Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti heliloojad (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris





20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad



Koostaja : Mehis Sokk
Klass: 12.a
Juhendaja : Signe Rõõmus




Sisukord
Veljo Tormis 3
Rein Rannap 5
Arvo Pärt 7
Mihkel kerem 11
Raimo Kangro 13
Erkki-Sven Tüür 15
Eino Tamberg 17
Piret Rips -Laul 19
Timo Steiner 21
Tauno Aints 22
Kokkuvõte 24
Kasutatud allikad 25





Veljo Tormis


Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930. Aastal Harjumaal Kuusalus. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1
Biograafia
Aastatel 1942–1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950–1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.
Aastail 1951–1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.
1955–1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956–1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja . Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast.
2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper " Luigelend " ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2
Helilooming
Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad " (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja , isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).
Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja . Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat -balleti "Eesti ballaadid " (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi žanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 ( 1959 ) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .3
Tunnustused
  • 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia
  • 1974 NSV Liidu riiklik preemia
  • 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia
  • 1987 NSV Liidu rahvakunstnik
  • 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  • 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia
  • 2005 Rahvusmõtte auhind
  • 2009 Heliloomingu preemia
  • 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4



Rein Rannap


Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator.
Tema isa – Heino Rannap, muusik , pedagoog , muusikapedagoogika uurija. Ema – Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5
Haridustee
  • 1965–1972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis.
  • 1972–1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal.
  • 1977–1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis.
  • 1991–1995 õppis Lõuna- California Ülikoolis magistri - ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis.

Faktid
Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976).
Lemmikheliloojad Bach , Beethoven, Schubert , Chopin ja Liszt . On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks.
Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6
On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest.
Helilooming
Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.
Klaveriteosed ja -tsüklid
  • "Naiivsed ja süütud palad " (1980–1982)
  • "Klaverikontsert" (1984)
  • "Cruise Control " (1991)
  • "Six- pack piano" (1997)

Orkestriteosed

  • "Sümfoonia" (1986)
  • " Umbrellas " (1991)
  • " Eleegia " (1995)
  • "Papagoid" (1998)
  • "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000)

Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja levilaule.7
Tunnustused




Arvo Pärt


Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Üles on kasvanud aga Pärt Rakveres , kus õppis muusikakoolis klaverit . Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikuks helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde.8
Haridus ja elukäik
Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis , et "ta raputab noote varrukast"[1]. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.
1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959–1979 ja taas 2005. aastast.
1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse.
Looming
Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia , helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaažiteost " Credo " (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti heliloojad #1 Eesti heliloojad #2 Eesti heliloojad #3 Eesti heliloojad #4 Eesti heliloojad #5 Eesti heliloojad #6 Eesti heliloojad #7 Eesti heliloojad #8 Eesti heliloojad #9 Eesti heliloojad #10 Eesti heliloojad #11 Eesti heliloojad #12 Eesti heliloojad #13 Eesti heliloojad #14 Eesti heliloojad #15 Eesti heliloojad #16 Eesti heliloojad #17 Eesti heliloojad #18 Eesti heliloojad #19 Eesti heliloojad #20 Eesti heliloojad #21 Eesti heliloojad #22 Eesti heliloojad #23 Eesti heliloojad #24 Eesti heliloojad #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kingiloos Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
doc
Tänapäeva Eesti heliloojad
8
doc
Eesti heliloojad
2
doc
Eesti heliloojad
12
doc
Eesti tähtsamad heliloojad
21
doc
20-sajandi heliloojad
4
doc
Kaasaegsed eesti heliloojad
20
doc
Renessanssi Žanrid-heliloojad
2
doc
Eesti heliloojate V põlvkond



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun