Eesti kliima ja läänemeri (2)

Eesti – parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele – mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond – alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond – üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane . Aluspind – meri sademete rikas tuulepealne nõlv – mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind , mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini.
Eesti kliima erinevused – eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket 30-60 km suureneb sademete hulk, vahetuv mõjutsoon ülatub paari km kaugusele, on tugev tuul, harvem öökülma ja äikesevihma, 10 m kõrgust lisab 1% sademeid, tuuleroos – diagramm, mis iseloomustab tuule suunda ja selle esinemis sagedust. Õhutemperatuur – külmem kuu veebruar -5,2´C (-43,5´C võrus, jõgeval), soojem kuu juuli 16,6`C (35,6´C võrus), valitsevad edela- ja läänetuuled, novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus ja tugev tuul, tromb, sademed – 550-800 mm, sademete rikkad (aprill – oktoober, vihmasem august) kõrgustikud ja vaesed (september – november, kuivem veebruar) lääne eesti saared ja madalikud , lumikate kõrgustikel (40-50 cm) detsember, saared (mõni cm) jaanuaris, sulab saartel märtsis, kõrgustikel aprill.
Läänemeri – e Balti meri, sisemeri mis on ühendatud Põhja mere ja Atlandi ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade, pindala 373 000 km2 (võrreldav musta merega 423 00 km2), koos väinadega 415 000 km2, maht 21 720 km3 (võrreldav baikaliga 23 000 km3), sügavus 50m (landsorti süvik 459m), riimvesi – madala soolsusega vesi, keskmine soolsus 8-10 promilli, mida Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine , jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates – 1)kerge, vähe soolane , soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri järsk muutuse kiht – termokliin , 3) soolsuse järsk muutuse kiht – halokliin, 4) raske, soolane, stabiilne alumine veekiht, 5) püsiv süvaveekiht, reostumist põhjustab: tihe transport, lämmastik ja fosfor ühendid, tihe asustus (rootsi, soome, venemaa, eesti, läti, leedu, poola, saksamaa, taani), areng – 12 000 a tag Balti jääpaisjärv, 11 00 a tag Joldiameri, 10 000 a tag Antsülusjärv, 7000 a tag Litoriinameri, 4000 a tag Limneameri.