Eesti kultuuri ajalugu (0)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti kultuuri ajalugu
EESTI KULTUURI AJALUGU
Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11;
Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10;

Kohustuslik kirjandus:
L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela
I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu . Ilmamaa . Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594

Kirjandust:
  • Kuld Lõwi ja Kultase ajal“ Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn
    Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid .

    Eesti kultuur ja eesti kultuur


    Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega
    eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur

    MUINASAEG EESTIS


    Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 – 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maakonnaks, maakonnad omakorda kihelkondadeks. Mingil tasandil eksisteeris juba ka kihistatus. Ristiusku veel polnud. Naaberriikidel olid juba ka riiklikud jooned. Eestis puudud ühtne riiklik moodustis. Maakonnad ja nende inimesed koondusid kokku vaid ohu korral või selleks, et minna rüüsteretkele. Puudus maakondade vaheline koostöö. Suurim koostöö nähtus oli mingisuguse linnuse ehitamisel ja seegi vaid ühe maakonna tasemel. Teised riigid tahtsid muuta Eestit ristiusuliseks. Kui läks eesti ala ristiusustamiseks sõjalisel teel, polnud tegu enam ainult rüüsteretkedega, vaid organiseeritud sõjategevusega. Alguses püüti küll rahulikul teel seda teha. Sõjalise tegevuse põhiliseks jõuks oli Mõõgavendade ordu, mis oli eestlastest kaugelt kõrgemal tasemel. Madisepäeva lahing – eesti tuli kokku ühtseks väeks, kuid ikka kaotati.
    Alternatiive vägivaldsele allutamisele: kohalikud juhid võtaksid usu omaks ja rahvas võtaks juhi eeskujul usu vastu, kuid Eestis puudus ühtne juht. Muistne vabadusvõitlus – võitlus võõraste vallutajate vägivaldse vallutamise vastu.
    Kirja kasutati pigem kui ornamendina, kuna puudus kirja tähendus tänapäevases mõttes.
    Põllumajandus, maaviljelus, karjakasvatus – osa tollasest kultuurist. Mida rohkem levis põllumajandus, seda rohkem levis ka karjakasvatus. Arenes välja mitmeväljasüsteem. Kündmiseks hakati kasutama härga ja atra , hiljem ka hobust. Hooned, rõhkpalkidest, samblaga tihendatud, enamasti ilma aknata, üks suur ruum, ruumi keskel oli suur kerisahi. Läti Henriku kroonikast saab ka veidi infot tollase kultuurist
    Käsitöö – tekstiil , vaibad (ka sellised, mida sai kanda), vööd (kaunistati kauniste ornamentidega, kanti ka loomanahkadest riideesemeid.
    Metallist käsitööesemed – sõled (hoburaudsõlg – tarbeese, kasutati rõivaste kinnitamiseks), sõrmused, rinnanaõelad, kaelakeed, käevõrud.
    Rahvaluule ja rahvalaulud – regivärsiline laul (algriimiga – riimusid sõnade algused ), hiljem tulid laulud, millel riimusid sõnade lõpud. Eelkõige pärinevad andmed 19. saj kogutud rahvaluulest . Selle pärast saab rääkida vaid arvatavast luulevormist tol ajal. Regivärss kui lauluvorm oli tuntud peaaegu kõigil põhjarahvastel. Vanimad on loomise regivärsid, itkud (leinalaul – poja surm, tütre abiellumine , kellegi lahkumine ). Aja jooksul itk hääbus, säilis vaid setudel. Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada mingisugust konkreetset tulemust – võis sisaldada pöördumist kellegi poole, ähvardust.
    Muinasjutud , muistendid , naljandid – varasemad tekkelood, vägilasemuistendid.
    Rahvausund – erinevad uskumused, mida räägiti edasi või lauldi.
    Eesti vana rahvausund oli animistlik – uks erinevatesse vaimudesse, kes elustavad erinevaid loodusesemeid. Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind.
    Ohverdamine – pühade hiiepuude, -salude, -metsade, ohvrikivide juures. Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiiepuu raiujat ähvardas surm. Hiiepuu juures ei tohtinud ka muru niite. Ohverdati toitu, hõbeda tükikesi, viidi erinevaid ande. Oluline oli pigem tegevus ise, kui just millegi konkreetse viimine . Ohvrikividel polnud määravaks suurus, vaid kuju, sel pidid olema lohud . Sinna kogunenud veega pesti silmi või nägu (sellel pidi olema ravivõime). Ohvriallikad – ohvrikoht ja tervendav võime. Allikate juures ohverdati ka ehteasju ja teravilju .
    Jumal – see sõna on vanem ristiusust. Läti Hendrik kasutab nime Tarapita . Taara avita – pikse jumal Thor (Skandinaavias) eesti variant. Piksel arvati olevat väga suur jõud.
    Ilmarine ja Vanemuine – muinasajal neid nende nimedega polnud. Need loodi alles 19. saj. ei kujunenud välja ühtset preestriseisust. Olid nõiad või targad, kellel oli sidemeid teispoolsusega ja ravioskused. Muinasusundis polnud kindlaks määratletud usu käitumisreegleid (nt 10 käsku).
    Hing – kõige sees, tema elustab elutuid esemeid. Kui inimene sureb , siis tema hing lahkub . Vari on inimese hinge osa, see ei jäta inimest kunagi maha.
    Vägi – elu jõud. Väljendus erinevates keha osades: sülg, veri , silmad, pikad juukse, süda, küüned.
    Surm ja teispoolsus – levis usk surmajärgsesse ellu, seda tõestavad esemed, mida pandi inimesele hauda kaasa. Esialgu surnud inimesi maetakse, hiljem tuleb sisse ka põletusmatus. Surnute põletamine pidi välistama selle, et surnud inimese hing ei tuleks koju tagasi. Tagasi tulid nende inimeste hinged , kes surid vägivaldsess surma, kurjad inimesed, suure väega inimesed. Surnuid oodati koju hingete ajal – neid hingi ei kardetud, vaid oodati (kui neid oodatakse ja kõik on korras, siis on hingega head suhted ja hing ei tule muul ajal tagasi kummitama .
    Olulisemad muudatused olid tingitud ristiusu tulekuga, mis ei puudutanud niivõrd usu muutumist vaid igapäevaelu muutumist. Maarahvas muutus pärisorjadeks. Linnused vallutati üle, hakati rajama kirikuid, arenema hakkasid linnad, sisse tulid võõrad kaupmehed .
    Ristiusuga muutus usk. Muutus suhtumine loodusesse , jumala kätetöö esmane ja loodus teisejärguline. Ristiusk oli konkreetsem ja paika pandum. Tuli sisse palju uusi mõisted. Samas säilisid edasi ka vanad kombed ja uskumused. Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada.

    Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis


    Arhitektuur : põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala ,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus.
    Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi
    15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon.
    Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel. Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks
    Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi linnused(Nt ordulinnused Kuressaares, Rakveres ).Majad linnas olid 2-4 korrulised viilkatusega,kus 1.korrusel oli eluruumid nagu esik ,eluruum, kook ,teasel korrusel magamisruumid (mitteküetavad,sest soe õhk alt läks üles).
    Kirjandus: põhilise osa moodustavad kroonikad .Ladina keel taandub ja asendub kesk-alamsaksa keelega.Kroonikute kõrval oli arvatavasti levinud ka saksamaalt tulnud ilmalik kirjandus.
    Muusika :tihedasti seotud religiooni ja kirikuga , muusika saatis misaat, laulis oor,olemas ka organistid.Muusikakomponeerimise kohta andmed puuduvad.Ilmalikust muusikast on niipalju teada,et raad oli palganud linnamuusikuid.
    Teater:mõnikord kooliõpilased esitasid näitemänge
    Kunst : kunstist sai osa rohkem inimesi kui muusikast ja kirjandusest ja seda nimelt arhitektuuri kaudu.
    Skulptuur : kirikus kapiteelid,hauakivid,terrakotaskulptuurid.Esines ka puuskulptuuri.
    Maalikunst : M.Sitton on kõige kuulsam eestist pärit madalmaade stiili esindaja(Eestis tema maale pole säilinud,välismaal küll)
    Kõige kuulsam on Eestis B.Notke “surmatants”,samas Notke oli pärit saksamaalt.

    Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused

    • Luterlusega kaasnes Piibli tõlkimine eesti keelde,emakeelne jutlus


    S. t. pidi olema emakeelseid raamatuid,mis tähendas lugemisoskuse tõusu. 1525 a.“Lutheri katekismus “, 1535 Wanradt - Koelli katekismus.
    • Tallinnas asutati linnagümnaasium, Tartusse tütarlastegümnaasium
    • Jesuiidid asutasid 1583 jesuiitide kolleegiumi ja gümnaasum,mida võib nim. Esimeseks kõrgemaks kooliks
    • Asutati tõlkide seminari
    • Eesti aladel hakati rääkima renessanssist.M.Sittoni tegevusaeg ,A.Passeri mustpeade maja fassaad ,Niguliste kiriku luukere- hauakivi ,A.Psseri raidkivist sarkofaag Toomkirikus,puust nikerdatud Niguliste ja Rannu kiriku pingid
    • Rahvakultuuris muutusi ei toimunud,sest oli sõja ja usuvahetuse aeg,ainuke uendus voki näol(enne kas.kedervart)

    ROOTSI AEG JA KULTUUR EESTIS ROOTSI AJAL


    Periood, mil kogu Eesti ala kuulus Rootsi alla. 1645. aastast alates. Rootsi aeg kogu Eesti territooriumil polnud väga pikk. Kogu Eesti ala kuulumine Rootsile ei tähendanud rahu, siin toimus Poola-Rootsi sõda. Eesti ala polnu Rootsile kõige tähtsam, kuigi täieõiguslik osa riigist. Siinse ala ajaloos tekkis esimest korda situatsioon, kus kõrgem võim määras kõik ära, tsentraalne võim. Kõige rohkem olid sellest puudutatud aadlikud , kes suhtusid sellesse vaenulikult . Hiljem toimus ka mõisate riigistamine , mis veelgi tõstis aadlike meelepaha. Kuningas Karl XI võttis absoluutse võimu. Reduktsiooniga läks suurem osa põllumaast riigi valdusse. Aadlikud nägid selles oma huvide kitsendamist. Rüütelkond saatis delegatsiooni Stockholmi. Liivimaa Maapäeva kokkutulek keelati. Samm-sammuline feodaalkorra kaotamine. Rootsis taheti, et siin oleks kõigi staatus võrdne. Talupoegade olukord hakkas paranema. Kroonu teenimine – mõiste tuli Rootsis ajast Rootsist, riigi vappidel olevad kroonid . Ihunuhtlust kergendati, talupoegade kaebeõigus mõisniku üle viidi sisse. Pärisorjust siiski ei kaotatud täielikult, lihtsalt seda kitsendati. Reduktsioonil oli positiivne mõju talupoegade eneseteadvusele, kuna ka aadlikud pidid alluma endast kõrgemale võimule. 17. saj I poolel raskenes olukord, kuna Rootsi oli sõjas. Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord.

    KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL


    Rootsi ajal levis luterlus . Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk . Riik toetas luteri kirikut. Ortodoksne luterlus – luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles. Usuelu püüti siin korraldada võimalikult hästi, kuid põrgati vastu aadlike vastuseisule. Aadlikud polnud kiriku suuremast initsiatiivist ja lisaväljaminekutest huvitatud. Aadlil olid ideoloogilised põhjused vastuseisuks. Rahvaläheduse saavutamiseks oli tarvis, et kirikuõpetajad pidid vabalt valdama eesti keelt. Superintendent kontrollis , kas kirik on ikka piisavalt hästi ette korraldatud. Joachim Jhering – superintendent. Otsekohene ja kritiseeriv (kontrollimise ajal), kritiseeris talupoegade halba olukorda. Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer – superintendent. 1690- datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks. Mõisnike senine patronaadiõigus kadus (mõisnikul oli seni õigus ise valida uus kirikuisa , enam ei olnud). Kiriku raamatute sisse seadmine , millesse pandi kirja kõik kirikukogudusega seotud toimingudpulmad , surmad , sünnid jne. pastoritele hakati korraldama konvente, kus kutsuti kõik pastorid kokku ja kontrolliti nende keeleoskust ja muid oskusi. Pastorid olid võimelised vabalt eesti keeles jutlust pidama . See tõi kiriku maarahvale lähemale.

    HARIDUSELU ROOTSI AJAL


    Talurahva hariduse sünd – veidigi süstemaatiline. Edendati lugemisoskust – kirik toetas seda. Rajati talurahvakoole. Aadlikud olid selle vastu. Aadlikud tajusid selles ohtu iseendile – talurahva liigse harituse tagajärjel võivad tekkida rahutused . Kirikuõpetajad püüdsid tihti õpetada lapsi lugema. Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes. Uus seadus nägi ette, et igasse kihelkonda ehitati kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684 . aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima . 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa , kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas.
    Linnade hariduselu olulisemad muudatused: Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiumid. Õppetöö toimus seal ladina keeles. Linnakoolid tegutsesid ka edasi. Enamasti oli 4 klassi, kus õppetöö toimus. Toomkool Tallinnas allus otse rüütelkonnale ja rüütelkond pidas seda ka üleval. Tartu Ülikool kasvas välja Tartusse rajatud gümnaasiumist. Tartu Ülikool oli kogu Rootsi riigi II ülikool. Johann Skytte valmistas selle avamist ette. Tuntuks sai tema kõne ülikooli avamisel, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud kõikidele inimeste hariduse saamiseks (ka talupoeg võis ülikooli sisse saada, kuid ta polnud tollal veel piisava haridustasemega). Idapoolsetes provintsides taheti näidata, et ülikool on kindlal kohal. Ülikool rajati kuna taheti soodustada hariduse levikut, riigil oli vaja haritud ametnikke. Olid õigusteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli tegevust hakkas segama sõda. Esialgu jätkati tegevust Tallinnas ja sealt omakorda mõneks aastaks tagasi Tartusse ja siis edasi Pärnusse. Tegemist oli siiski sama ülikooliga. Kõige rohkem õppis seal rootslasi. Aadlikud polnud sellega valdavalt rahul ning enamasti saatsid oma pojad õppima Saksamaale. Aadlikele ei meeldinud, et õppejõud olid valdavalt kodanluse hulgast. Ükski eestlane rootsi ajal ülikooli läbi ei teinud (polnud piisavat haridustaset). Inimesed kes siin õppisid, kandsid edasi infot siinse maa, inimeste ja sealhulgas ka eestlaste kohta.

    EESTIKEELNE KIRJASÕNA


    Esimest korda hakkas rootsi ajal levima eesti keelne kirjasõna. Sellele aitas kaasa ka trükikodade rajamine Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumi ja ülikooli juurde. Kiriklikud käsiraamatud, eesti keele grammatika (õpikud), kooliõpikud, eesti keelse juhuluule teosed jm. Vastne Testament Rossinihnius ja Virginius . Ühtse eesti keelse terviku eesti keelse piiblini ei jõutud.
    Forselius võttis eesti keelse kirjapildi kirjutamise eeskujuks soome keele, mitte saksa keele. Hiljem võeti see ka omaks, kuigi enne oli pikk vaidlus selle üle kumb õigem oleks.
    Eesti keele grammatikad – olid eesti keeles, kommentaarid muudes keeles, pigem olid need keeleraamatud eesti keele õppimiseks. Ilmusid raamatud, kuidas paremini eesti keelt õppida.
    Kooliõpikud – lugemisoskuse võimalikult suur levik. Kõige esimene 1640-datel välja antud, kuid seda pole säilinud 1680/90-datel ilmus juba muid aabitsaid, sealhulgas ka Forseliuse oma. Neid on säilinud nii Põhja-Eesti ja Lõuna-eesti keeles.
    Eestikeelne juhuluule – mingisuguse sündmuse puhuks loodud värsid. Moesuunaks kujunes luule heietamine tsiviliseerimata keeltes. Brockmann – esimene pulmaluuletus, saksa keeles, kuid sekka ka mõned eesti keelsed read. Lõuna-Eesti keelne värss jäi Põhja-Eesti keelsele värsile veidi alla. Esimene eestlasest luuletaja – Käsu Hans, Hans Kes – pani kirja kaebelaulu.
    Ajakirjanduse sünd Rootsi ajal. Hakkas ilmuma saksa keelne Revalsche Post- Zeitung . Pani aluse ajakirjanduse tekkele Eestis.
    Kunstis ja arhitektuuris levis barokkstiil. Kõige paremini on seda näha arhitektuuril. Hästi on seda näha uuesti üle ehitatud Narva linnas: Raekoda , Börsihoone. Räägitakse Narvast kui arhitektuuri pärlist Eestis. Tallinnas ja kogu Eestis bastionide rajamine – muldkindlustused, mis olid äärest kividega ümbritsetud. Barokseid ehitisi ehitati ka Kuresaaresse: vaekoda , raekoda.
    Skulptuur – puunikerduse kõrgaeg Eestis. Sellega kaunistati erinevaid asju. Kristjan Ackerman – tegi toomkirikule Tallinnas puust nikerdatud kantsli ja altari .

    KULTUUR EESTIS 18. SAJANDIL


    18. saj algas suure sõjaga, mis mõjus laastavalt siinsetele inimestele ja ennekõike kultuurile . Lihtrahva elu hakkas algama juba veidi enne Põhjasõja algust. Peeter I kinnitas siinsete aadlike privileegid , millega kehtestas balti erikorra . Siinne kultuur jäi sisuliselt samaks nagu oli olnud ennegi lihtsalt kuulus nüüd peale Põhjasõda Venemaale. Siinsed maad olid Venemaale Läänemere provintsid . Vaimselt tunnetati end siin olevat seotud saksa kultuuriruumiga, kuigi olid sidemed ka vene riigikorraga. Näiteks aadlikud teenisid vene sõjaväes ning olid Venemaal kõrge hinna sees, kuna olid väga kompetentsed. Truudus ja allumine Venemaale. Vene võim meeldis aadlikele rootsi omast rohkem, kuna Venemaa jättis neile vabamad käed ning ei piiranud nende privileege ja harjumusi, mis meeldis neile vägagi. Venelased olid baltisakslastele isegi tänulikud siinse elu korraldamise eest.
    Pärisorjuslik süsteem ei lakanud olemas. Kuna Venemaal oli samasugune olukord orjadega, siis see sobis Venemaale väga
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti kultuuri ajalugu #1 Eesti kultuuri ajalugu #2 Eesti kultuuri ajalugu #3 Eesti kultuuri ajalugu #4 Eesti kultuuri ajalugu #5 Eesti kultuuri ajalugu #6 Eesti kultuuri ajalugu #7 Eesti kultuuri ajalugu #8 Eesti kultuuri ajalugu #9 Eesti kultuuri ajalugu #10 Eesti kultuuri ajalugu #11 Eesti kultuuri ajalugu #12 Eesti kultuuri ajalugu #13 Eesti kultuuri ajalugu #14 Eesti kultuuri ajalugu #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 244 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helenailves Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1.Mõisted eesti kultuur ja Eesti kultuur
    2. eesti muinasaegne rahvausund ja selle iseloomulikud tunnused
    3. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis
    4. Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused
    5. Talurahvahariduse ja eestikeelse kirjasõna areng Rootsi ajal
    6. 18. sajandil levima hakanud vaimsed voolud (valgustus, pietism, ratsionalism) ja
    nende kandjad Eestis
    7. Baltisaksa kultuur 19. saj.: mõisaarhitektuur, baltisaksa maalikunst, TÜ
    taasavamise tähtsus baltisaksa kultuurile
    8. Estofiilide tegevus (eelkõige Rosenplänter ja Masing)
    9. Rahvusliku liikumise kolm suurkuju Jannsen, Jakobson, Hurt ja nendega seotud
    ettevõtmised
    10. Eestlaste rahvakultuur 19. saj. ja seal aset leidnud muutused
    11. eesti kultuuri eri valdkondade professionaliseerumine 19. lõpus/20. sajandi
    alguses
    12. Vähemusrahvuste kultuur EV-s 1918-40
    13. Erinevate kultuurivaldkondade olulisemad aspektid EV-s 1918-40: kunst (mh.
    arhitektuur), kirjandus, muusika
    14.Nõukogudeaegse eesti kultuuri olulisemad arengujooned kunstis, kirjanduses ja
    muusikas

    muinasaeg , keskaeg , reformatsioon , baltisaksa kultuur , estofiilid , ärkamisaeg , venestus , eesti vabariik , nõukogude aeg eestis

    Mõisted

    Sisukord

    • EESTI KULTUURI AJALUGU
    • Vägi
    • Surm ja teispoolsus
    • Arhitektuur
    • Kirjandus
    • Muusika
    • Teater
    • Kunst
    • Skulptuur
    • Maalikunst
    • KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL
    • HARIDUSELU ROOTSI AJAL
    • EESTIKEELNE KIRJASÕNA
    • MÕISAKULTUUR
    • KUNSTNIKUD

    Teemad

    • Eesti kultuur ja eesti kultuur
    • MUINASAEG EESTIS
    • Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis
    • kirikuarhitektuur
    • Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri
    • Ilmalikust arhitektuurist
    • Kirjandus
    • Muusika
    • Teater
    • Kunst
    • Maalikunst
    • Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused
    • ROOTSI AEG JA KULTUUR EESTIS ROOTSI AJAL
    • KULTUUR EESTIS 18. SAJANDIL
    • TALURAHVA HARIDUS
    • VENNASTE KOGUDUSE LIIKUMISED
    • ARHITEKTUUR JA KUNST
    • BALTISAKSA KULTUUR
    • MITTE AADLIKUD
    • RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG
    • RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA EELDUSED
    • EESTI RAHVA KULTUUR 19. SAJANDIL
    • HOONESTUS
    • TOIDUMAJANDUS
    • RIIETUMINE
    • MUUSIKA JA TANTS
    • KULTUUR EESTIS 1900-1918
    • MUUSIKA
    • TEATER
    • KIRJANDUS
    • KULTUURPOLIITIKA
    • RAHVUSED
    • TEATER EESTI VABARIIGI AJAL
    • RINGHÄÄLING EESTI VABARIIGI AJAL
    • FILM EESTI VABARIIGI AJAL
    • KUNST, KIRJANDUS, MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1918-1940
    • KUJUTAV KUNST
    • ARHITEKTUUR
    • KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA ESIMESEL POOLEL (1940-1970)
    • KUNST
    • KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA TEISEL POOLEL
    • VÄLIS-EESTI KULTUUR
    • TEADUS JA HARIDUS

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    83
    doc
    Eesti ajalugu
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    30
    doc
    Eesti ajalugu
    94
    doc
    Läti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    14
    doc
    Eesti ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !