Eesti
riik ja ühiskond eksami konspekt
I
Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi?
5
võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juhan salumäe
Õppematerjali autor
enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega), rahvahääletusel (rahvahääletuse toimumiseks on vaja 61 saadiku nõusolekut ja põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusel). Õigus algatada Põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, so vähemalt 21 Riigikogu liikmel, presidendil. 3. Eesti Põhiseaduse kesksed väärtused ja aluspõhimõtted. V: Eesti põhiseaduses on ülim väärtus inimene, tema õigused ja vabadused neid tuleb alati eelistada otstarbekusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4
* Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)? Et säiliks võimude lahusus Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis:
põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. eelnõu rahvahääletusele panemine otsustatakse Riigikogu koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega Riigikogu ülesehitus, valimised, rollid, tööpõhimõtted, protseduurid 6. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. VÕRDELINE ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis
IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi soosimine kõrgemad maksud sotsiaal- Traditsiooniline peremudel Otsustusvõimalus, Igaühele tagatud poliitika mõõdukad toetused, riik tuleb appi, igaüksenda eest väljas, sotsiaalabi ja väärikas kui pere enam ei saa
Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni. Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik jõuda kompromissidele ja moodustada valitsuskoalitsioone. Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10). Maailmavaatelised erinevused on suured ja tihti ületamatud. 4) Eesti erakonnasüsteem ja selle kujunemine. Eesti erakonnasüsteemis on kõige olulisemaks lõheks rahvuslõhe. Erakondi eristab suhtumine siinsesse vene vähemusse ja lähiajalukku. Eesti on mõõdukas mitmeparteisüsteem. Erakondade vahel valitseb suhteline tasakaal. Kujunemine: Sõdadevahelises demokraatses eestis oli äärmuslik mitmeparteisüsteem, parlamendis oli tavaliselt esindatud üle 10 erakonna (ükski erakond ei saanud reeglina üle 15% häältest).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid