Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika ?
  • Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia ?
  • Mis on ja millega tegeleb leksikograafia ?
  • Mis on ja millega tegeleb etümoloogia ?
  • Milliseid meetodeid kasutab etümoloogiateadus ?
  • Mida tähendab häälikulooline meetod ?
  • Mida tähendab rahvaetümoloogia ?
  • Mis on Sinu hinnangul ühe või teise meetodi eelis(ed) ?
  • Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad ?
  • Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised ?
  • Mida peetakse eesti sõnavarauurimise sünnihetkeks ?
  • Kuhu lähed, eesti keel ?
  • Palju laene (~ 200 ?
  • Palju laene (~ 200 ?
  • Mida tähendab baltisaksa keel ?
  • Mida tähendab eestirootsi keel ?
  • Mida tähendab eestivene keel ?
 
Säutsu twitteris
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe.
1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta , sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust.

2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia ? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram .tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin , mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjeldamisega. Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid , nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist . Leksikoloogia ehk sõnavarauurimine Eestis sai alguse 19.saj alguses ajakirjaga „ Beiträge “, aga siis oli veel kaks eesti keelt (põhja ja lõuna).
3. Mis on ja millega tegeleb leksikograafia? Leksikoloogiat peetakse teoreetiliseks, leksikograafiat rakenduslikuks tegevuseks, kuigi leksikograafias eristatakse samuti teoreetilist ( märksõnade valik, sõnaraamatu makro- ja mikrostruktuur , eessõnad ja lisad) ja praktilist poolt (sõnaartikli koostamine ja esitus). Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast.
4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia ? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste , mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised ) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest. Etümoloogiasõnaraamat ongi sõnaraamat , mis sisaldab teavet keele sõnatüvede päritolu ja sõnade omavaheliste päritoluseoste kohta.
Neist kolmest küsib ka ühe. Need on meetodiküsimused.
5. Milliseid meetodeid kasutab etümoloogiateadus? (Metsmägi 2012; lk 18-20; 23-24)
Selleks, et teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas, tuleb enesestmõistetavalt erinevate keelte (ja murrete) sõnu omavahel võrrelda. Pelgalt mehaanilisest võrdlemisest siiski ei piisa, sest väline sarnasus ei tähenda veel tingimata etümoloogilist seost.
  • Häälikumuutused võivad olla nii juhuslikud kui ka reeglipärased. Reeglipärane muutus tähendab, et teatud kindlas positsioonis sõnas või kindlas häälikuümbruses on üks häälik või häälikukombinatsioon alati muutunud ühtmoodi. Niisuguseid muutuste reegleid nimetatakse häälikuseadusteks. Häälikulooline meetod seisnebki tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed.
  • Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi , Tartu ja Võru murdeks.
  • Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli seotud mingi kindla ajajärguga. Seega võib sõna vanus viidata päritolule. Järelikult on oluline kindlaks teha, millal on sõna kirjalikes allikates registreeritud. Näiteks ei ole sageli häälikuliselt aluselt võimalik otsustada, kas sõna on laenatud alamsaksa või saksa keelest, sest nende keelte vasted langevad kokku. Kui selline sõna on registreeritud eesti 16.–17.saj kirjakeeles, on tegemist pigem alamsaksa kui saksa laenuga. Olulist lisainfot annab sõna murdelevik. Kontaktid naaberkeeltega on olnud intensiivsemad nende läheduses kõneldavatel murretel. Päritolu väljaselgitamiseks tehakse vana kirjakeele analüüsi, õpitakse üldajalugu ja etnograafiat tundma, võrreldakse nimetamismotiive tähendusülekande mõistmiseks – st uuritakse palju tausta.

6. Mida tähendab häälikulooline meetod? (Metsmägi 2012; lk 18-20)
Häälikulooline meetod (tähtsaim meetod) on tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemine häälikuseaduste (reeglipärased häälikumuutused) abil. Tüvede häälikulise kuju muutus. Etümoloogiliselt identsete (sugulaskeelte) tüvede sama päritolu ilmneb sellest, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed. Häälikuseadusi järgides saab eri keelte sama päritoluga tüved viia tagasi (rekonstrueerida) ühele ja samale lähtekujule. Samas on vanade laenude kindlakstegemisel vaja arvestada sellega, et kontaktkeeled on ajapikku muutunud, milles on toimunud omad häälikuseadused. Seega ei leia võimalikku laenuallikat otseselt tänapäeva keeltest, vaid see tuleb tänapäeva keelte põhjal taastada. Omavahel saab võrrelda alles seda taastatud lähtekuju ja meie tüvede taastatud lähtekujusid.
Arvestada tuleb ka muganemisreegleid, sest eri keelkondade keelte häälikuline struktuur on erinev. Võõrad häälikud (+ võõrad häälikuühendid) asendatakse/lihtsustatakse enamasti lähedaste oma keelte häälikutega. Nt germaani laenudes läänemeresoome keeltes on germaani f asendunud lms p-ga: hulk vs alggermaani *fulka. Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant .
Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es toimunud viimase 5000-7000 aasta jooksul, kuid ühisjooni võib olla palju varasematest seostest, nt hüpotees uurali keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita.
7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) 
Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand , reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks. Sageli asendatakse laensõna või selle osa (nt liitsõna osis) häälikulise läheduse ja harilikult ka mõne tähendusliku seose tõttu mõne keeles juba varem esineva tüvega. Nt sõna teljed ‘kangaspuud’ (← alamsaksa stel(le) ‘kanderaamistik, raam; kangaspuud’) on vormistikus langenud kokku sõnaga telg ‘mehhanismi või masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail’ (? ← alggermaani *telgō) nende seostamise tõttu. Niisugust lähedaste tüvede seostamist, mille tagajärjel asendatakse üks, võõram tüvi teise, kõlalt sarnase ja tuntumaga, nimetatakse rahvaetümoloogiaks.
8. Kirjelda vähemalt kahte sõnavara kogumise meetodit. Mis on Sinu hinnangul ühe või teise meetodi eelis(ed)?
  • INTERVJUU . Intervjuud on lihtsam ette valmistada selleks valitud keelejuhtidega kui hankida luba loomuliku suulise kõne lindistuste tegemiseks; erinevalt loomulikust sotsiaalsest suhtlusest võimaldab intervjuu kontrollitumat keskkonda teatud keelevormide (nt släng ) kogumiseks.
    1) intervjuu algus ja lõpp ei ole selged, intervjuud on võimalik ka hiljem jätkata;
    2) küsimused ja küsimuste esitamise järjekord kohandatakse vastavalt keelejuhtidele ja situatsioonidele;
    3) intervjueerija näitab üles huvi intervjueeritava vastuste vastu, julgustades detailide lisamist;
    4) meenutab sõbralikku mõttevahetust, kuid sisaldab rohkem intervjuu küsimusi ;
    5) intervjuusse võib olla põimitud teemaväliseid nalju, kõrvalmärkusi, lugusid jne, mis samuti lindistatakse;
    6) intervjueerija ja intervjueeritav kontrollivad koos intervjuu tempot ja suunda;
    7) vastuste interpreteerimiseks on oluline intervjuu sotsiaalne kontekst ehk toimumiskoht , osalejad jne;
    8) intervjueerija kohandab ennast rääkijate normide ja keelekasutusega.
    Intervjuu käigus ei saa loomulikku keelt nagu saaks argivestluses (nt salaja lindistades).
    Uurija mõju ei ole võimalik vältida ka kõige põhjalikumalt ette valmistatud keeleainestiku kogumises. Uurija mõjutab ainestiku kujunemist ainuüksi sellega, et ta on sunnitud tahes- tahtmata intervjuu käiku sekkuma, esitama intervjueeritavale suunavaid ja täpsustavaid küsimusi, võibolla ka ebameeldivaid küsimusi.
  • Kirjakeele uurimisel kasutatavad korpused . Veebis olevad korpused on mugavad, tuleb lihtsalt sisse trükkida sõna/ fraas , mida uurida soovid. Nii saab nt uurida sõna mööda esinemist kas nimisõna ees või järel). Kuna korpustesse on juba andmed sisestatud ja kohe ühe otsinguga saab teada konteksti, kus sõna kasutatakse. Korpusi on erinevaid, nii et saab otsida näiteks nii 16.saj vana kirjakeele tekste kui ka 1990ndate meediatekste. Korpustest info hankimine ei eelda inimeste „olemasolu“, st reaalselt ei pea kellegagi suhtlema. Nii et seda võiks pidada objektiivsemaks, kuna vestluse vastused ei sõltu inimese tujust, tutvustest jne.
    9. Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad? Nimeta vähemalt kolm ning iseloomusta neid. Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised?  Küsib hüpoteetilise olukorra järgi: mis meetodiga ma „seda“ koguksin?
    Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid , kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio- ja telesaated , e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega , et ideaalset keeleandmete kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks, intervjueerija ja intervjueeritava suhe ja koostöö ning nende vastastikune mõjutamine. Nimetatud aspektid on tegurid, millest oleneb keeleandmete kogumise edukus.
    • ajaloolised tekstid → andmekogud , arhiivid, korpused (nii kirjalik kui ka suuline )
    Vana kirjakeele uurimisrühma ülesandeks on olnud vanade keeleallikate taas kasutatavaks tegemine – elektroonilisele kujule viimine –, uurimistöö läbi töötatud tekstide põhjal ning suuri tekstihulki katvad võrdlused. Oluline on ka töörühma Internetikodulehekülje pidev täiendamine, mille kaudu huvilised pääsevad käsitsema vana kirjakeele korpuse materjale. Vana kirjakeele andmestik kantakse el. materjalikogudesse.
    • sotsiaalmeedia (osa neist on ka korpustesse kogutud) – släng. MSN/FB tekstide kogumine. Neist tekstidest selgub , kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil ( numbrid tähtede asemel)).
    • sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha.
    • küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik)
    • päevikumärkmed – lapsekeel .
    Viimastel aastatel on leitud, et kõige parem on lapsekeele uurimisel kasutada materjali kogumiseks nii lindistamist (heli- ja videolindistus) kui ka päevikumärkmeid. Nii on tõenäosus, et midagi olulist andmete hulgast välja jääb, veelgi väiksem.
    • intervjuud, argivestluse lindistused – släng, murded (suuline). Lindistatakse inimest või gruppi inimesi ning litereeritakse tekst ja siis analüüsitakse seda. Intervjuu võib osutuda liiga formaalseks , et sealt slängi kätte saada, seepärast on hea, kui intervjueeritav(ad) ja intervjueerija on sõbrad, siis tuleb loomulikku keelt rohkem. Argivestluse lindistamine grupis on parem, kui ei tehta konkreetselt küsimus-vastus-süsteemi. Lindistamine võtab aega ja selle litereerimine, analüüs ka.

    10. Nimeta eesti keele etümoloogiasõnaraamatud (3). Koostajad, mida sisaldavad, sõnavara maht.
    Etümoloogiasõnaraamatu olemasolu on peetud üheks kirjakeele küpsuse tunnustest.
  • Julius Mägiste „ Estnisches etymologisches Wörterbuch” – teaduslik, mõeldud keeleteadlastele. Põhjalik tuletiste etümoloogia, palju murdesõnu. Ilmus Helsingis 1983.
    Sõnavara valikul on aluseks olnud Wiedemanni sõnaraamatu II trükk , ÕS 1960 ia 1976, «Võõrsõnade leksikon» ja Mägiste enese eesti vana kirjakeele sõnavara kartoteek ja/või sõnaraamatu käsikiri.
    siin oli ära toodud etümoloogiate allikaviited ja ühtlasi autori aktsepteeringuist erinevad seisukohad. J. Mägiste sõnaraamatu teine iseärasus on süstemaatiline tähelepanu pööramine onomatopoeetilis-deskriptiivsele sõnavarale. Mägiste sõnastikul on 12 köidet, mis jagunevad tähestiku järgi (nt I köide hõlmab A- tähega sõnadest sõnani „ hermes “). See on saksakeelne sõnastik . Lehekülgi kokku 4106.
  • Alo Raun „Eesti keele etümoloogiline teatmik ” – mõeldud tavainimestele, infot on napilt, pealiskaudsem kui Mägiste oma. Ilus 1982.
  • „Eesti emütoloogiasõnaraamat“ ilmus 2012 ( koostama hakati 2002). Sisaldab üle 6600 märksõna , aluseks ÕSi märksõnastik (v.a võõrsõnad ). Mõeldud inimestele, kel pole keeleteaduslikku koolitust. Koostanud/toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Selles räägitakse etümoloogiateadusest, eesti tüvevara ajaloost. Sisaldab sõnaraamatu ülesehitust, kirjandust, lühendeid-hääldusmärke, sõnaartikleid (põhimärksõnad, viideartiklid) ja registrit .
    11. Mida peetakse eesti sõnavarauurimise sünnihetkeks?
    Eesti leksikoloogia ehk sõnavarauurimise üheks sünnihetkeks võiks pidada 19.saj algust ja esimeseks teadusväljaandeks ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” ( 1813 –1832) – aega, mil tegutses ka tolle aja parim sõnavaratundja O. W. Masing . Kuid kirjakeeli oli toona veel 2, seega ei saa rääkida ühtse eesti kirjakeele leksikoloogiast. 19.saj leksikoloogiatöö tähendas peamiselt sõnade (väljendite) kogumist ja publitseerimist. 19.saj II poolel tulid kasutusele üldistavad mõisted „eesti keel” ja „eestlased”, võeti omaks uus kirjaviis , kujunes ja ühtlustus rahvuslik kirjakeel . 19.saj leksikoloogia on suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine, sajandi lõpupoole hakatakse (teaduslikumalt) tegema uusi eesti sõnu, st tegeldakse laenamise, aga ka sõnamoodustusega. Sajandi lõpupoole hakati looma uusi eesti sõnu ( Grenzstein , Hermann ), tegeldi teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega.
    12. Keda peetakse eesti sõnavarauurimise esimesteks uurijateks (nende uurimisteemad, väljaanded , sõnad).
    J. H. Rosenplänter – ajakirjas „Beiträge“ kutsus rahvast üles rahvakeelest sõnu juurde tooma .
    Baltisaksa pastorid , eesti haritlased, soomlased – võtsid „Beiträge“ üleskutsest vedu ja arendasid rahvakeelt. Lisandusid pikad sõnad, kõnekäänud , nimede nimestikud, sõnade tähendusi ja päritolu selgitati ja sünonüümide erinevusi ka. Kokku saadi 7000 sõna.
    M. Veske – tõi leksikoloogiasse võrdlev -ajaloolise meetodi, millega uurida diakroonilisest aspektist (jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse )
    A. W. Hupel – eesti-saksa sõnaraamat 1780, 17 000 sõna.
    A. Knüpffer – Kadrina pastor, kes püüdis „Beiträge“ veergudel eesti k tuletusõpetust fikseerida.
    F. R. Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal
    F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas.
    S. H. Vestring – eesti-saksa sõnaraamat
    J. Hurt – ne-liiteliste noomenite esimene tuletusalane doktoritöö 1886
    K. A. Hermann – etümoloogiaainete lektor 1895. Püüdis seletada võrdlevat keeleteadust asjaomaste keelte sõnavara ja gram. nähtusi võrreldes. Ta leiutas grammatikatermineid (häälik, täishäälik , rõhk, nimetav).
    J. Aavik – keeleuuendaja , „Uute sõnade sõnastik“
    J. V. Veski - keeleuuendaja
    A. Grenzstein – 1600 uue ja vähetuntud sõnaga „Eesti sõnaraamat“ ehk I ükskeelne sõnastik.
    Siin tahab teada konsonandi ja vokaali vahelduse kohta, nt saksapärastel sõnadel on konsonantühend sõna algul (kleit). Küsib laentüvede küsimust (!). Kui Ereltilt ei saa kõike, võib kasutada Rätsepa artiklit „Sõnavara rikastumise allikad“.
    13. Kirjelda eesti keele omatüvede häälikulist struktuuri. Too näiteid. Omatüved enamasti 2silbilised.
    Omatüved – tüved, mis esinevad üksnes sugulaskeeltes ja millele pole leitud laenuallikaid. Eesti keeles rühmitatakse omatüvesid selle järgi, millistes sugulaskeeltes neile vasteid on. Nt tüved, millel on vasteid ugri keeltes, moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Veel on tüvesid lms- permi , lms- volga , soome-volga jt keelte vastetega . Omatüved moodustavad u 47–60% sõnadest (jalg, käsi, ilm, söö-, näge-, mine-, kõne, peenar , kahisema, sõna). Omatüvedel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #1 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #2 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #3 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #4 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #5 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #6 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #7 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #8 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #9 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #10 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #11 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #12 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #13 Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid #14
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksami kordamisküsimused kevadsemestril 2014/15. Eksamil oli 4 küsimust.
    Juuresolevad märkmed, mida küsida kavatseb, on õppejõu enda kommentaarid konsultatsioonilt.

    eesti keele sõnavara , keelekontaktid , eesti keel , lingvistika , laensõnad , võõrlaenud , tüved , kirjakeel , vene keel , intervjuu , laentüved , leksikoloogia , tuletis

    Mõisted

    leksikoloogia, leksikoloogia, leksikoloogia, laentüved, kontaktid laenuandjakeelega, kontaktid naaberkeeltega, tähendusülekande mõistmiseks, läänemeresoome keeltes, muutustele, korpustesse, nimetatud aspektid, kujule viimine, sõnaraamatud, etümoloogiasõnaraamatu olemasolu, sõnavara valikul, sõnastikul, eesti leksikoloogia, leksikoloogia, rosenplänter, veske, knüpffer, faehlmann, vestring, omatüved, laentüved, vanemad laentüved, laentüvesid, võõrsõnarühma kirjutamisel, sellised laenud, laensõ, terminoloogia korrastamine, briifimine, sõnaliitmine, tekstisõnad, liitsõnu, sõnaliitmine, juhumoodustised, heiki, uurali tüved, tüvevarakihti kuuluvana, niisugused tüved, läänemeresoome tüved, ajendatud tüvesid, suure tõenäosusega, indoeuroopa laenud, üksikuid tüvesid, indoiraani tüvedel, indoiraani laentüved, arvukamalt, balti laenud, balti laenud, peamised valdkonnad, germaani laenud, germaani laenud, eristatud, skandinaavia laenud, niisugused tüved, päritolu kohta, põhilised valdkonnad, vanavene laenud, alamsaksa laenud, alamsaksa laenud, saksa laenud, saksa laenud, vene laenud, laene, nõukogude riigi, vene laenud, rootsi laenud, teised rühmad, teemavaldkonnad, rootsi laenud, rootsi laenud, eestirootsi laenud, kirjakeeles, niisuguseid laene, lõpukümnendeist alates, neidki laene, aineline kultuur, laene, mustlastega, mustlaste elukutseks, viimane elukutse, uusi laene, inglise keel, alamsks sõnavara, laenusid, mülleri jutlustekogu, eesti keelde, kalandus, soome laenud, eesti kirjakeeles, sajandil ülem, eestirootsi keel, magistritöös, vanarootsi, selleaegsed laensõnad, eestirootsi, eestirootsi sõnad, soomerootsi, rootsi keel, idarühma murded, eestivene keel, eestivene, i rühm, kõnelejatega, läti ühis, eesti keelest, tihedad sidemed

    Sisukord

    • Omatüved
    • mugandumist)
    • Laentüved
    • Vanemad laentüved
    • Uuemad laenud
    • Võõrtüved
    • Soomes ja Ojamaal. Tema jaotus
    •  eestirootsi laenud
    •  soomerootsi laenud, 
    •  ojamaa laenud

    Teemad

    • Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika?
    • Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia?
    • Mis on ja millega tegeleb leksikograafia?
    • Mis on ja millega tegeleb etümoloogia?
    • Milliseid meetodeid kasutab etümoloogiateadus?
    • Mida tähendab häälikulooline meetod?
    • *fulka
    • Mida tähendab rahvaetümoloogia?
    • känd
    • stel(le)
    • telgō
    • Kirjelda vähemalt kahte sõnavara kogumise meetodit. Mis on Sinu hinnangul ühe või teise meetodi eelis(ed)?
    • mööda
    • Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad? Nimeta vähemalt kolm ning iseloomusta neid
    • Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised?
    • Nimeta eesti keele etümoloogiasõnaraamatud (3)
    • Mida peetakse eesti sõnavarauurimise sünnihetkeks?
    • Keda peetakse eesti sõnavarauurimise esimesteks uurijateks (nende uurimisteemad, väljaanded, sõnad)
    • häälik, täishäälik, rõhk, nimetav
    • kleit
    • Kirjelda eesti keele omatüvede häälikulist struktuuri. Too näiteid
    • kahisema, sõna
    • Kirjelda eesti keele laentüvede häälikult struktuuri (nt soome, vene ja inglise laenude näitel). Mis iseloomustab
    • laentüvede eesti keelde integreerumist
    • mugandumist)
    • hernes, saabas, niit, mets
    • ale, bänd, kleit, preili
    • konsonantühendid
    • rälläkkä
    • logõr
    • alennus
    • ari
    • Kirjelda eesti keele võõrtüvede häälikulist struktuuri
    • banaan, diivan
    • ahv, kahvel
    • popurrii, vanill
    • akadeemia, galerii, idee
    • foto, logo
    • bluff, sfäär, džemper, foogt
    • l, m, n, r
    • arter, bakter
    • kompvek, kotlet
    • niknäk, šašlõkk, kabatšokk)
    • Kirjelda laentüvede eesti keelde muganemise malle. Mis iseloomustab nt soome, vene ja inglise laenude eesti
    • keelde muganemist (nt häälikumuutused, sõnade lühendamine, lõpukadu, sisekadu jne). Too näiteid
    • yuppie, bappening
    • teller, poster
    • diiler, friik, laiv, luuser
    • AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo
    • kopi, lainer, liising, meik, meil
    • ruulima, server, tiim
    • muffin, tabloid
    • displei, diiler, friik, haip
    • fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club
    • meil, mail, e-meil
    • skaneerima, skanneerima, skännima
    • Iseloomusta eesti keele sõnavara struktuuri
    • 18. Kirjelda sõnavara rikastamise vahendeid: laenamine, liitsõnad, tuletamine, tehistüved, uue tähenduse
    • andmine, murretest laenamine, sõnavõistlused jne
    • baguette, caffè latte, croissant, hot dog
    • management, slogan
    • briifimine
    • nuhvel
    • nöha
    • Kirjelda järgmisi sõnavarakihte eesti keeles
    • * omatüved
    • * indoeuroopa ja indoiraani laenud
    • * Balti laenud
    • balti
    • hernes, hammas, kael, hein, lõhe, angerjas, sõber
    • mõrsja, mets, kirves, tara, puder, kollane, ruske
    • * Germaani laenud - germaani
    • kaer, ader, kott, tool, taigen, õlu, leib, kana, juust, humal, aer, puri, roog, raud, tina, rikas, kuningas, vald, palk, laine
    • kalju, rand, vibu, mõõk
    • slaavi
    • pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken
    • lusikas, pirukas, nädal
    • * Alamsaksa laenud eesti keeles - alamsks
    • tänama
    • millegi eest, millegagi rahul olema, lootma kellegi peale
    • sibul
    • ploom, roos; härra, proua, preili, krahv; pannkook, kook, kruus, pann, pott; pööning, ruum; ingel, piibel, paavst, piiskop
    • preester
    • * ülemsaksa laenud - ülemsks
    • spinat
    • redis, seller, kartul, moon, nelk, tulp; aadel, hertsog, tudeng, velsker; ahoi, hurraa, hopp, proosit, halloo; rehkendama
    • praadima, passima, kleepima; viiner, vein, supp, soust
    • * vene laenud - vene
    • porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka
    • halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot
    • prassai, lohvka, titt, prosta
    • kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor
    • noi, -nik, -ka
    • * rootsi laenud - rootsi
    • viiger, räim; iil, iiling, rünk; kepp, märss, plasku;
    • plika, hoor, kadalipp, kroonu, pagar, moor; kelk, käru
    • spunk, muumitroll
    • * soome laenud - soome
    • harrastama, erinema, hajameelne, pädev, levima, mugav
    • näitleja, toimetaja, lauljatar; kogemus
    • oivaline, tavaline, eriline
    • huvitav; ennustama, õnnitlema, säästma, tootma, harrastama
    • viikarid, lühkarid, ale, pomo, relakas, lebo
    • * läti laenud
    • * mustlaskeele laenud eesti keeles
    • xone (
    • *Heebrea laenud
    • * inglise laenud eesti keeles
    • Nimeta vähemalt 3 kirjalikku allikat, mis on olnud aluseks alam- ja ülemsaksa laentüvede uurimisele
    • vakuraamat
    • moller, köke, lampe
    • Lifflandi maa, mester
    • peegel, kook, kits
    • ck, ch, ff
    • Kirjelda alamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes
    • Kirjelda rootsi keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes
    • Kirjelda vene keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes
    • Põllundus ja karjandus
    • kreeben, kreebendama, prälka
    • agarodnik-karotnik
    • kapsas, kapust(as), pooskanep, porgand, pälvin, uurits, kiila, leika, tatsa, pärnik – kasvuhoone
    • jablik/jablok/jõblak, smaroda, arbuus, (a)pelsin
    • aglets, tatar/tatik, noovina
    • jaakar
    • kopsik, koss, ragatka, abar, nast, nogi, kleionka
    • Liiklusvahendid ja transport
    • kaleska/kalluska, karet/karetka, lineika
    • dresiin, kalonka
    • konka, reelka/relss
    • Kaubandus ja mõõdud
    • basaar/pasar, lahvka, palagan
    • kalidor, kamorka
    • kopsik, plooska, plüüda, samovar
    • botva, ikra, kalitka
    • nalivka, praska
    • kassinka
    • määts
    • kartus, kletka
    • praaja, priigavor
    • gimnaasia, gümnasist, gimnastika
    • raak, raan
    • kalui, kamandiir/komander
    • angel/evengel, laadonitsa
    • janvar, fevraal, mart, apreel
    • kasatšokk
    • maama, maltsikas
    • koss, kosso
    • jaama, paljana
    • beess/pess, horosk
    • istoonets, türklane
    • Nimeta alam- ja ülemsaksa keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning hüüdsõnu (5)
    • Nimisõnad
    • Verbid
    • Hüüdsõnad
    • Nimeta vene keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5)
    • väljendid
    • Nimeta soome keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5)
    • relakas
    • soome
    • Mida tähendab baltisaksa keel?
    • poeg
    • 18
    • sajandil
    • opman, redel, sohver
    • Lapse, peenar
    • Knagge
    • Burke
    • Fähre, Kissenbezug
    • kastrulid
    • fuajeesse
    • Heukuje
    • Reggi
    • Mida tähendab eestirootsi keel?
    • estlandssvenska
    • kratt
    • räim
    • haalama
    • hauskar
    • julla, kepp
    • Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus)
    • Rootsi laentüvede ajalis-geograafiline rühmitamisalus (Ariste jaotus)
    • Vanarootsi
    • uusrootsi ehk riigirootsi
    • Eestirootsi
    • Soomerootsi
    • Rootsi laentüvede rühmitamise alused (Raimo Raagi jaotus)
    • Mida tähendab eestivene keel?
    • Eesti keel laenuandjakeelena

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    130
    ppt
    Eesti keele ajalugu ja murded
    8
    doc
    Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
    28
    docx
    Eesti keele ajalugu
    88
    docx
    Eesti keele reeglid
    9
    doc
    Eesti kirjakeele sõnavara eksam
    60
    docx
    EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
    5
    docx
    Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine
    87
    docx
    Soome-ugri rahvakultuur





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !