon väljatugevus voog elektrivälja tugevus voolutugevus gaussi seadus kondensaator voolu seadus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Elektriväli, Magnetväli

Elektriväli Magnetväli Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha (juhtmelõigu) omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter (1 A - m) q1 q2 I1 l1 I 2l1

Füüsika

docx

Elektri- ja magnetvälja võrdlus

Võrdlus – Elektriväli ja magnetväli Definitsioon: Elektriväli – elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Magnetväli – laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Elektriväli Magnetväli Keha omadus on elektrilaeng. Tähis – Q Keha omadus on voolutugevus. Tähis I, või q, ühik kulon (1C) ühik amper korda meeter (1A*m) Põhiseadus on Coulumb’i* seadus Põhiseadus on Ampere’i* seadus Välja kirjeldab elektrivälja tugevus (E- Välja kirjeldab magnetinduktsioon (B- vektor)* vektor)* Punktlaeng* Sirgvool*

Füüsika

doc

Elekter ja optika

ELEKTER 1. Elektrostaatiline väli, Coulomb'i seadus Elekter laenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrostaatiline väli elektriväli piirkond ümber laetud keha, milles avalduvad elektrilised jõud. Elektriväli ümbritseb elektriliselt laetud keha. Ala, mille ulatuses laetud keha avaldab teistele Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn.

Füüsika

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus . Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. = Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus 1.0003,dest vesi 81. Elektriväli Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m

Füüsika ii

doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

EdS = q s = i =1 qi pideva jaotuse korral EdS pdV n qs = S 0 S 0 V 1.5. Gaussi teoreemi rakendusi 1.5.1. Ühtlaselt pindtihedusega laetud lõputu tasandi elektriväli dq E= dS 1.5.2. Kahe paralleelse erinimeliselt laetud lõputute tasandite elektriväli 1 Nende vahel E = , väljaspool E=0 1.5.3. Laetud (q) kera pinna väli q E= r- kaugus kera tsentrist, kera sees väljatugevus 0 4r 2 1

Füüsika

docx

Füüsika II Eksam

Columb’i seadus: Coulomb’i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga.. Kehtib ainult punktlaengute jaoks. k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0

Füüsika ja elektrotehnika

doc

Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid liita. Tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja. Punktlaengu q1 elektrivälja tugevus E1 teise punktlaengu q2 asukohas on : Juhi sees elektriväli puudub ja kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Seal, kus jõujooned sisenevad tekib negatiivne laeng ja seal, kus jõujooned väljuvad tekib positiivne laeng. Töö laengu liikumisel elektriväljas – elektriväljas mõjub laetud kehale jõud ja kui laeng liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Töö elektriväljas laengu

Füüsika ii

pdf

Seadused ja Mõisted

polarisatsiooniastet iseloomustab polarisatsioonivektor: P = p ei , so selle V i mahuühiku dipoolmoment. Isotroopsetes dielektrikutes ja mitte eriti tugeva elektrivälja r r korral P = 0 E , kus on aine dielektrilisi omadusi iseloomustav suurus, nn dielektriline vastvõtlikkus ( >0). Polariseerumisel dielektriku laengud nihkuvad, tekivad nö mittekompenseeritud e polarisatsioonilaengud. Elektriväli dielektrikus on superpositsioon välisest väljast ja polarisatsioonilaengute väljast. r Elektriväli dielektrikus on hõlpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle vektori voog läbi kinnise pinna S sõltub ainult selle pinna sisse jäävatest vabadest r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud. Isotroopsetes r r

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid