%RHVIW 0ELI SOXSSFVMP 7YYVITmVEWIPX ZSVQMWXEXYH X}} 2IPM IVEPHM PILXI VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ ,LIRHEWMR PMRY MW OmWYKE GEX SYXTYX JEMPMOW VEEQC%VYPE THJ ICXSSH THJXO VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ GEX SYXTYX VEEQC%VYPE THJ TVSKVEQQ THJXO SR ZENE IIPRIZEPX MRWXEPPIIVMHE
docstxt/14190968739.txt
docstxt/14190971128707.txt
docstxt/14190971330935.txt
Ehitusmehaanika 4-s kodutöö siirete leidmine
1. Jõudude mõju sõltumatuse printsiip, millal seda võib rakendada, lk 30 Eeldused ja printsiibid: Ehitusmehaanika on teadus, mis uurib konstruktsioonide kandevõimet sõltuvalt ehitusmaterjalide füüsikalistest omadustest. Ehitusmehaanika lähtub eeldustest: · materjal on elastne, · materjal on homogeenne, st materjali kõikides punktides on füüsik. omad. ühesugused, · materjal on isotroopne, st kõikides sihtides ühesuguste elastsus omadustega, · kehtib Hooke'i seadus: deformatsioonid elastses kehas on võrdelised koormusega, · konstruktsioonielementide siirded on võrreldes elementide mõõtmetega väikesed. · konstruktsiooni materjal on ühtlaselt ja pidevalt jaotatud üle kogu mahu;
Faili nimi muuda selliseks: Perekonnanimi.xls p 30 F Kaare sille 16 m Horisontaalne toereakts 162.5 kN Kaare kõrgus 3.2 m Vertikaalsed toereaktsio 185.0 105.0 Kaare telje raadius m Praegu vastavad siin töölehel olevad arvud harjutustunni näite Tabeli lahtritest on ära kustutatud kõik valemid, mis kodutöö t Lõige 0 1 2 3 4 5 6 7 x, [m] 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2 ksii 0 0.1 0.2 0...
docstxt/1272572746105615.txt
docstxt/1272573024105615.txt
docstxt/14011862604109.txt
docstxt/14113223239947.txt
docstxt/14113223255461.txt
docstxt/14113223248894.txt
docstxt/14011853299014.txt
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: g = 8 kN/m g a k I1 b I1 c 1,2 F = 30 kN m 3 I2 I2 I2 1,8 f e d 1 6 6 1 I1=3I2 2) Geom...
1. Arvutusskeem koos mõõtmete ja koormustega. l=7m ξ = 0.6 𝐸𝑠 = 150 GPa 𝐸𝑣 = 210 GPa 𝐼𝑠 = 2.3 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝐼𝑣 = 2.1 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝑙 ∙ ξ = 7 ∙ 0.6 = 4.2m 𝐸𝑠 ∙ 𝐼𝑠 = 150 ∙ 109 ∙ 2.3 ∙ 10−4 = 345 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 𝐸𝑣 ∙ 𝐼𝑣 = 210 ∙ 109 ∙ 2.1 ∙ 10−4 = 441 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 2. Siirete vektor 𝑤1 = 0 𝜑1 = 0 𝑤2 d= 𝜑2 𝑤3 = 0 { 𝜑3 } 3. Koormusvektor 𝐹1𝑧 𝑀1𝑦 𝐹2𝑧 = 14 F = 𝑀 = −21.5333 2𝑦 𝐹3𝑧 { 𝑀3𝑦 = 6.5333 } 4. Elementide jäikusmaatriksid 𝑤1 𝜑1 𝑤2 𝜑2 55.897 −117.347 −55.879 −117.347 𝑤1 𝐾 (1) = 102 ∙ [−117.347 328.571 117.347 164.286 ] 𝜑1 −55.879 117.347 55.879 117.347 𝑤2 −117.347 164.286 117.347 328.571 𝜑2 𝑤2 𝜑2 𝑤3 𝜑3 241.071 −337.5 −241.07...
docstxt/14190970895314.txt
docstxt/14011853305657.txt
docstxt/14011862582314.txt
docstxt/14011862577181.txt
docstxt/14113223245195.txt
· Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janda, Louis. Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Occupational Ergonomics täistekstidele?
Olulisemad eriained Üld-ja alusainetes on olulisel kohal ühiskonna- sotsiaalteadused, filosoofia, esteetika, arhitektuuri- ja kunstiajalugu ning praktilised kunstiained nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, värvi- ja vormiõpetus, 3D projekteerimine. Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin
Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor Pühajärve kohvik-restoran (1961) Mai Roosna Tallinna Laululava (1960) Alar Kotli Kalevi spordihall Tallinnas (1962) Peeter Tarvas, Uno Tölpus, Olga Kontsajeva, Valli Lember-Bogatkina ja Johannes Fuks
4 LÜHENDID 5 SISSEJUHATUS 1.1 Laevaehitus Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes. Laiemas tähenduses hõlmab laevaehitus ka teadusalade kompleksi, mis uurib ehitatavaid laevu ja ehitusprotsessi. Selle alla kuuluvad laevateooria, laevaarhitektuur, laevade projekteerimise teooria, laeva jõuseadmete teooria, laeva ehitusmehaanika ja laevaehituse korraldamine. Suurim valdkonna ettevõte Eestis on laevaehitus- ja -remondikontsern BLRT Grupp, millele kuuluvad laevatehased Tallinnas, Klaipedas ja Turus. Laevaehitusega tegelevad veel Reval Shipbuilding ja Baltic Workboats AS, laevadetailide tootmisega Loksa Laevatehase AS. [1] Materjalide omaduste nõuded laevaehituses: [2] Tugevus- Materjali võime purunemata taluda kooemust, ebaühtlast temperatuuri [3].
2) füüsika 3) aerodünaamika 4) insenerigraafika 5) arvutiõpetus 6) materjaliõpetus sh lennundus konstruktsioonimaterjalid 7) rakendusmehhaanika 8) elektrotehnika 9) elektroonika alused 10) lennundusmeteoroloogia 11) õhusõiduki ehitus 12) tugevusõpetus 13) hüdro- ja aerodünaamika 14) juhtimise alused 15) mikro- ja makroökonoomika 5.2.2 Eriala valdkonnad 1) õhusõiduki ehitusmehaanika alused 2) insenerieetika 3) navigatsiooni ja lennundusteabeteenindus 4) lennuohutuse alused 5) lennundusõigus 6) lennunduspsühholoogia alused 7) projektijuhtimine 5.2.3 Kitsamad eri- ja kutsealased valdkonnad 1) õhusõidukid 2) side-, seire- ja navigatsioonisüsteemid 3) lennuväljade ja jaamade tehnilised süsteemid ja, seadmed 4) keskkonnakaitse, lennuliikluse- ja ohutustehnika
sillad muutusid ekspordiartikliteks üle kogu maailma. 19. sajandi keskpaigaks olid rippsildade peamised eelised ja puudused teada. Selleks ajaks oli tekkinud ka teatud kahtlused rippsildade turvalisuse osas. Peamiselt süvendas umbusku rippsildadesse nende purunemine paljudes kohtades (nt Berwiki inglismaal, Nassu Saksamaal, Roch Benhardi Prantsusmaal ja Tacoma Narrowsi sild USAs). Lisaks vähendasid huvi rippsildade ehituse vastu uued teadmised, ehitusmehaanika, tugevusõpetuse ja matemaatika areng ning terase kasutamine ning esile kerkisid konsool- ja kaarsillad. Ameeriklased seevastu aga hakkasid otsima uusi võimalusi rippsildade jäigastamiseks, et katta suuremaid alasid ning võimaldada ka sillale rongiliiklust. Sildu tugevdati jäigastustalade ja kaldvantidega, et pidurdada pikivõnkumist ja saavutada suuremat stabiilsust. Samuti suurendati silla laiust, et tagada põikjäikus
- Kuluühik (cost unit) – töömahtude loetelus rühmitatud kui erinevates ühikutes (m, m , m , tk) esitatud tööde siduskulud - Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus
paljude teiste teaduste õppimiseks. Mehaanika, nii nagu geomeetriagi, on kõige vanem teadus ühiskonna ajaloos. Tema tekkimine ja areng on vahetult seotud praktilise elu vajadustega, ning tootlike jõudude arengu ja tehnika tasemega igal selle arengu etapil. *Insenerimehaanika - aines õpitu aluseks kõigi insener-tehniliste distsipliinide (tugevusõpetus, masinamehaanika, masinate konstrueerimise alused, ehitusmehaanika jne) käsitlemisel ja omandamisel. Insenerimehaanikas käsitleme teoreetilist mehaanikat. *Mehaanika tuleb vanakreeka keelest ja tähendab" masinate ehitamise kunsti". *Insener ((prants. k., ladina k.) tähendab kujutlusvõime, leidlikkus ) on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd. 2. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI
erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta
- Kuluühik (cost unit) – töömahtude loetelus rühmitatud kui erinevates ühikutes (m, m , m , tk) esitatud tööde siduskulud - Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus
raami varrastel on survejõu ja Euleri elastse kriitilise jõu suhe ( N N cr ) ühesugune. Selline lähenemisviis on suhteliselt konservatiivne, s.o tekkiv viga on tagavara kasuks. Standard EVS-EN 1993-1-1 ei anna otseseid juhiseid varraste nõtkepikkuse määramiseks. Seetõttu on allpool toodud juhised ja soovitused võetud muudest allikatest (näiteks ENV 1993-1-1 lisast E, vene teraskonstruktsioonide projekteerimisstandardist SNIP II-23-81* jne). Kuna tegemist on põhimõtteliselt ehitusmehaanika probleemiga, siis vastuolu EVS-EN üldpõhimõtetega selles ei ole. 6.2.2 Täpselt määratletud ääretingimustega üksikvarda nõtkepikkus Täpselt määratud ääretingimustega üksikvarda nõtkepikkuse tegur µ = Lcr/L on antud joonisel 6.2. Teras 1 51 Joon. 6.2: Määratud ääretingimustega üksikvarda nõtkepikkuse tegurid µ 6.2
keskjoon (c) Jäigalt toetuv element (d) Fikseeritud toega vabalt toetuv element (e) Konsool Joonis 9.2 Arvutusava leff erinevate toetumistingimuste korral Arvutusmeetodid sisejõudude määramiseks: elastne arvutus plaati vaadeldakse elastse elemendina, sisejõud leitakse ehitusmehaanika meetoditega; elastne arvutus koos paindemomentide ümberjaotamisega elastse arvutusskeemi järgi leitud sisejõudusid (paindemomente) jaotatakse mõningal määral ümber, säilitades konstruktsiooni staatilist tasakaalu ja arvestades plastset deformeerumisvõimet; plastne arvutus sisejõud leitakse, võttes arvesse võimalikke betooni ja armatuuri plastseid deformatsioone (betooni roome, terase voolamine).
Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
