Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlaste emotsioonisõnavara (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui positiivne negatiivne?
  • Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?

Lõik failist

Tartu Ülikool
Haridusteaduskond


Eestlaste emotsioonisõnavara
Referaat

Sally Lepik
Juhendaja Karin Kaljumägi


Tartu 2011

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid 4
1.1. Emotsioon 4
1.2. Emotsioonisõnade olemus 4
2. Emotsioonisõnavara 5
2.1. Emotsioonisõnavara kogumine ja uurimine 5
2.2. Emotsioonisõnavara vorm ja sisu 5
3. Eestlaste kollektiivne minapilt 7
3.1. Naiivteooria 7
3.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara 7
3.3. Eestlaste prototüüpsemad iseloomuomadused 8
3.4. Eestlaste põhiemotsioon – viha 10
3.5. Töökus ja vihameel on omavahel seotud? 10
Kirjandus 11



Sissejuhatus


Käesoleva referaadi aluseks on kogumikust Keel ja Kirjandus 8 Ene Vainiku artikkel „Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?“, ilmunud 2002 aastal ja Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel kogumikust Keel ja Kirjandus 4 „Tee tööd ja näe vaeva,...aga ikka oled vihane “, ilmunud 2005 aastal. Esimese artikli puhul on aluseks EKI-s läbiviidud empiiriline eestlaste emotsioonisõnavara uuring ning selle tulemuste põhjal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö. Viimast kasutatakse ka teises artiklis, lisaks
Vasakule Paremale
Eestlaste emotsioonisõnavara #1 Eestlaste emotsioonisõnavara #2 Eestlaste emotsioonisõnavara #3 Eestlaste emotsioonisõnavara #4 Eestlaste emotsioonisõnavara #5 Eestlaste emotsioonisõnavara #6 Eestlaste emotsioonisõnavara #7 Eestlaste emotsioonisõnavara #8 Eestlaste emotsioonisõnavara #9 Eestlaste emotsioonisõnavara #10 Eestlaste emotsioonisõnavara #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lalaaaa Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Eestlaste emotsioonisõnavara

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks

Eesti keel
thumbnail
22
ppt

Emotsioonid-eestlaste sõnavara

EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad)

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Emotsioonid

(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised

Psühholoogia
thumbnail
10
doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.

Perekonnaõpetus
thumbnail
26
docx

Psühholoogia kursusetöö

Üks emotsionaalsete nähtuste funktsioon avaldub mälus. Kunagi kuuldud sõna või fraas võib tagasi esile tuua varem läbielatud afekti, kui see sõna või fraas on olnud afektiivse olukorra detailiks või mingil muul viisil meenutab seda afekti (Lunge, 1980, 27). Emotsiooniteooriad James-Lange teooria (1884, 1885) Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Jamesi järgi on madalamatel emotsioonidel (nagu hirm, meeleheide, raev) orgaaniline päritolu. ''Nendest eristas ta kõrgemad, eriti intellektuaalsed tundmused, mis on seotud mõtlemisega ja loomult hoopis teistlaadi protsessid (Lunge, 1980, 11).'' James-Lange püüdis näidata seose täielikku puudumist selle vahel, mis inimene on saanud loomadelt ja mis tekkis ajaloolise arengu käigus (Lunge, 1980, 11). Sellest

Psühholoogia
thumbnail
7
docx

Emotsioonide konspekt

Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ­ ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega ­ neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet ­ kuidas käitub?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
13
doc

Emotsioonid

miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere ­ erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on seoses inimestevaheliste suhetega. Emotsioonid tekivad orgaaniliste vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või

Filosoofia
thumbnail
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust. Kadri Muischek uurib püsiühendeid. 18

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun