Eesti iseseisvumine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti iseseisvumine
I Iseseisvumise eeldused
A) kultuurilised:
1) kirjakeele ühtlustamine
2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik
3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara
kogumine) korraldamine
5) aktiivne seltsitegevus

B) majanduslikud:
1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks
2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam
arenenud Venemaa piirkonnaks
3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased,
väikekaupmehed, töölised)

C) poliitilised:
1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele
2) hakati looma parteisid e erakondi
3) kerkisid esile eestlastest poliitikud
4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks
vajalikke kogemusi
5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis
andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi

II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30)

I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus
ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis.
Sõja mõju Eestile:
1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju
vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised
2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei
moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks.
Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas.
3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi
4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite
tootmine
5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem
6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret

Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54)

Iseseisvumise etapid
1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus
2) Enamlased võimul
3) Iseseisvuse väljakuulutamine
4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920

I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917
Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon , mille tulemusel tsaar Nikolai II
loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia . Eesti sai
selle esimesena 30. märtsil.
1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine
Tallinna linnapea ) Jaan Poska
2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel
3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62
saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus , kellele kuulus nüüdsest
täidesaatev võim
4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes
5) hakati looma rahvusväeosasid
6) mindi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti iseseisvumine #1 Eesti iseseisvumine #2 Eesti iseseisvumine #3 Eesti iseseisvumine #4 Eesti iseseisvumine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MinnieR Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Päästekomitee- LOOMISE EESMÄRK: kuulutada välja Eesti iseseisvus. Päästekomiteesse kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Iseseisvusmanifesti koostas Juhan Kukk. Ette luges Hugo Kuusner. Esimest korda loeti manifest .

Vabadussõda- 28. nov. 1918 tungisid Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega Eestisse

VIIMASED HEITLUSED- 1919.a. detsembriks koondas Punaarmee juhatus Eesti vastu 160 000 mehelise armee, suurema osa Narva alla. Suurtükitules hävis suur osa Narva linnast, samuti ümberkaudsed
Tartu rahu 2.veebruar 1920- Tartu rahuga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust ja loobus. “igavesest ajast kõigist suverään- õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva
Sõjavägi avas tule.
16.okt 1905 „Veresaun” Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist.
17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus.
Manifesti mõjud Eestis.: Tartus
PILDID.

tartu rahu , eesti iseseisvumine

Mõisted

Sisukord

  • Eesti iseseisvumine
  • Päästekomitee
  • veebruar 1918
  • Vabadussõda
  • Murrang sõjas
  • Landeswehri sõda
  • VIIMASED HEITLUSED
  • Tartu rahu 2.veebruar 1920

Teemad

  • I Iseseisvumise eeldused
  • A) kultuurilised
  • B) majanduslikud
  • C) poliitilised
  • II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30)
  • Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54)
  • Iseseisvumise etapid
  • I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917
  • Taust
  • Jaan Poska
  • valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev
  • Maavalitsus
  • II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918
  • Poliitilised olud
  • Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee
  • Maapäev
  • Maapäeva
  • Vanematekogule
  • Asutav Kogu
  • Enamlaste tegevus
  • III Iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruar 1918
  • võimuvaakumit
  • Ajutine Valitsus
  • K.Pätsiga
  • IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918
  • Balti Hertsogiriik
  • VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920
  • I Poliitiline eelugu
  • Novembris 1918
  • II Vabadussõja algus
  • novembril 1918
  • Jaan Anvelt
  • Eestlaste ebaedu põhjused
  • jaanuaris 1919
  • Paju lahingut Julius Kuperjanovi
  • Eestlaste edu põhjused
  • Johan Laidoner
  • IV Landeswehri sõda
  • Landeswehri
  • Rüdiger
  • von der Goltz
  • Võnnu
  • juunit tähistame Võidupühana
  • V Tartu rahu
  • veebruaril 1920
  • Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad
  • veebruar 1918
  • Kuulutati välja EESTI VABARIIK
  • nov. 1918
  • Eesti Töörahva
  • Jaan Anvelt
  • Murrangu põhjused
  • Murrang toimus 1919.a. 31.jaanuaril Valga lähedal Paju
  • lahingus. J. Kuperjanov sai haavata ja suri Tartu haiglas 2. veebr
  • Landeswehri sõda
  • Otsustav lahing toimus 23. juunil 1919- VÕNNU
  • LAHING( Cesise linn) 23. JUUNI- VÕIDUPÜHA . Üle 300 hukkus, haavata sai u 1100
  • VABADUSSÕDA OLI
  • LÕPPENUD
  • Tartu rahuga tunnustas Nõukogude Venemaa
  • tingimusteta Eesti riigi iseseisvust ja loobus. “igavesest ajast kõigist suverään- õigustest
  • mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”
  • Verine Pühapäev”
  • okt 1905 „Veresaun”
  • manifesti
  • Manifesti mõjud Eestis
  • Mõõduka
  • Radikaalid
  • Tagajärg

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
doc
Eesti iseseisvumine
110
ppt
Eesti iseseisvumine
10
doc
Eesti teel iseseisvusele
15
doc
Eesti iseseisvumine
5
doc
Eetsi iseseisvumine
3
doc
Eesti iseseisvumine
4
doc
Eesti iseseisvumine
3
doc
Eesti iseseisvumine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !